Märts

Armastus Jumala ja Piibli vastu annab meile julgust alluda Jehoovale, kui sugulased või sõbrad püüavad meid sundida osalema pühakirjaga vastuolus olevates kombetalitustes. Nad võivad meid isegi häbistada ja öelda, et me ei armastanud lahkunut ega austa teda. Või siis ütlevad, et meie käitumise tõttu hakkab surnu elavatele kannatusi põhjustama. Ühe Kariibi mere saare rahva hulgas usutakse, et pärast inimese surma võib tema vaim hakata karistama neid, kes temaga halvasti käitusid. Arvatakse, et see vaim võib isegi tervele kogukonnale häda kaela tuua. Aafrikas on mõnes paigas kombeks katta lahkunu kodus olevad peeglid kinni ja pöörata pildid temast tagurpidi. Miks seda tehakse? Mõni väidab, et surnu ei tohi end näha. Jehoova teenijatena ei usu me ühtki müüti ega järgi kombeid, mis edendavad Saatana valesid. (1. Kor. 10:21, 22.) w19.04, lk 16, lõigud 11–12

Jeesus õpetas põhimõtteid, mis aitavad kohelda teisi õiglaselt. Mõtle näiteks kuldsele reeglile. Me kõik soovime, et meid koheldaks õiglaselt. Seepärast peaksime ka teisi kohtlema õiglaselt. Kui me seda teeme, ajendab see teisi samaga vastama. Ent kuidas on lugu siis, kui kogeme ebaõiglust? Jeesus õpetas oma järelkäijaid usaldama Jehoovat, kes seab õigluse jalule nende heaks, „kes hüüavad tema poole ööd ja päevad”. (Luuka 18:6, 7.) Võime olla kindlad, et meie õiglane Jumal teab, milliseid katsumusi meil viimseil päevil on, ja et ta kaotab omal ajal kogu ebaõigluse. (2. Tess. 1:6.) Kui toimime Jeesuse antud põhimõtete järgi, kohtleme teisi õiglaselt. Ja kui kogeme Saatana maailmas ebaõiglust, siis lohutab meid teadmine, et Jehoova seab omal ajal õigluse jalule. w19.05, lk 5, lõigud 18–19

Kas sa oled noor ja käid koolis? Võib-olla usuvad kõik su klassikaaslased evolutsiooniteooriat. Ilmselt soovid sa oma uskumusi kaitsta, kuid võib-olla tunned end ebakindlalt. Miks mitte sel juhul seda teemat sügavuti uurida? Sellel on kaks head tulemust. Esiteks, nii tugevdad sa omaenda veendumust, et Jumal on kõige looja. Ja teiseks saad valmistuda Piibli tõde kaitsma. (Rooml. 1:20.) Alustuseks võid mõelda, milliseid argumente su klassikaaslased evolutsiooni toetuseks esitavad. Seejärel uuri seda teemat hoolega meie väljaannetest. Oma uskumuste selgitamine ei pruugi olla nii raske, kui sa arvad. Enamik inimesi usub evolutsiooni lihtsalt seepärast, et keegi, kellest nad lugu peavad, on neile öelnud, et see on tõsi. Kui leiad üks või kaks mõtet, mida teistega jagada, võid anda siirastele huvilistele rahuldavad vastused. (Kol. 4:6.) w19.05, lk 29, lõik 13

Kui prohvet Eelija põgenes nende eest, kes soovisid teda tappa, oli ta nii masendunud, et tahtis surra. Jehoova saatis võimsa ingli teda julgustama. Ingel pakkus talle väga praktilist abi. Ta andis Eelijale sooja toitu ja innustas teda sööma. (1. Kun. 19:5–8.) See jutustus õpetab meile, et mõnikord võib lihtne praktiline tegu olla suureks abiks. Me saame näidata, et hoolime kannatavast vennast või õest, kui teeme midagi tema heaks, näiteks pakume süüa, teeme väikse kingituse või kirjutame kaardi. Kui tunned, et sul on raske rääkida kellegagi väga isiklikest või valusatest teemadest, siis ehk saad pakkuda talle mingit praktilist abi. Jehoova andis Eelijale üleloomuliku jõu minna pika maa Hoorebi mäeni, kaugesse kohta, kus prohvet võis tunda, et on vaenlaste haardeulatusest lõpuks väljas. Mida me sellest õpime? Kui soovime lohutada näiteks väärkohtlemise ohvrit, on kõigepealt vaja aidata tal tunda end mugavalt. Mõni võib tunda end paremini kodus teetassi taga, mõni teine aga kuningriigisaalis. w19.05, lk 16, lõik 11; lk 17, lõigud 13–14

