Juuni

Prohvet Saamueli emal Hannal oli üsna keerulisi probleeme. Ta ei saanud palju aastaid lapsi. (1. Saam. 1:2.) Iisraelis peeti lastetust needuseks. (1. Moos. 30:1, 2.) Seepärast tundis Hanna end väga halvasti. Tema olukorra tegi veel raskemaks see, et ta abikaasa teine naine Peninna sünnitas lapsi ning muudkui solvas teda lastetuse pärast. Hanna oli väga kurb. Ta nuttis ega söönud midagi ning oli suures hingevalus. (1. Saam. 1:7, 10.) Kuidas leidis ta viimaks lohutust? Hanna rääkis avameelselt oma tunnetest Jehoovale. Pärast palvetamist selgitas ta oma olukorda ülempreester Eelile. Seepeale ütles Eeli talle: „Mine rahuga! Iisraeli Jumal täitku su soov.” Mis sai edasi? Piiblis öeldakse, et Hanna „läks oma teed ja sõi ning ta nägu polnud enam kurb”. (1. Saam. 1:17, 18.) Palve aitas tal hingerahu tagasi saada. w20.02, lk 21, lõigud 4–5

Peagi teeb Jehoova praegusele kurjale maailmale lõpu. Ellu jäävad vaid need, kes on „valmis vastu võtma tõde”. (Ap. t. 13:48.) Kas pole siis loomulik soovida, et ka meie sugulased hakkaksid koos meiega Jehoovat teenima? Meie armastav isa Jehoova „ei taha, et keegi hukkuks, vaid soovib, et kõik oma patte kahetseksid”. (2. Peetr. 3:9.) Hea on meeles pidada, et päästesõnumi jagamiseks on nii õige kui ka vale viis. Võõrastega rääkides oleme tavaliselt väga taktitundelised, kuid oma lähedastega kipume mõnikord olema liiga otsekohesed. Paljud meist soovivad, et oleksid oma sugulastele Piibli tõest alguses teistmoodi rääkinud. Sugulastele kuulutades ei tohiks me tänases päevatekstis olevat Pauluse nõuannet ära unustada. Vastasel korral võib juhtuda, et Piibli sõnum ei köida neid, vaid muutub pigem eemaletõukavaks. w19.08, lk 14–15, lõigud 3–5

Kuidas sa reageerisid, kui said teada, mida Piibel õpetab Poja kohta? Jeesus on universumis tähtsuselt teine isik. Ta andis meie eest vabatahtlikult oma elu. Kui meie tegudest ilmneb usk lunastusse, siis võime oma patud andeks saada, olla Jumalaga sõbrad ja elada igavesti. (Joh. 3:16.) Jeesus on ka meie ülempreester. Ta tegutseb selle nimel, et me võiksime lunastusest kasu saada ja olla Jumalaga lähedastes suhetes. (Heebr. 4:15; 7:24, 25.) Lisaks on Jeesus Jumala kuningriigi kuningas. Tema kaudu pühitseb Jehoova oma nime, teeb lõpu kurjusele ja toob igavesi õnnistusi tulevases paradiisis. (Matt. 6:9, 10; Ilm. 11:15.) Jeesus on meie eeskuju. Temalt võime õppida, mida tähendab pühenduda Jehoova tahte täitmisele. (Joh. 4:34.) Kui sa usud, mida Piibel Jeesuse kohta õpetab, kasvab sinu armastus tema vastu. See ajendab sind Jeesuse eeskujul pidama elus kõige tähtsamaks Jumala tahte täitmist. w20.03, lk 10, lõigud 12–13

Jeesus palvetas oma maapealse elu viimasel päeval korduvalt. Kui ta seadis sisse oma surma mälestusõhtu, esitas ta enne leiva ja veini pakkumist tänupalve. (1. Kor. 11:23–25.) Pärast paasasöömaaega palvetas ta koos jüngritega. (Joh. 17:1–26.) Kui ta jõudis samal õhtul nendega Õlimäele, palvetas ta seal mitu korda. (Matt. 26:36–39, 42, 44.) Ja Jeesuse kõige viimased sõnad enne surma olid lausutud palvena. (Luuka 23:46.) Jeesus palvetas Jehoova poole selle pöördelise päeva igal tähtsal hetkel. See, et Jeesus palvetas oma Isa poole korduvalt, oli üks tegur, mis aitas tal selles katsumuses ustavaks jääda. Apostlid aga ei suutnud sel ööl püsida ärkvel ega palvetada. Seetõttu kahanes katselepanevas olukorras nende julgus. (Matt. 26:40, 41, 43, 45, 56.) Kui meie kogeme raskusi, saame jääda ustavaks vaid siis, kui järgime Jeesuse eeskuju ja palvetame püsivalt. w19.04, lk 9, lõigud 4–5

