Jaanuar

Jeesus tõi julgelt esile usujuhtide silmakirjalikkuse. Näiteks hurjutas ta varisere, kes olid rohkem mures rituaalse kätepesemise kui oma vanemate eest hoolitsemise pärast. (Matt. 15:1–11.) Jeesus ei lasknud usujuhtidel end häirida ega lõpetanud tõe rääkimist. Jeesus paljastas ka valeõpetusi. Ta ei öelnud, et kõik teed viivad Jumala juurde. Ta ütles hoopis, et paljud käivad laial teel, mis viib hävingusse, ja et vaid vähesed käivad kitsal teel, mis viib ellu. (Matt. 7:13, 14.) Jeesus tõi selgelt välja, et mõned väidavad end Jumalat teenivat, kuid tegelikult ei tee seda. Ta hoiatas: „Olge valvsad valeprohvetite suhtes, kes tulevad teie juurde lambanahas, kuid on tegelikult aplad hundid. Nende vilja järgi te tunnete nad ära.” (Matt. 7:15–20.) w21.05, lk 9, lõigud 7–8

Hanna oli abielus leviit Elkanaga, kes armastas teda väga. Ent Elkanal oli ka teine naine Peninna. Elkana armastas Hannat rohkem kui Peninnat. Kuid Peninnal olid lapsed, aga Hannal polnud. Seepärast Peninna „muudkui solvas Hannat, et teda endast välja viia”. Hanna oli seetõttu väga kurb, nii et ta nuttis ega söönud midagi. Samas ei ütle piibel, et Hanna oleks püüdnud Peninnale kuidagi kätte maksta. Selle asemel valas ta oma südame Jehoova ette välja ja usaldas asjad tema hoolde. (1. Saam. 1:2, 6, 7,10.) Mida me Hannalt õpime? Kui keegi püüab sinust mingil moel üle olla, siis pea meeles, et see on sinu otsustada, kuidas sa reageerid. Sa ei pea temaga võistlema hakkama. Selle asemel et tasuda halba halvaga, püüa hoida temaga rahumeelseid suhteid. (Rooml. 12:17–21.) Isegi kui ta pole nõus oma hoiakut muutma, saad sina säilitada oma sisemise rahu. w21.07, lk 17, lõigud 13–14

Ahnuse tõttu sai Juudas Iskariotist reetur. Ta polnud algusest peale selline. (Luuka 6:13, 16.) Võib arvata, et Juudas oli tubli ja usaldusväärne mees, sest tema hoolde anti rahalaegas. Mingil ajal hakkas aga Juudas sealt raha varastama, ehkki ta oli korduvalt kuulnud, kuidas Jeesus oli ahnuse eest hoiatanud. (Mark. 7:22, 23; Luuka 11:39.) Juuda ahnus sai ilmsiks ühe juhtumiga, mis toimus natuke aega enne Jeesuse hukkamist. Jeesus oli koos oma jüngritega, sealhulgas Maarja ja Martaga, külas endise pidalitõbise Siimoni juures. Õhtusöögi ajal valas Maarja Jeesuse pea peale kallist õli. Juudas ja teised jüngrid said selle peale pahaseks. Ilmselt arvasid nad, et seda raha oleks võinud kasutada pigem vaeste heaks. Ent Juudal oli hoopis midagi muud mõttes. Kuna ta oli varas, tahtis ta laekast raha endale võtta. (Matt. 26:6–16; Luuka 22:3–6; Joh. 12:2–6.) w21.06, lk 18, lõigud 12–13

Kas sina tunned vahel, et sul on nii palju kohustusi, et sa ei suuda nende kõigiga toime tulla? Kui nii, siis võib sulle olla abiks mõtlemine Pauluse elukäigule. Teda rõhus mure mitte üksnes ühe, vaid kõigi koguduste pärast. (2. Kor. 11:23–28.) Kas sul on mõni krooniline terviseprobleem, mis röövib sinult rõõmu? Paulusel oli „ihu sisse pandud oga”, milleks võis olla mõni terviseprobleem ja millest ta soovis väga vabaneda. (2. Kor. 12:7–10.) Kas sind masendab sinu ebatäius? Nii oli see vahel Paulusega. Ta ütles, et ta on armetu inimene, sest ta pidi pidevalt oma ebatäiusega võitlema. (Rooml. 7:21–24.) Hoolimata raskustest ja keerulistest olukordadest teenis Paulus Jehoovat ustavalt. Mis andis talle selleks jõudu? Kuigi ta tajus teravalt oma ebatäiust, oli tal vankumatu usk lunastusse. w21.04, lk 22, lõigud 7–8