Oletame, et loed Sakarja raamatu 12. peatükki, kus räägitakse messia surmast. (Sak. 12:10.) 12. salmis on kirjas, et messia surma tõttu leinab „Naatani koja suguvõsa”. Selle asemel et sellest mõttest üle libiseda, võiksid mõelda, mis seos on Naatani suguvõsal messiaga. Sul on tarvis teha veidi detektiivitööd. Ristviide juhib sind teksti 2. Saamueli 5:13, 14 juurde, kust saab teada, et Naatan oli üks kuningas Taaveti poegadest. Teisest viitest, tekstist Luuka 3:23, 31 ilmneb, et Jeesus oli Maarja kaudu Naatani järeltulija. Päris huvitav, kas pole! Sa teadsid, et prohvetiennustuse kohaselt pidi Jeesus pärinema Taaveti soost. (Matt. 22:42.) Kuid Taavetil oli enam kui 20 poega. Kas pole hämmastav, et Sakarja toob välja just „Naatani koja suguvõsa”, kel on põhjust Jeesuse surma tõttu leinata? w19.05, lk 29, lõik 17

Uurides regulaarselt Piiblit ja meie väljaandeid, võime teha endale täiesti selgeks tõed, mida oleme sealt teada saanud. Meil on võimalik veenduda, et Jehoova põhimõtted on õiged. Siis oleme nagu tugevate juurtega puud ja saame seista kindlalt usus. (Kol. 2:6, 7.) Pea meeles, et keegi teine ei saa sinu usku tugevdada. Seega uuenda üha oma mõtteviisi. Palveta lakkamata ja anu Jehoovalt püha vaimu. Mõtiskle sügavuti ja uuri pidevalt läbi oma mõtted ja motiivid. Otsi häid sõpru ja ümbritse end inimestega, kes aitavad sul uuendada oma mõtteviisi. Nii tehes suudad puhastada end Saatana maailma mürgistusest, juurida endast välja valed mõtted ja hüljata kõik, mis pole kooskõlas Jehoova õpetusega. (2. Kor. 10:5.) w19.06, lk 13, lõigud 17–18

Just nagu Rutt jäi Noomi juurde, nii tuleks ka meil jätkuvalt toetada lähedase kaotanud usukaaslast. (Rutt 1:16, 17.) Paula ütleb: „Kohe pärast abikaasa surma toetati mind palju. Kuid aja möödudes läks teiste elu endist rada pidi edasi. Minu elu oli aga täiesti muutunud. See on tohutu suur abi, kui teised mõistavad, et leinaja vajab tuge kuid või isegi aastaid.” Muidugi on iga inimene erinev. Mõni kohaneb oma uue olukorraga suhteliselt kiiresti. Ent teisele võib iga tegevus, mida ta oli teinud koos abikaasaga, tuletada meelde seda valusat kaotust. Inimesed leinavad erinevalt. Pidagem meeles, et Jehoova on andnud meile tähtsa ülesande toetada leski. w19.06, lk 24, lõik 16

Keeluajal on oluline mõista, millal on aeg vaikida. (Kog. 3:7.) Näiteks peame saladuses hoidma vendade-õdede nimesid, koosolekupaiku, kuulutustöömeetodeid ja vaimse toidu kanaleid. Me ei räägi sellest ilmalikele võimudele ega ka kodu- või välismaal elavatele heasoovlikele sugulastele ja sõpradele. Kui me seda teeksime, seaksime oma kaasteenijad ohtu. Samuti ei tohiks lasta väikestel erimeelsustel tekitada lõhesid. Saatan teab, et kui „peres pole üksmeelt, ei jää see püsima”. (Mark. 3:24, 25.) Ta püüab järjepidevalt meie seas lõhesid tekitada. Saatan loodab, et sel viisil hakkame võitlema omavahel, mitte tema vastu. Isegi küpsed kristlased peavad olema ettevaatlikud, et nad sellesse lõksu ei langeks. Kui pingutame, et erimeelsustest üle saada, ei teki meie vahel lõhesid. (Kol. 3:13, 14.) w19.07, lk 11–12, lõigud 14–16