Jehoova vihkab spiritismi. Ta ütles iisraellastele: „Ärgu leidugu teie seas kedagi, kes heidab oma poja või tütre tulle, samuti selgeltnägijaid, maage, ennete otsijaid, nõidu, ega kedagi, kes loitsib, küsib nõu vaimude väljakutsujalt või ennustajalt või otsib juhatust surnutelt. Igaüks, kes seda teeb, on Jehoovale jäle.” (5. Moos. 18:10–12.) Kristlased ei ole Moosese seaduse all. Kuid me teame, et Jehoova suhtumine spiritismi ei ole muutunud. Jehoova hoiatab meid spiritismi eest, sest ta teab, et Saatan teeb selle kaudu inimestele kahju. Saatan edendab spiritismi abil valesid, näiteks et surnud inimesed elavad mingil muul viisil edasi. (Kog. 9:5.) Samuti hoiab ta selle kaudu inimesi hirmu all ja püüab neid Jehoovast eemale viia. Tema eesmärk on see, et spiritismiga tegelejad usaldaksid kurje vaime, mitte Jumalat. w19.04, lk 21, lõigud 5–6

Lapse seksuaalne väärkohtlemine on ränk patt. Väärkohtleja kuritarvitab lapse usaldust ja röövib temalt turvatunde. Me peame lapsi selle eest kaitsma. Need, kes on langenud sellise väärteo ohvriks, vajavad meie toetust ja abi. (1. Tess. 5:14.) Kui koguduses keegi last väärkohtleb, rikub ta Jehoova tunnistajate mainet. (Matt. 5:16; 1. Peetr. 2:12.) Meie kogudustesse ei saa jääda sellised inimesed, kes teevad kahetsematult kurja ja häbistavad kogudust. Kui koguduses sooritab keegi mõne kriminaalse teo, näiteks väärkohtleb last seksuaalselt, on see patt ilmalike võimude vastu. (Võrdle Apostlite teod 25:8.) Kogudusevanematel pole õigust kedagi riigi seaduse alusel karistada, kuid nad ei varja ametivõimude eest ühtegi isikut, kes on last väärkohelnud. w19.05, lk 9, lõigud 4–7

Me suudame toime tulla ükskõik mis katsumusega, sest Jehoova on meie ülim õpetaja. (Jes. 30:20, 21.) Tema sõnast võime leida kõik vajaliku, et olla „igati pädev ja valmis igaks heaks tööks”. (2. Tim. 3:17.) Piibli põhimõtete järgi elades oleme targemad, kui need, kes edendavad „selle maailma tarkust”. (Laul 119:97–100.) Kuna meil aga on isekaid kalduvusi, tundub ilmalik tarkus meile tihti ahvatlev. Seega võime tunda, et on raske panna vastu ümberkaudsete inimeste mõjule. Piibel ütleb põhjusega: „Vaadake ette, et keegi ei püüaks teid lõksu filosoofia ja tühja pettusega, mis põhineb inimeste pärimustel.” (Kol. 2:8.) Pealegi on inimestest saanud üha rohkem lõbuarmastajad, nagu Piiblis ennustatud. (2. Tim. 3:4.) Seksuaalsel teel levivad haigused, näiteks AIDS, on üks tõend, et selle maailma tarkus on rumalus. (2. Peetr. 2:19.) w19.05, lk 21, lõigud 1–2; lk 22, lõigud 4–5