Kui täiuslik inimene Aadam patustas, kaotas ta võimaluse saada igavene elu. See ei puudutanud mitte ainult teda ennast, vaid ka tema järeltulijaid. Aadama teole polnud mingit vabandust, see oli tahtlik patt. Ent tema lastel polnud ju mingit süüd. (Rooml. 5:12, 14.) Kas oli võimalik midagi teha, et päästa nad surmast, mille nende esiisa oli igati ära teeninud? Oli küll. Peagi pärast Aadama patustamist avaldas Jehoova järk-järgult, kuidas ta päästab miljonid Aadama järeltulijad patu ja surma needusest. (1. Moos. 3:15.) Tänu lunastusele on meil lähedased suhted Jehoovaga, kuigi oleme ebatäiuslikud. Tänu lunastusele tehakse lõpp Kuradi tegudele. (1. Joh. 3:8.) Tänu lunastusele teostub Jehoova algne eesmärk maaga, nii et sellest saab paradiis. w21.04, lk 14, lõik 1; lk 19, lõik 17

Sel päeval juhtus midagi erakordset. Jeruusalemma oli kogunenud hulk eri paigust pärit inimesi, kes rääkisid eri keeli. Rühm kohalikke juute suutis aga külalistega vestelda nende omas keeles! Selline keeleoskus oli üllatav, kuid veelgi erakordsem oli see, millest need juudid rääkisid ja mida apostel Peetrus kohalviibijaile teatas. Ta andis inimestele teada, et nad võivad saada pääste, kui usuvad Jeesus Kristusesse. See sõnum puudutas nende südant. Täis tegutsemistahet küsisid nad: „Mida me peame tegema?” Peetrus vastas: „Igaüks teist lasku end Jeesus Kristuse nimesse ristida.” (Ap. t. 2:37, 38.) Edasi toimus midagi täiesti harukordset. Umbes kolm tuhat inimest lasi end ristida ja neist said Kristuse jüngrid. Nii hakati tegema seda suurt tööd, mille Jeesus oma järelkäijatele teha andis. See töö on jätkunud kuni 21. sajandini. w21.06, lk 2, lõigud 1–2

Mõnel territooriumil pole inimesed heast sõnumist huvitatud või on lausa sellele vastu ning meil on raske leida piibliõpilasi. Mis aitab meil hoida positiivset suhtumist oma territooriumisse? Me teame, et inimeste olukorrad võivad kiiresti muutuda ja need, kes varem polnud huvitatud, võivad mõista, „et nad vajavad Jumala juhatust”. (Matt. 5:3.) Mõned, kes on alati keeldunud kirjandust vastu võtmast, on nüüd valmis piiblit uurima. Samuti me teame, et Jehoova on lõikuse isand. (Matt. 9:38.) Ta tahab, et me jätkuvalt istutaksime ja kastaksime, kuid tema on see, kes hoolitseb kasvu eest. Isegi kui me ei saa praegu juhatada ühtegi piibliuurimist, on hea teada, et Jehoovale pole kõige olulisemad mitte meie tulemused, vaid meie pingutused. w21.07, lk 6, lõik 14

Jehoova on andnud inimestele võime saada lapsi ja samuti vastutuse õpetada neid teda armastama ja teenima. Ta on andnud inglitele palju imelisi võimeid, kuid ta pole andnud neile võimet saada järeltulijaid. Seda enam peaksid lapsevanemad olema tänulikud võimaluse eest lapsi kasvatada. Lapsevanematele on usaldatud vastutusrikas ülesanne kasvatada lapsi Jehoova juhatuse järgi ja juurutada neisse tema mõtteviisi. (5. Moos. 6:5–7; Efesl. 6:4.) Et vanemaid aidata, on Jehoova organisatsioon andnud välja palju piiblil põhinevaid abivahendeid, nagu trükised, videod, muusika ja veebimaterjal. On selge, et meie taevane isa ja tema poeg peavad lapsi väga kalliks. (Luuka 18:15–17.) Kui vanemad toetuvad Jehoovale ja hoolitsevad oma laste eest parimal viisil, toob see Jehoovale rõõmu. Sellised lapsevanemad annavad oma lastele võimaluse kuuluda Jehoova perre igavesti. w21.08, lk 5, lõik 9