Tihti reageerivad inimesed hästi meie sõnumile mitte sellepärast, mida me ütleme, vaid sellepärast, kuidas me seda teeme. Neile meeldib see, kui oleme lahked, taktitundelised ja neist siiralt huvitatud. Me ei suru neile oma vaateid peale. Me hoopis püüame aru saada, miks nad suhtuvad usuasjadesse nii, nagu nad suhtuvad, ning võtame nende tundeid arvesse. Näiteks kui Paulus kõneledes juutidega, arutles ta pühakirja põhjal. Ent kui ta rääkis Areopaagil kreeka filosoofidega, ei viidanud ta otseselt pühakirjale. (Ap. t. 17:2, 3, 22–31.) Kui meie kohtame inimest, kes ei pea Piiblit usaldusväärseks, võib samuti olla parem Piiblit otseselt mitte mainida. Kui inimene tunneks end ebamugavalt, kui teised näeksid teda koos sinuga Piiblit lugemas, püüa näidata talle piiblitekste näiteks nutiseadmest. w19.07, lk 21, lõigud 5–6

Saatan ahvatles kavalalt iisraellasi ebajumalaid teenima. Ta kasutas ära nende vajadust toidu järele. Kui iisraellased jõudsid tõotatud maale, tuli neil muuta oma põlluharimisviisi. Egiptuses elades said nad põldude kastmiseks vett Niiluse jõest. Kuid tõotatud maal polnud sellist suurt jõge. Selle maa viljakus sõltus hooajalistest vihmadest ja kastest. (5. Moos. 11:10–15; Jes. 18:4, 5.) Seepärast pidid nad õppima, kuidas seal endale toitu kasvatada. Miks aga hoiatas Jehoova neid ebajumalateenimise eest, kui rääkis neile põlluharimisest? Jehoova teadis, et iisraellastel tekib kiusatus võtta endi ümber elavatelt paganarahvastelt vastu nõuandeid. Kuid kaananlastest põlluharijate mõtteviisi mõjutas Baali kummardamine. (4. Moos. 25:3, 5; Kohtum. 2:13; 1. Kun. 18:18.) w19.06, lk 3, lõigud 4–6

Kui Paulus, Siilas, Luukas ja Timoteos läksid Filippisse, leidsid nad palju inimesi, kes olid kuningriigisõnumist huvitatud. Need neli innukat venda rajasid seal koguduse, mis hakkas koos käima ilmselt Lüüdia juures. (Ap. t. 16:40.) Ent see lapsekingades kogudus pandi peagi proovile. Saatan ässitas tõe suhtes vaenulikke inimesi osutama ustavatele kristlastele tulist vastupanu. Paulus ja Siilas vahistati, neid peksti keppidega ja nad pisteti vangi. Pärast vabanemist läksid nad uusi jüngreid julgustama. Seejärel Paulus, Siilas ja Timoteos lahkusid Filippist. Luukas jäi aga arvatavasti sinna. Kuidas sel uuel kogudusel läks? Püha vaimu abil rühkisid sealsed kristlased Jehoova teenistuses edasi. (Filipl. 2:12.) Paulusel oli igati põhjust nende üle uhke olla. w19.08, lk 8, lõigud 1–2

Kas sa oled hiljuti kolinud? See võib olla uskumatult kulukas ning seepärast on lihtne sattuda võlgadesse. On arukas mitte osta võla peale asju, mida sa tegelikult ei vaja. (Õpet. 22:3.) Näiteks, kui sa hoolitsed oma haige pereliikme eest ja oled suure emotsionaalse surve all, võib olla üsna keeruline otsustada, kas ja kui palju võlga võtta. Sellises olukorras pea meeles, et tarku otsuseid aitab langetada palvetamine. Jehoova võib vastuseks sinu palvetele anda sulle rahu, mis kaitseb sinu südant ja mõtteid. See aitab sul kõik rahulikult läbi mõelda. (Filipl. 4:6, 7; 1. Peetr. 5:7.) Uue olukorraga aitab kohaneda ka see, kui hoiad lähedaste ja sõpradega häid suhteid. Räägi oma tunnetest ja muredest heade sõpradega, eriti nendega, kes on olnud samalaadses olukorras. See võib aidata sinu hingehaavadel paraneda. (Kog. 4:9, 10.) Sinu sõbrad su endisest elukohast jäävad ikka su sõpradeks. w19.08, lk 22, lõigud 9–10