Saatan püüdis panna iisraellasi uskuma, et neil on vaja toimida ümberkaudsete rahvaste tavade järgi. Nood uskusid, et on vaja sooritada teatud rituaale, et jumalad hakkaksid tegutsema ja saadaksid vihma. Iisraellased, kes kahtlesid Jehoova toetuses, arvasid, et see ongi ainus viis lõpetada pikale veninud kuivaperiood. Seepärast viisid nad läbi paganlikke rituaale, et tuua au ebajumal Baalile. Veel püüdis Saatan õhutada iisraellastes ebamoraalseid ihasid. Paganarahvaste jumalateenimine hõlmas jäledat ebamoraalsust. Näiteks tegutsesid nii naised kui ka mehed templiprostituutidena. Homoseksuaalsust ja muud seksuaalset väärkäitumist salliti ning peeti lausa normaalseks. (5. Moos. 23:17, 18; 1. Kun. 14:24.) Need rahvad uskusid, et kõik see innustab nende jumalaid muutma maad viljakaks. Sellised rituaalid köitsid ka paljusid iisraellasi, kes lasid end tõmmata ebajumalateenimisse. w19.06, lk 2, lõik 3; lk 4, lõigud 7–8

Tuhandetele Peeteli pere liikmetele ja teistele on antud uus ülesanne. Niisugustel tublidel vendadel ja õdedel võib olla raske loobuda kalliks saanud ülesannetest. Kui sina oled üks neist, siis mis võib aidata sul uue olukorraga kohaneda? Hoia end Jehoova ligi, lugedes Piiblit iga päev ja mõtiskledes selle üle. Löö ka kogu südamest kaasa kuulutustöös koos oma uue kogudusega. Jehoova peab meeles neid, kes teenivad teda ustavalt edasi, isegi kui neil pole võimalik teha nii palju kui varem. Samuti hoia oma elu lihtne. Ära lase selle ajastu muredel lämmatada oma indu Jehoova teenistuses. (Matt. 13:22.) Ära lase ilmalikel inimestel ega heatahtlikel sõpradel panna endale pähe ideed, et sul tuleb praeguses Saatana maailmas end majanduslikult kindlustada. (1. Joh. 2:15–17.) Usalda Jehoovat, kes on lubanud hoolitseda kõigi sinu vaimsete, emotsionaalsete ja aineliste vajaduste eest „õigel ajal”. (Heebr. 4:16; 13:5, 6.) w19.08, lk 20, lõik 4; lk 21–22, lõigud 7–8

Kas sina oled praegu pingelises olukorras? On nii lohutav teada, et Jehoova mõistab meie sisemisi heitlusi. Jehoova teab meie piire ning isegi seda, mida me mõtleme ja tunneme. (Laul 103:14; 139:3, 4.) Kui toetume Jehoovale, aitab ta meil probleemidega toime tulla. Stress võib põhjustada negatiivseid mõtteid ja tekitada masendust. Kui see juhtub, siis pea meeles, et Jehoova aitab sul hakkama saada. Kuidas ta seda teeb? Ta ergutab sind heitma oma mured tema peale ja vastab sinu appihüüetele. (Laul 5:3; 1. Peetr. 5:7.) Seepärast palveta tema poole tihti ja räägi talle oma muredest. Ta ei räägi sinuga otse, vaid Piibli ja oma organisatsiooni kaudu. Piiblijutustused võivad sind lohutada ja sinu lootust tugevdada. Samuti aitavad sind vennad ja õed. (Rooml. 15:4; Heebr. 10:24, 25.) w19.06, lk 16, lõigud 7–8

Kui koged tagakiusamist, siis palveta Jehoova poole, „vala oma süda veena Jehoova palge ette” ja räägi talle kõigist oma hirmudest ja muredest. (Nutul. 2:19.) Mida rohkem sa palvetad, seda suuremat lähedust sa Jehoovaga tunned. (Rooml. 8:38, 39.) Ära kahtle Jumala kuningriigi tulevastes õnnistustes. (4. Moos. 23:19.) Kui sinu usk tulevikutõotustesse on nõrk, siis on Saatanal ja tema käsilastel kerge sind hirmutada. (Õpet. 24:10; Heebr. 2:15.) Võta aega, et uurida Jumala lubadusi tema kuningriigi kohta ja seda, miks võib nende täitumises kindel olla. Kuidas see sind aitab? Mõtle Stanley Jonesi peale, kes oli usu pärast seitse aastat vangis. Mis aitas tal ustavaks jääda? Ta ütles: „Teadmised Jumala kuningriigist kinnitasid mu usku. Kuningriik oli mulle reaalne, ma ei kahelnud selles hetkekski ega lasknud end kõigutada.” Kui sinul on tugev usk Jumala tõotustesse, ei lase sa hirmul endast võitu saada. (Õpet. 3:25, 26.) w19.07, lk 2, lõik 1; lk 3, lõigud 6–7