Mõned inimesed arvavad, et usk tähendab millessegi pimesi uskumist. Aga piibli järgi ei tähenda tõeline usk seda. Pane tähele, et usk sellesse, mida pole näha, nagu näiteks Jehoova, Jeesus ja taevane kuningriik, põhineb tõenditel. (Heebr. 11:3.) Üks biokeemik, kes on Jehoova tunnistaja, ütles nii: „Meie usk pole pime, see ei ignoreeri teaduslikke fakte.” Võib tekkida küsimus, et kui looja olemasolu kohta on tõendeid, siis miks paljud ikkagi ei usu seda. Mõned lihtsalt ei ole neid tõendeid kunagi uurinud. Robert ütleb: „Kuna koolis ei räägitud kunagi loomisest, siis ma järeldasin, et see polegi tõsi. Olin umbes 20-aastane, kui sain teada, et piiblis on palju häid tõendeid, mis kinnitavad, et Jumal on kõige looja.” w21.08, lk 15, lõigud 4–5

Me õpime nii mõndagi Jehoova headuse kohta, kui loeme piiblit või kuuleme kelleltki talle osaks saanud õnnistustest. Kuid me mõistame Jehoova headust veelgi paremini, kui me ise maitseme ja vaatame, et ta on hea. Näiteks kui tahame alustada täisajalist teenistust, on meil vaja oma elu lihtsustada. Me teame Jeesuse tõotust, et kui paneme kuningriigi esikohale, siis Jehoova hoolitseb meie vajaduste eest. (Matt. 6:33.) Kuid me pole ehk ise veel kogenud selle tõotuse täitumist. Kui me aga usume sellesse Jeesuse lubadusse, võib see ajendada meid piirama oma kulutusi, vähendama ilmalikku tööd ja keskenduma jumalateenimisele. Nii saame maitsta Jehoova headust ja kogeda, kuidas ta tõesti hoolitseb meie vajaduste eest. w21.08, lk 26, lõik 2

Kuidas on lood tänapäeval? Paljud vaimulikud võtavad meelsasti oma koguduse liikmeteks prominentseid, jõukaid ja maailma silmis tarku inimesi. Nad teevad seda isegi siis, kui nende uute liikmete moraal ja eluviis pole kooskõlas Jumala põhimõtetega. Sellised vaimulikud põlgavad innukaid Jehoova teenijaid, kes on moraalselt puhtad ning selle maailma silmis tähtsusetud. Paulus ütles, et „Jumal on valinud need ..., kellele vaadatakse ülalt alla”. (1. Kor. 1:26–29.) Jehoova silmis on aga kõik tema ustavad teenijad väga väärtuslikud. Kuidas me saame end maailma mõju eest kaitsta? (Matt. 11:25, 26.) Ära lase end mõjutada selle maailma suhtumisel Jumala rahvasse. Pea meeles, et Jehoova kasutab oma tahte täitmiseks vaid neid, kes on alandlikud. (Laul 138:6.) Ja mõtle, kui palju on ta korda saatnud nende kaudu, kes pole maailma silmis targad ja arukad! w21.05, lk 8, lõigud 1; lk 9, lõigud 5–6

Apostel Paulus oli tänulik, kui vennad teda aitasid. Ta oli alandlik ja võttis vendade-õdede abi vastu. (Filipl. 2:19–22.) Eakad, te saate näidata oma tänulikkust noorte vastu paljudel viisidel. Kui nad pakuvad teile oma abi seoses transpordi, poes käimise või muuga, siis võtke nende abi heal meelel vastu. Pidage meeles, et selline abi näitab, kui väga Jehoova teid armastab. Te võite saada nende vendade-õdedega headeks sõpradeks. Aidake neil Jehoovaga lähedasemaks saada ja öelge neile, kui hea meel on teil selle üle, et nad tahavad koguduse heaks rohkem teha. Võtke aega, et jagada noortega oma kogemusi. Kui te kõike seda teete, siis näitate Jehoovale, et olete koguduse noorte eest tänulikud. (Joh. 6:44; Kol. 3:15; 1. Tess. 5:18.) w21.09, lk 11–12, lõigud 12–13