Miks seostas Jehoova oma suure päeva sõda nimega Megiddo? Megiddo tasandikul ja selle lähedal Jisreeli orus peeti omal ajal palju lahinguid. Vahel sekkus neisse lahingutesse Jehoova ise. Näiteks „Megiddo vete juures” aitas Jumal Iisraeli kohtumõistjal Baarakil põrmustada Siisera juhitud kaananlaste sõjaväe. Baarak ja prohvet Deboora tänasid Jehoovat selle erakordse võidu eest. Nad laulsid: „Tähed taplesid taevast ... Siisera vastu. ... Nii hukkugu kõik su vaenlased, Jehoova, aga kes sind armastavad, olgu nagu tõusev päike oma hiilguses!” (Kohtum. 5:19–21, 31.) Ka Harmagedoonis hukkuvad Jumala vaenlased, kuid need, kes armastavad Jumalat, jäävad ellu. Ent nende kahe lahingu vahel on üks suur erinevus: Harmagedoonis Jumala teenijad ei võitle. Nad pole isegi mitte relvastatud. Nende tugevus on rahulikkus ning usaldus Jehoova ja tema taevaste vägede vastu. (Jes. 30:15; Ilm. 19:11–15.) w19.09, lk 9, lõigud 4–5

Me saame minna Jeesuse juurde nii, et õpime võimalikult hästi tundma tema sõnu ja tegusid. (Luuka 1:1–4.) Keegi teine ei saa seda teha meie eest. Meil endal tuleb uurida piiblilugusid, mis Jeesusest räägivad. Me saame minna Jeesuse juurde ka nii, et teeme otsuse lasta end ristida ja saada tema jüngriks. Veel üks viis Jeesuse juurde minna on see, et pöördume kogudusevanemate poole, kui vajame abi. Jeesus hoolitseb nende kaudu oma lammaste eest. (Joh. 21:16; Efesl. 4:7, 8, 11; 1. Peetr. 5:1–3.) Kuid meil tuleb ise minna abi küsima. Me ei peaks arvama, et kogudusevanemad oskavad meie mõtteid lugeda ja teavad automaatselt, mida me vajame. Vend nimega Julian ütleb: „Ma ... palusin abi. See karjasekülastus on üks parimaid kingitusi, mis ma olen kunagi saanud.” Kogudusevanemad võivad aidata meil õppida tundma „Kristuse mõttelaadi”, et oskaksime Jeesust paremini jäljendada. (1. Kor. 2:16; 1. Peetr. 2:21.) See on üks parimaid kingitusi, mida nad saavad meile teha. w19.09, lk 21, lõigud 4–5

Piiblis on palju näiteid ustavatest meestest ja naistest, keda püha vaim võimsalt juhtis, kuid kes ei kuulunud 144 000 hulka. Üks selline mees on näiteks Ristija Johannes. (Matt. 11:11.) Teine on Taavet. (Ap. t. 2:34.) Nemad ja lugematu hulk teisi äratatakse üles eluks maises paradiisis. Koos suure rahvahulgaga saavad nad näidata, et on ustavad Jehoovale ja toetavad tema ülemvõimu. Mitte kunagi varem inimkonna ajaloos pole Jumal ühendanud miljoneid inimesi kõigi rahvaste hulgast. Ükskõik, kas meil on lootus elada maa peal või taevas, tuleks meil aidata võimalikult paljusid, et nad võiksid kuuluda „teistest lammastest” koosnevasse suurde rahvahulka. Varsti algatab Jehoova suure viletsuse, mille käigus hävitatakse valitsused ja religioonid, kes on inimestele kannatusi põhjustanud. Seejärel on suurel rahvahulgal auline võimalus teenida Jehoovat maa peal igavesti. (Ilm. 7:14.) w19.09, lk 31, lõigud 18–19