Miks on inimeste jüngriteks tegemise töö nii tähtis? Sellepärast et ainult Kristuse jüngrid saavad olla Jumala sõbrad. Lisaks teeb see nende praeguse elu paremaks ja annab lootuse elada igavesti. (Joh. 14:6; 17:3.) Jeesus on usaldanud meile vastutusrikka ülesande, kuid me ei pea seda täitma üksi. Paulus kirjutas enda ja oma lähedaste kaaslaste kohta: „Meie oleme Jumala kaastöölised.” (1. Kor. 3:9.) Millise aulise ülesande on küll Jehoova ja Kristus andnud ebatäiuslikele inimestele! Jeesuse antud töö toob meile ka palju rõõmu. Jeesuse käsule kuuletumiseks on meil kõigepealt tarvis otsida üles need, kes soovivad õppida Jehoovat tundma. Kuna me oleme Jehoova tunnistajad, siis soovime anda tunnistust võimalikult paljudele. Kui järgime Kristuse käsku teha kuulutustööd, tõendame sellega, et oleme tõelised kristlased. w19.07, lk 15, lõigud 3–5

Paljusid köidavad Piibli juures kõigepealt selle praktilised nõuanded. Üks õde, kes kuulutab New Yorgis hiinlastele, ütleb: „Ma püüan tunda nende vastu huvi ja neid kuulata. Kui saan teada, et nad on äsja riiki saabunud, küsin vahel: „Kuidas teil siinse eluga kohanemine läheb? Kas olete leidnud tööd? Kas kohalikud kohtlevad teid hästi?”” Mõnikord avaneb tal nii võimalus rääkida Piibli õpetustest. Näiteks võib see õde jätkata: „Mida on teie arvates vaja selleks, et teistega hästi läbi saada? Kas võin teile näidata ühe mõttetera Piiblist? See kõlab: „Tüli alustamine on kui paisu tagant vee vallapäästmine. Lahku enne, kui puhkeb riid.” Kas see nõuanne võiks aidata meil teistega häid suhteid hoida?” (Õpet. 17:14.) Niisuguste vestlusega saab kindlaks teha, milliste inimeste juurde võiks uuesti minna. w19.07, lk 23, lõik 13

Need, kelle teenistusülesanne on muutunud, ei vaja sinu haletsust, vaid mõistmist. Nad võivad maadelda iseenda või mõne pereliikme terviseprobleemidega. Võib-olla on nad leinas. Ja nad võivad olla kurvad ka seetõttu, et ei saa enam koos olla oma endise teenistuskoha sõpradega. Selliste tugevate ja tihti ka segaste tunnetega toimetulemiseks läheb vaja aega. Kui kutsud neid kuulutustööle ja innustad neid oma eeskujuga, võib see aidata neil uue territooriumiga harjuda. „Eelmises kohas juhatasin piibliuurimisi iga päev,” ütleb õde, kes teenis palju aastaid välismaal. „Uues kohas polnud mul aga tavaliselt võimalust isegi Piiblit avada või videot näidata. Kuid teised kuulutajad kutsusid mind kaasa oma korduskülastustele ja uurimistele. ... Hakkasin suhtuma olukorda positiivsemalt. Õppisin uuel territooriumil inimestega vestlema. Tänu kõigele sellele sain tasapisi oma rõõmu tagasi.” w19.08, lk 22, lõik 10; lk 24, lõigud 13–14

Nii nagu Euodial ja Süntühhel, võib ka meil olla raske usukaaslasi armastada, kui keskendume nende vigadele. Me kõik teeme vigu iga päev. Kui me teiste vigadele aina mõtleme, siis meie armastus nende vastu jaheneb. Näiteks kuningriigisaali koristades võime ärrituda, kui keegi vend unustab meid aidata. Ja kui hakkame mõttes loetlema, milliseid vigu ta on veel teinud, siis meie ärritus muudkui kasvab ning meie armastus tema vastu kahaneb. Kui sul tekib koguduses samalaadne olukord, siis mõtle järgmisele: Jehoova näeb nii sinu kui ka su venna vigu, kuid sellest hoolimata armastab ta nii sind kui ka su venda. Meil on vaja Jehoova armastust eeskujuks võtta ja säilitada oma vendadesse positiivne suhtumine. Kui püüame kõigiti oma usukaaslasi armastada, tugevdab see meie ühtsust. (Filipl. 2:1, 2.) w19.08, lk 9–10, lõigud 7–8