Jehoova armastab meie vendi ja õdesid. Meil endil ei pruugi aga olla alati lihtne usukaaslasi armastada või nende vastu sooje tundeid väljendada. Oleme ju kõik erinevad ja erisugustes oludes üles kasvanud. Me kõik teeme aeg-ajalt vigu ja võime teistele pettumust valmistada. Siiski saab igaüks anda oma panuse, et armastus meie usuperes kasvaks. Kuidas seda teha? Meil tuleb panna tähele, kuidas taevane isa väljendab armastust meie vendade ja õdede vastu, ning teda jäljendada. (Efesl. 5:1, 2; 1. Joh. 4:19.) Kaastundlik isik soovib hädasolijaid aidata ja lohutada. Jeesus kohtles inimesi nii, nagu ta Jehoova eeskujust oli õppinud. (Joh. 5:19.) Kui Jeesus nägi rahvahulki, „hakkas tal neist kahju, sest need inimesed olid vaevatud ja vintsutatud nagu lambad, kel pole karjast”. (Matt. 9:36.) Jeesuse kaastunne ja hoolivus ei piirdunud vaid tunnetega. Ta tegi haiged terveks ja lohutas neid, kes olid vaevatud ja koormatud. (Matt. 11:28–30; 14:14.) w21.09, lk 22, lõigud 10–11

Armastus ajendab Jehoovat olema halastav. Apostel Paulus ütles, et Jehoova on väga halastav. Paulus pidas seda öeldes silmas, et Jehoova annab oma ebatäiuslikele võitud teenijatele lootuse elada taevas. (Efesl. 2:4–7.) Aga Jehoova ei ole halastav ainult oma võitud teenijate vastu. Taavet kirjutas: „Jehoova on hea kõigile, tema halastus ilmneb kõigis ta tegudes.” (Laul 145:9.) Kuna Jehoova armastab inimesi, on ta alati halastav, kui selleks on põhjust. Jeesus teab kõige paremini, kui väga meeldib Jehoovale halastust osutada. Ta jälgis tuhandeid aastaid, kui halastavalt Jehoova patuste inimestega tegeles. (Laul 78:37–42; Õpet. 8:30, 31.) Kui Jeesus maa peale tuli, rääkis ta tihti sellest Jehoova omadusest. w21.10, lk 8–9, lõigud 4–5

Jehoova vastas sellele palvele taevast valju häälega, lubades, et austab oma nime. Kogu oma teenistuse jooksul tõi Jeesus isa nimele au. (Joh. 17:26.) Seepärast on mõistlik eeldada, et kõik tõelised kristlased kasutavad Jumala nime ja teevad seda teistele teatavaks. Esimesel sajandil, peagi pärast kristliku koguduse rajamist, otsustas Jehoova pöörata tähelepanu „mittejuutidele, et koguda nende seast rahvas, kes kannaks tema nime”. (Ap. t. 15:14.) Need, kes tol ajal kristlasteks said, kasutasid uhkusega Jumala nime ja andsid sellest ka teistele teada. Samuti kasutasid nad Jumala nime palju kordi pühakirja kirjutades. See kõik näitab, et nad tõesti hoidsid Jumala nime au sees. (Ap. t. 2:14, 21.) Sama teevad Jehoova tunnistajad. w21.10, lk 20–21, lõigud 8–10

Jumala truu armastus kestab igavesti. Seda tähtsat tõsiasja on Laulus 136 mainitud 26 korda. Selle laulu esimeses salmis öeldakse: „Tänage Jehoovat, sest tema on hea, tema truu armastus kestab igavesti.” (Laul 136:1.) Fraas „tema truu armastus kestab igavesti” kordub igas salmis. Seda laulu lugedes on hämmastav näha, kui paljudel viisidel Jehoova truu armastus ilmneb. Refrään „tema truu armastus kestab igavesti” kinnitab meile, et Jumala armastus oma rahva vastu pole muutlik. On väga julgustav teada, et Jehoova ei lakka oma teenijaid armastamast. Ta on neile ligi ja seda eriti hädaajal. Teadmine, et Jehoova on meie lähedal, annab meile rõõmu ja jõudu, mis aitavad meil katsumustega toime tulla ning käia eluteel. (Laul 31:7.) w21.11, lk 4, lõigud 9–10

Kas sina oled vahel mõelnud murelikult sündmustele, mis varsti toimuma hakkavad: vääruskude hävitamine, Googi rünnak, Harmagedoon? Kas oled mõelnud, et kas suudad jääda kõige selle ajal Jumalale ustavaks? Kui sellised mõtted on su peast läbi käinud, siis peaks olema abi nende Jeesuse sõnade uurimisest, mis on tänaseks päevatekstiks. Jeesus ütles oma jüngritele: „Teie süda ärgu muutugu rahutuks. Uskuge Jumalasse, uskuge ka minusse.” Tugev usk aitab meil vaadata tulevikku kindlustundega. Me saame oma usku tugevdada, kui analüüsime, kuidas me saame hakkama oma praeguste usuproovidega. See aitab meil mõista, millistes valdkondades tuleks meil oma usu kallal veel tööd teha. Iga usuproov teeb meie usu tugevamaks. See kõik aitab meil vastu pidada tulevastes katsumustes. w21.11, lk 20, lõigud 1–2