Enne Saatana maailma hävingut on oodata, et meie ustavus Jumalale ja tema kuningriigile pannakse üha rohkem proovile. Ilmselt oleme edaspidigi teiste pilkealused. Seda eelkõige seepärast, et oleme selle maailma asjades erapooletud. Meil on vaja praegu teha tööd selle nimel, et võiksime jääda ustavaks suure viletsuse ajal. Siis toimub muudatus ka selles, millised vennad juhivad meie tööd maa peal. Millalgi võetakse kõik veel maa peal olevad võitud kristlased taevasse, et nad võiksid osaleda Harmagedooni sõjas. (Matt. 24:31; Ilm. 2:26, 27.) See tähendab, et maa peal pole enam juhtivat kogu. Kuid suur rahvahulk saab ikkagi vajalikku juhatust. Siis juhivad meie tööd pädevad vennad teiste lammaste hulgast. Meil on vaja näidata oma ustavust, toetades neid vendi ja järgides nende juhtnööre, mis nad Jumalalt saavad. Sellest sõltub meie ellujäämine. w19.10, lk 17, lõigud 13–14

Noomi oli ustav naine, kes armastas Jehoovat. Kuid pärast oma abikaasa ja kahe poja surma tahtis ta muuta oma nime Maaraks, mis tähendab „kibe”. (Rutt 1:3, 5, 20, 21.) Noomi minia Rutt jäi nende katsumuste ajal tema kõrvale. Ta oli Noomile abiks ja lohutas teda. Rutt väljendas oma armastust Noomi vastu lihtsate ja siiraste sõnadega. Kui mõni meie usupere liige kaotab abikaasa, vajab ta meie toetust. Abielupaari võiks võrrelda kahe puuga, mille juured on aastate jooksul omavahel põimunud. Kui üks puu välja juuritakse, mõjutab see teist rängalt. Nii on ka abikaasa surma korral. Kui kellegi abikaasa sureb, siis võib see teda mõjutada pikka aega. w19.06, lk 23, lõigud 12–13

Me ei pea jälgima mitte ainult seda, millega me meelt lahutame, vaid ka seda, kui palju me seda teeme. Muidu võib juhtuda, et meil kulub rohkem aega meelelahutusele kui Jehoova teenimisele. Kuidas hoida meelelahutusele kuluvat aega parajuse piirides? Esiteks on tarvis teada, kui palju aega sul selle peale tegelikult läheb. Miks mitte pidada ühe nädala jooksul päevikut? Pane kirja, kui palju tunde sul kulub telerivaatamisele, internetis surfamisele ning nutiseadmes mängude mängimisele. Kui tundub, et meelelahutusele kulub liiga palju aega, siis tee endale ajakava. Kõigepealt eralda aeg kõige tähtsamatele asjadele ja seejärel meelelahutusele. Järgmiseks palu Jehoovat, et ta aitaks sul sellest kavast kinni pidada. Nii on sul aega ja jõudu iseseisva piibliuurimise, pere piibliõhtu, koosolekute ja kuulutustöö jaoks. Ja ilmselt ei tunne sa siis meelelahutusele kulunud ajahulga pärast süütunnet. w19.10, lk 30, lõigud 14, 16; lk 31, lõik 17

Umbes aastal 55 m.a.j tegid korintlased tähtsa otsuse. Kui nad olid saanud teada, et nende vennad Jeruusalemmas ja Juudamaal on kitsikuses, otsustasid nad oma vendi aidata. (1. Kor. 16:1; 2. Kor. 8:6.) Kuid mõni kuu hiljem sai Paulus teada, et korintlased polnud oma otsuse kohaselt tegutsenud. Oli oht, et nad ei jõua plaanitud annetust õigeks ajaks kokku koguda ja seda koos teiste koguduste abirahaga Jeruusalemma saata. (2. Kor. 9:4, 5.) Korintlased olid teinud hea otsuse. Paulus kiitis neid nende usu ja siira soovi eest vendi aidata. Ent samas tuli tal neid ergutada alustatut lõpule viima. (2. Kor. 8:7, 10, 11.) See lugu näitab, et ka ustavatel kristlastel ei pruugi olla kerge oma otsuse järgi tegutseda. Miks see nii on? Võib-olla kipume oma ebatäiuse tõttu lihtsalt viivitama. Või siis teevad otsuse elluviimise raskeks ettearvamatud sündmused. (Kog. 9:11.) w19.11, lk 26–27, lõigud 3–5