Jehoova armastab alandlikke inimesi. Ainult sellised inimesed saavad olla temaga lähedastes suhetes. „Kõrki ta aga enda ligi ei lase,” ütleb Piibel. Me kõik soovime Jehoovale heameelt valmistada ja tunda tema hella armastust. Seega on meil häid põhjusi, miks alandlikkust arendada. Alandlikkus on uhkuse ja ülbuse vastand. Piiblist ilmneb, et alandlik inimene suhtub õigesti Jehoovasse ja ligimestesse. Ta mõistab, et igaüks on temast ühel või teisel moel parem. (Filipl. 2:3, 4.) Mõni inimene vaid näib olevat alandlik. Ta on ehk vaikse loomuga. Või siis on ta viisakas ja aupaklik, sest teda on niimoodi kasvatatud või on see omane tema kultuurile. Kuid sisimas võib ta olla väga uhke. Varem või hiljem tuleb ilmsiks, milline ta tegelikult on. (Luuka 6:45.) w19.09, lk 2, lõigud 1, 3–4

Hea sõnum meie isanda Jeesuse kohta sisaldab kõiki Jeesuse õpetusi. Me kuuletume sellele heale sõnumile, kui me selle järgi elame. Muu hulgas tuleb meil pidada kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki, juhinduda Jumala antud põhimõtetest ja teha kuulutustööd. (Matt. 6:33; 24:14.) Samuti on meil vaja toetada Kristuse võitud vendi, kel on kaalukad ülesanded. (Matt. 25:31–40.) Peagi saavad nad tasuda „teistele lammastele” nende toetuse eest. (Joh. 10:16.) Miks võib nii öelda? Selleks ajaks, kui Harmagedooni sõda algab, on kõik 144 000 võitud kristlast võetud üles taevasse ja saanud surematuteks vaimolenditeks. Nad kuuluvad taevasesse sõjaväkke, mis purustab Googi ja kaitseb „suurt rahvahulka”. (Ilm. 2:26, 27; 7:9, 10.) Niisiis on „suurel rahvahulgal” au toetada Jehoova võitud teenijaid senikaua, kui nad on maa peal. w19.09, lk 12–13, lõigud 16–18

Miks on Jeesuse antud töö kosutav? Esiteks, meil on parimad ülevaatajad. Meie kõrgeim ülevaataja Jehoova ei ole tänamatu ega karm. Ta peab meie tööd väärtuslikuks. (Heebr. 6:10.) Ta annab meile vajaliku jõu, et võiksime kanda oma vastutusekoormat. (2. Kor. 4:7; Gal. 6:5, allmärkus.) Meie kuningas Jeesus õpetab meid oma eeskujuga. (Joh. 13:15.) Ja kogudusevanemad, kes meie eest karjastena hoolitsevad, üritavad järgida „suure karjase” Jeesuse eeskuju. (Heebr. 13:20; 1. Peetr. 5:2.) Nad püüavad meid õpetades ja kaitstes olla lahked, innustavad ja julged. Teiseks, meil on parimad kaaslased. Ühelgi teisel rühmitusel pole sellist ühist eesmärki ega armastuse vaimu. Me saame töötada koos inimestega, kes peavad kinni kõige ülevamatest kõlblusnormidest, kuid kes pole endast liiga heal arvamusel. Nad peavad teisi endast ülemaks. Me pole neile mitte ainult töökaaslased, vaid ka sõbrad. Meievaheline armastus on niivõrd tugev, et nad on valmis meie eest lausa surema. w19.09, lk 20, lõik 1; lk 23, lõigud 12–14