Nagu suur kilp kaitseb peaaegu kogu keha, nii kaitseb sinu usk sind ebamoraalsuse, vägivaldsuse ja jumalakartmatuse eest. Kristlastena me oleme vaimses sõjas ja meie vaenlasteks on kurjad vaimud. (Efesl. 6:10–12.) Kuidas sa saad teha kindlaks, et oled katsumusteks valmis? Kõigepealt on tarvis paluda Jehoovalt abi. Seejärel on vaja uurida Piiblit, et näha end nii, nagu Jehoova sind näeb. (Heebr. 4:12.) Piibel ergutab meid: „Usalda Jehoovat kogu südamest ja ära toetu omaenda arusaamisele.” (Õpet. 3:5, 6.) Selle piibliteksti valguses võiksid mõelda mõnele otsusele, mis sa hiljuti oled teinud. Näiteks kas oled olnud rahalises kitsikuses? Kas sulle meenus selles olukorras Jehoova tõotus „Ma ei hülga sind iial, ma ei jäta sind kunagi maha”? (Heebr. 13:5.) Kas see andis sulle kindlust, et Jehoova aitab sind? Kui nii, siis oled hoidnud oma usukilpi heas korras. w19.11, lk 14, lõigud 1, 4

Laps tahab ja väärib kummagi vanema aega ja tähelepanu. Kui peres on mitu last väikse vanusevahega, võivad vanemad tunda, et neil on keeruline pöörata igale lapsele piisavalt tähelepanu. Mõned abielupaarid on tunnistanud, et mitme väikse lapse kasvatamine kippus neil üle jõu käima. Eriti ema võib tunda end füüsiliselt ja emotsionaalselt kurnatuna. Ta võib olla nii väsinud, et ta ei jaksa Piiblit uurida, palvetada ega kuulutada. Samuti võib tal olla keeruline koosolekutel tähelepanelikult kuulata ja seal midagi õppida. Loomulikult soovib tubli pereisa oma naisele igati toeks olla, kui lapsed vajavad tähelepanu kas siis koosolekutel või kodus. Mees võib aidata naist kodutöödes. Ta korraldab regulaarselt pere piibliõhtut, et kõik pereliikmed võiksid saada vajalikku kosutust. Lisaks läheb ta koos oma perega korrapäraselt kuulutama. w19.12, lk 24, lõik 8

Kuidas vabastusaasta iisraellastele kasuks tuli? Oletame, et iisraellane sattus võlgadesse ja et ta pidi nende maksmiseks müüma maha oma maa. Vabastusaastal see tagastati talle. Nõnda sai ta pöörduda tagasi oma maaomandile ja pärandada selle hiljem oma lastele. Toome veel ühe näite. Oletame, et Iisraeli mees oli sattunud suurde kitsikusse ja et ta oli võla tasumiseks sunnitud oma lapse või iseenda orjaks müüma. Vabastusaastal sai ori pöörduda tagasi oma pere juurde. (3. Moos. 25:10.) Nii oli igal orjal lootus saada ühel päeval vabaks. Peale selle ütles Jehoova: „Õigupoolest ei peaks keegi teie seast vaeseks jäämagi, sest Jehoova õnnistab teid maal, mille teie Jumal Jehoova annab teile pärandiks.” (5. Moos. 15:4.) Milline kontrast tänapäeva maailmaga, kus rikkad saavad tihtipeale üha rikkamaks ja vaesed jäävad üha vaesemaks. w19.12, lk 8–9, lõigud 3–4

Kui Jeesus oli raskes olukorras, palvetas ta „valju hüüdmise ja pisaratega”. (Heebr. 5:7.) Tema palvetest oli näha, et ta on oma Isale kogu südamest ustav, ning need andsid talle jõudu jääda Jumalale kuulekaks. Jeesuse palved olid Jehoovale nagu suitsutusrohu põlemise lõhn. Kogu oma maapealse elu jooksul rõõmustas Jeesus oma Isa ja toetas tema ülemvõimu. Kuidas me saame Jeesuse eeskuju järgida? Kui püüame teha oma parima, et olla Jehoova silmis laitmatud ja ustavad. Raskes olukorras me anume Jehoova abi, sest tahame olla talle meelepärased. Me mõistame, et Jehoova ei võta meie palveid kuulda, kui teeme seda, mida ta vihkab. Ent kui me elame tema seaduste järgi, siis on meie palved talle nagu healõhnaline suitsutusrohi. Me võime olla kindlad, et meie laitmatus ja ustavus rõõmustavad meie taevast isa väga. w19.11, lk 21, lõigud 7–8