Paulus rääkis siin Jehoova päevast. (1. Tess. 5:1–6.) Selles kontekstis käib see aja kohta, mis algab rünnakuga Suure Babüloni ehk kõigi valereligioonide vastu ja lõppeb Harmagedooniga. (Ilm. 16:14, 16; 17:5.) Samuti annab Paulus teada, kuidas me saame Jehoova päevaks valmis olla. Me ei tohiks magada nagu teised, vaid peaksime püsima ärkvel ja olema valvsad. Näiteks, me peame olema ettevaatlikud, et me ei laseks end kaasa tõmmata poliitikateemadel. Kui sekkuksime poliitikasse, siis kuuluksime sellesse maailma. (Joh. 15:19.) Me teame, et vaid Jumala kuningriik suudab tagada ülemaailmse rahu. Me soovime aidata ka teistel ärgata, et nad mõistaksid, kuidas täituvad Piibli ennustused praeguse aja kohta. Kui suur viletsus algab, on inimestel juba liiga hilja Jehoovat teenima hakata. Seepärast on meie kuulutustöö väga pakiline. w19.10, lk 8, lõik 3; lk 9, lõigud 5–6

Kui tuli aeg rullraamatus olev sõnum teatavaks teha, pidi Jeremija andma selle ülesande oma sõbrale Baarukile. (Jer. 36:5, 6.) Baaruk täitis julgelt seda ohtlikku ülesannet. Kujutle, kui uhke võis Jeremija Baaruki üle olla, kui too läks templi õue ja hoiatuse inimestele ette luges. (Jer. 36:8–10.) Juuda peamehed kuulsid, mida Baaruk oli teinud, ja nad käskisid tal rullraamatu ette lugeda ka neile. (Jer. 36:14, 15.) Peamehed otsustasid rääkida kuuldust kuningas Joojakimile. Kuningas sai Jehoova hoiatust kuuldes nii vihaseks, et põletas kirjarulli ära ning käskis Jeremija ja Baaruki vahi alla võtta. Kuid Jeremija võttis uue kirjarulli, andis selle Baarukile ja dikteeris talle uuesti Jehoova sõnumi. Baaruk pani kirja „kõik need sõnad, mis olid olnud rullraamatus, mille Juuda kuningas Joojakim oli ära põletanud”. (Jer. 36:26–28, 32.) w19.11, lk 3, lõigud 4–6

Jehoova võib saada, kelleks iganes vaja, et viia täide oma eesmärk. Näiteks on ta olnud õpetaja, lohutaja ja hea sõnumi kuulutaja. (Jes. 48:17; 2. Kor. 7:6; Gal. 3:8.) Siiski kasutab ta oma eesmärkide täideviimiseks tihti inimesi. (Matt. 24:14; 28:19, 20; 2. Kor. 1:3, 4.) Jehoova võib anda igaühele meist tarkust ja jõudu, et saaksime, kelleks vaja, ja võiksime täita tema tahet. See kõik on kooskõlas sellega, kuidas paljud õpetlased Jumala nime tähendusest aru saavad. Me kõik soovime olla Jehoovale kasulikud, ent mõni võib kahelda, kas ta ikka on seda. Võib-olla ta tunneb, et on juba liiga vana, et tal pole piisavalt oskusi või et tal on mingi muu takistus. Teine jälle võib olla üsna rahul sellega, mida ta juba teeb, ega näe eriti vajadust teha rohkem. w19.10, lk 20, lõigud 1–2

Materialism võib röövida meie tähelepanu Jehoova teenimiselt ja nõnda võib meie usukilp hooletusse jääda. Paulus kirjutas: „Ükski sõdur ei seo end äriasjadega, sest ta soovib võita selle soosingut, kes ta sõduriks on värvanud.” (2. Tim. 2:4.) Rooma sõduritel polnud luba teha mingit muud tööd. Nagu head sõdurid, nii ei lase ka meie silmist oma peamist eesmärki: olla meelepärane oma ülematele Jehoovale ja Kristusele. Me peame seda palju tähtsamaks kui mistahes asju, mida Saatana maailm võib pakkuda. Me kanname hoolt selle eest, et meil oleks aega ja jõudu Jehoova teenimiseks ning oma usukilbi ja muu vaimse sõjavarustuse eest hoolitsemiseks. Me ei tohi iialgi kaotada valvsust! Miks? Paulus hoiatas, et need, kes tahavad rikkaks saada, kalduvad usuteelt kõrvale. (1. Tim. 6:9, 10.) w19.11, lk 16, lõik 12; lk 17, lõigud 14–15