Aastal 1919 määras Jeesus ametisse „ustava ja aruka orja”, kelleks oli väike grupp võitud vendi. See ori juhib kuulutustööd ja annab Kristuse järelkäijatele „toitu õigel ajal”. Saatan ja tema võimuses olev maailm on püüdnud teha ustava orja töö raskeks või suisa võimatuks. Ent hoolimata maailmasõdadest, majanduskriisidest ning Jehoova teenijate tagakiusamisest ja ebaõiglasest kohtlemisest on see ori oma tööd jätkanud. Ta on andnud Kristuse järelkäijatele pidevalt vaimset toitu. Seda antakse tasuta ja külluslikult. Meie väljaanded on saadaval rohkem kui 900 keeles. See on selge tõend Jumala toetusest. Veel üheks tõendiks on see, kuidas Jehoova on õnnistanud kuulutustööd. Head sõnumit kuulutatakse tõepoolest kogu maailmas. (Matt. 24:14.) w19.11, lk 24, lõigud 15–16

Lepituspäeval pidi ülempreester enne ohvrite toomist põletama suitsutusrohtu. Tänu sellele oli tal ohvreid tuues Jehoova heakskiit. Enne kui Jeesus sai oma elu ohvriks tuua, pidi ta tegema midagi väga tähtsat, mis oli isegi tähtsam kui inimkonna pääste. Ta pidi olema laitmatu ja ustav, et Jehoova ta ohvri vastu võtaks. Samuti sai ta sellega tõendada, et Jehoova seaduste järgi elamine on alati õige ning et Jehoova ülemvalitsus on hea ja õiglane. Jeesus elas täiuslikult Jehoova õigusnormide järgi. Ahvatlused ega raskused ei kahandanud Jeesuse soovi tõendada, et tema Isa valitsusviis on parim. (Filipl. 2:8.) w19.11, lk 21, lõigud 6–7

Kogu Jeesuse maapealse teenistuse ajal olid ustavad apostlid talle tõelised sõbrad. (Õpet. 18:24.) Jeesus pidas selliseid sõpru kalliks. Tema teenistuse ajal ei hakanud ükski tema lihastest vendadest temasse uskuma. (Joh. 7:3–5.) Kord ütlesid sugulased isegi, et „ta on peast segi läinud”. (Mark. 3:21.) Jeesus ütles aga ustavatele apostlitele oma surma eelõhtul tänases päevatekstis toodud sõnad. Apostlid valmistasid Jeesusele mõnikord ka pettumust, kuid ta vaatas nende vigadest kaugemale ja nägi, et nad usuvad temasse. (Matt. 26:40; Mark. 10:13, 14; Joh. 6:66–69.) Oma surma eelõhtul ütles Jeesus neile ustavatele meestele: „Ma nimetan teid ... sõpradeks, sest ma olen andnud teile teada kõik, mis ma oma isalt olen kuulnud.” (Joh. 15:15.) Kahtlemata julgustasid sõbrad Jeesust väga. w19.04, lk 11, lõigud 11–12

Kuidas kristlane teab, et ta on valitud välja taevaseks eluks? Vastuse saab Pauluse sõnadest, mis ta kirjutas Roomas olevaile „kutsutud pühadele”. Lisaks tänases päevatekstis toodud sõnadele ütles ta neile: „Te pole saanud mitte vaimu, mis teeb teid orjaks ja tekitab jälle kartust, vaid vaimu, mille kaudu Jumal on teid lapsendanud oma poegadeks ja mis paneb meid hüüdma: „Abba, isa!”” (Rooml. 1:7; 8:15.) Seega teeb Jumal püha vaimu kaudu kristlasele selgeks, et tal on lootus elada taevas. (1. Tess. 2:12.) Võitud kristlasel pole mingit kahtlust selles, et Jehoova on ta valinud välja taevaseks eluks. (1. Joh. 2:20, 27.) Võitud kristlased ei vaja kellegi kinnitust selle kohta, et nad on võitud. w20.01, lk 22, lõigud 7–8