Enne Jehoova päeva esitatakse „rahu ja julgeoleku” teadaanne. (1. Tess. 5:1–6.) Kirjakohas 1. Tessalooniklastele 5:2 mõeldakse „Jehoova päeva” all „suurt viletsust”. (Ilm. 7:14.) Millal me võime öelda, et suur viletsus on nüüdsama algamas? Piibel räägib ühest tavatust avaldusest, mis annab märku, et suur viletsus on kohe käes. Nimelt teatavad maailma liidrid, et saabunud on „rahu ja julgeolek”. Kas nende hulgas on ka usujuhte? Võimalik. Igatahes on see teadaanne üks järjekordne deemonite õhutatud vale. See vale on väga ohtlik, kuna see annab inimestele alusetu turvatunde vahetult enne seda, kui algab kõigi aegade suurim viletsus. Piiblis öeldakse: „Kui inimesed ütlevad: „Rahu ja julgeolek!”, tabab neid ootamatult häving, niisama äkki, nagu sünnitusvalud tabavad lapseootel naist.” Ent kuidas on lugu Jehoova ustavate teenijatega? Nad võivad Jehoova päeva äkilise alguse üle olla küll üllatunud, aga nad on selleks valmis. w19.09, lk 9, lõigud 7–8

Kui oled langetanud mingi otsuse, astu selle elluviimiseks konkreetseid samme. Mida konkreetsemaid samme sa oma eesmärgi saavutamiseks astud, seda tõenäolisemalt suudad alustatu lõpule viia. Näiteks oled sa ehk teinud otsuse lugeda Piiblit tihedamini. Ent kui sul pole kindlat kava, ei pruugi sa oma eesmärki saavutada. Või siis otsustavad kogudusevanemad, et teevad rohkem karjasetööd. Kuid mõne aja möödudes ilmneb, et nad pole seda teinud. See oleks ilmselt läinud paremini, kui nad oleksid konkreetselt pannud paika, keda külastada ja millal seda teha. Sul tuleb olla ka mõistlik. Kellelgi meist pole aega, raha ega jõudu, et teha kõike, mida sooviksime. Seepärast ongi vaja olla mõistlik. Vahel pead muutma otsust, mida sa ei suuda täita. w19.11, lk 29, lõigud 11–12

Jesaja kirjeldas, milline on elu tulevikus maa peal. (Jes. 65:21–23.) Inimesed pole siis lihtsalt jõudeolekus. Piibel näitab, et Jumala teenijad saavad teha kasulikku ja mõnusat tööd. Me võime olla kindlad, et pärast tuhandeaastase valitsuse lõppu on inimesed vabastatud kaduvuse orjusest ja neil on „Jumala laste võrratu vabadus”. (Rooml. 8:21.) Muistse Iisraeli päevil seadis Jehoova asjad nii, et tema teenijad said nii tööd teha kui ka puhata. Samamoodi on see ka Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal. Kahtlemata on ka siis olemas aeg jumalateenimiseks. See on väga vajalik, et inimesed võiksid olla õnnelikud. Me võime rõõmuga oodata elu selle valitsuse ajal, mil meil on meeldiv töö ja palju tegevust Jehoova teenistuses. w19.12, lk 12, lõik 15; lk 13, lõigud 17–18

Piibel õhutab vanemaid kordama oma lastele Jumala sõnu. Selleks on neil vaja pidevalt võtta aega lastega koosolemiseks. See, kui lastele peab ikka ja jälle midagi kordama, võib vahel olla muidugi väsitav. Kuid vanemad võiksid pidada seda võimaluseks aidata lastel Jumala sõna paremini mõista ja ellu rakendada. Vanematel tuleks arvestada iga lapsega. Laul 127 võrdleb lapsi nooltega. (Laul 127:4.) Nii nagu nooli võib teha mitmesugusest materjalist ja eri suuruses, on ka kõik lapsed erinevad. Seega on vanematel vaja iga lapse puhul mõelda, kuidas teda õpetada. Üks Iisraelis elav abielupaar, kes kasvatas üles kaks tublit last, ütleb, et neile oli suureks abiks see, et nad uurisid Piiblit kummagi lapsega eraldi. Iga perepea võib otsustada, kas sellist piibliuurimist on vaja või võimalik korraldada tema peres. w19.12, lk 26, lõigud 18–20