Kristuse seadusel on parim võimalik vundament. Selleks on armastus. (Gal. 6:2.) Kõikide Jeesuse tegude ajendiks oli armastus. Tema armastus väljendus näiteks selles, et ta tundis inimestele kaasa. Kaastundest ajendatuna õpetas ta rahvahulki, tegi haigeid terveks, toitis näljaseid ja äratas üles surnuid. (Matt. 14:14; 15:32–38; Mark. 6:34; Luuka 7:11–15.) Jeesus oli meeleldi valmis seadma teiste heaolu enda omast ettepoole. Tema suurim armastusetegu oli see, et ta andis oma elu inimeste eest. Me käime Jeesuse jälgedes, kui seame teiste heaolu enda omast ettepoole. Samuti saame järgida tema eeskuju, kui suhtume kaastundlikult oma territooriumil elavatesse inimestesse. Kaastunne ajendab meid kuulutama neile head sõnumit ja neid õpetama ning nii me järgimegi Kristuse seadust. w19.05, lk 4, lõigud 8–10

Jeesus aitas inimestel vabaneda rõhuvatest valeõpetustest. Paljud juudid olid tol ajal vääruskumuste ja traditsioonide orjuses. (Matt. 5:31–37; 15:1–11.) Need, kes oleksid pidanud rahvale õpetama, kuidas Jumalat teenida, olid ise pimeduses. Põlates ära Jeesuse ja tema õpetuse, jäid nad pimedusse ja patustasid tahtlikult Jumala vastu. (Joh. 9:1, 14–16, 35–41.) Tasased inimesed aga õppisid Jeesuse sõnadest ja tegudest ning võisid niimoodi valeõpetustest vabaneda. (Mark. 1:22; 2:23–3:5.) Lisaks andis Jeesus end lunastusohvriks ja tänu sellele on inimestel võimalik patud andeks saada. Lunastusohvri alusel andestab Jumal patud neile, kes sellesse usuvad. (Heebr. 10:12–18.) w19.12, lk 10, lõigud 8, 10; lk 11, lõik 11

Jehoova teeb püha vaimu abil kõigile võitud kristlastele täiesti selgeks, et ta on nad välja valinud. Seepärast võib öelda, et püha vaim on otsekui tagatis. See kinnitab inimesele, et ta hakkab tulevikus elama taevas, mitte maa peal. (2. Kor. 1:21, 22.) Kui kristlane võitakse, siis kas see tähendab, et ta saab lõpuks kindlasti taevasesse valitsusse? Ei. Ta on kindel, et Jumal on ta taevase elu jaoks välja valinud. Kuid ta peab pidama meeles manitsust „Vennad, tehke kõik endast olenev, et jääda kutsutute ja valitutena ustavaks, sest kui teil seda kõike on, ei lange te iial”. (2. Peetr. 1:10.) Niisiis, isegi kui kristlane on saanud taevase elu kutse, saab ta oma tasu kätte vaid siis, kui ta jääb ustavaks. (Filipl. 3:12–14; Heebr. 3:1; Ilm. 2:10.) w20.01, lk 21, lõigud 5–6

Üks põhjus, miks Iiobi kolmel valesõbral polnud tema vastu kaastunnet, oli see, et nad ei püüdnudki tema olukorda mõista. Seepärast tegid nad valesid järeldusi ja noomisid teda karmilt. Kuidas saame meie sellistest vigadest hoiduda? Me peame meeles pidama, et vaid Jehoova teab inimese olukorra kohta kõiki üksikasju. Me peaksime hädasolijat hoolikalt kuulama. Meil tuleks aru saada, mis peitub tema sõnade taga ning püüda mõista tema valu. Ainult siis on meil võimalik olla tema vastu empaatiline. Kaastunne hoiab meid teiste raskuste üle keelt peksmast. Selline tagarääkimine ei ehitaks kogudust üles, vaid hoopis kisuks maha. (Õpet. 20:19; Rooml. 14:19.) See võiks kannatanule veelgi rohkem valu põhjustada. (Efesl. 4:31, 32.) Kui palju parem on keskenduda inimese headele omadustele ja mõelda, kuidas aidata tal raskustega toime tulla. w19.06, lk 21–22, lõigud 8–9