Raskel ajal oleme väga tänulikud neile, kes on valmis meid aitama. „Kui inimest tabab mõni katsumus, tunduvad ka kõige tavalisemad toimingud üle jõu käivad,” ütleb Ryan, kelle isa suri õnnetuse tagajärjel. „Praktiline abi, isegi kui see on midagi väga väikest, võib olla tohutu suure väärtusega.” Ära kunagi alahinda seda, millist mõju võivad avaldada sinu lihtsad ja lahked teod. Markus oli toimekas kristlane. Ometi võttis ta aega, et olla Paulusele toeks, ja Paulus ei tundnud Markuselt abi paludes ebamugavust. Angela, kelle pereliige mõrvati, on tänulik oma lohutajatele. „Kui sõbrad tõesti tahavad aidata, siis on neilt lihtne abi küsida,” ütleb ta. „Näen, et nad ei karda ega kõhkle mind aidata.” Me võime mõelda, kas meid tuntakse koguduses abivalmite inimestena. w20.01, lk 11–12, lõigud 14–16

Mis juhul võtaks võitud kristlane mälestusõhtu sümbolitest osa „vääritul viisil”? Siis, kui ta võtab leiba ja veini, kuid ei ela Jehoova põhimõtete kohaselt. (Heebr. 6:4–6; 10:26–29.) Võitud kristlastel tuleb jääda ustavaks, „et saada Jumalalt auhind, kutse taevasse Kristus Jeesuse kaudu”. (Filipl. 3:13–16.) Jehoova püha vaim aitab tema teenijatel olla alandlikud ja hoiduda uhkusest. (Efesl. 4:1–3; Kol. 3:10, 12.) Võitud ei arva, et nad on teistest kuidagi paremad. Nad teavad, et Jehoova ei anna võitutele tingimata rohkem püha vaimu kui teistele oma teenijatele. Võitud ei mõtle, et nad saavad Piiblist paremini aru kui teised. Lisaks ei ütle nad ühelegi usukaaslasele, et ka tema on võitud ja võiks mälestusõhtul võtta leiba ja veini. Nad tunnistavad alandlikult, et vaid Jehoova võib kedagi taevasse kutsuda. w20.01, lk 27–28, lõigud 4–5

Jehoova soovib, et oleksime tema sõbrad ja suhtleksime temaga. Ta õhutab meid olema „püsivad palves”. (Rooml. 12:12.) Jehoova on alati valmis meid kuulama. Ta ei ole kunagi väsinud ega liiga hõivatud, et meid kuulata. Meie jällegi saame teda kuulata, kui loeme Piiblit ja seda selgitavaid väljaandeid. Samuti saame seda teha nii, et oleme tähelepanelikud kuulajad koguduse koosolekutel. Pidev suhtlus Jehoovaga aitab meil tema ligi hoida. Jehoova tahab, et valaksime talle kõik südame pealt välja. (Laul 62:8.) Meil tasub endalt küsida: „Kas minu palved on nagu pealiskaudsed, kopeeritud sõnumid või kas need on nagu südamlikud, käsitsi kirjutatud kirjad?” Kahtlemata sa armastad Jehoovat väga ja soovid hoida temaga lähedasi suhteid. Selleks on sul tarvis temaga pidevalt suhelda. Räägi talle oma tunnetest. Ütle talle, mis sulle rõõmu teeb ja mis sulle muret valmistab. Pea meeles, et sa võid abi palumiseks alati tema poole pöörduda. w20.02, lk 9, lõigud 4–5

Jehoova on kogudusevanematele usaldanud tähtsa töö: hoolitseda tema lammaste eest. Vanematel on palju õppida sellest, kuidas tegeles Jehoova rahvaga Nehemja. Juudamaa maavalitsejana oli Nehemjal märkimisväärne võim. (Neh. 1:11; 2:7, 8; 5:14.) Ent ta kohtas ka raskusi. Näiteks sai ta teada, et rahvas kasutab templit lugupidamatult ega toeta aineliselt leviite, nagu Moosese seadus nõudis. Samuti rikkusid juudid hingamispäeva seadust. Lisaks olid mõned mehed võtnud endale võõramaa naisi. Nehemja pidi selle olukorraga tegelema. (Neh. 13:4–30.) Ta ei kuritarvitanud oma võimu ega üritanud panna teisi oma pilli järgi tantsima. Nehemja otsis hoopis palves juhatust Jehoovalt ja õpetas inimesi Jehoova seaduse alusel. (Neh. 1:4–10; 13:1–3.) Samuti töötas ta alandlikult koos oma vendadega, aidates neil Jeruusalemma müüre üles ehitada. (Neh. 4:15.) w19.09, lk 15–16, lõigud 9–10