Paulus ütles Timoteosele ja sisuliselt kõigile kristlastele: „Anna teenistuses endast parim.” (2. Tim. 4:5.) Seda nõuannet ei pruugi aga olla alati lihtne järgida. Jehoova teenijatel on erisugu muresid, mis võivad neid masendada. Osad meie usukaaslased elavad riikides, kus meie tegevusel on piirangud või see on isegi keelustatud. Paljud peavad tegema kõvasti tööd selleks, et nende perel oleks olemas eluks hädavajalik. Nad küll tahaksid rohkem kuulutustööd teha, kuid nädala lõpuks on jaks päris otsas. Teistele seab piire krooniline haigus või kõrge iga. Mõni ei saa isegi oma koduseinte vahelt välja. On ka neid, kes maadlevad alaväärsustundega. Ükskõik mis olukorras me ka poleks, saab Jehoova anda meile jõudu, nii et me suudame teda edasi teenida. w21.05, lk 20, lõigud 1–3

Mõnikord võivad teised avaldada meile survet oma põhimõtetes järeleandmisi teha. Huvitav mõte on tekstis 3. Moosese 19:19. Seal öeldakse: „Te ei tohi kanda kahest erisugusest lõngast kootud riideeset.” See seadus eristas iisraellasi nendest rahvastest, kes Jehoovat ei teeninud. Meil tänapäeval pole muidugi midagi selle vastu, et riietes on kasutatud eri materjale, kuid meilgi tuleb erineda inimestest, kes ei ela piibli põhimõtete järgi. Me küll armastame oma sugulasi ja teisi ligimesi, ent kuna meile on kõige tähtsam meeldida Jehoovale, oleme valmis teistest erinema. (2. Kor. 6:14–16; 1. Peetr. 4:3, 4.) w21.12, lk 5, lõik 14; lk 6, lõik 16

Ellu viivat teed on võimalik leida. Jeesus ütles: „Kui te järgite minu õpetust, siis te olete tõesti minu jüngrid ja õpite tundma tõde ja tõde teeb teid vabaks.” (Joh. 8:31, 32.) Sinagi oled üks nendest, kes on selle tee üles leidnud. Sa pole massiga kaasa läinud. Sa oled uurinud hoolsalt piiblit ja saanud teada, mida Jumal meilt ootab. Näiteks oled õppinud, et Jehoova soovib, et hülgaksime valeõpetused ja halvad harjumused ega tähistaks pühasid ja tähtpäevi, mis on piibliga vastuolus. Seda teha pole üldsegi kerge. (Matt. 10:34–36.) Kuid armastusest Jehoova vastu pole sa alla andnud ja Jehoova on sinu üle väga uhke. (Õpet. 27:11.) w21.12, lk 22, lõik 3; lk 23, lõik 5

Mooses on hea näide inimesest, kes noomimist kuulda võttis. Ta tegi tõsise vea, kui kaotas enesevalitsuse ega austanud Jehoovat. Seetõttu jäi ta ilma võimalusest minna tõotatud maale. (4. Moos. 20:1–13.) Kui ta palus, et Jehoova oma otsust muudaks, ütles Jehoova talle: „Ära mulle sellest enam räägi.” (5. Moos. 3:23–27.) Mooses ei kibestunud. Ta leppis Jehoova otsusega ja Jehoova lubas tal Iisraeli rahvast edasi juhtida. (5. Moos. 4:1.) Mooses on meile heaks eeskujuks. Ta teenis Jehoovat ustavalt ka pärast seda, kui oli jäänud ilma võimalusest, mida ta väga kalliks pidas. Kui meiegi võtame manitsust kuulda, on sel head tulemused. (Õpet. 4:11–13.) w22.02, lk 11, lõigud 9–10

Jeesusel oli hea sõber Laatsarus, kes elas koos oma õdede Maarja ja Martaga Betaanias. Jeesus armastas neid väga. 32. aasta talvel jäi Laatsarus haigeks ja suri. (Joh. 11:3, 14.) Kui Jeesus oli teel Betaaniasse, ruttas Marta talle vastu. Kujutle emotsioone Marta hääles, kui ta ütles: „Isand, kui sa oleksid siin olnud, poleks mu vend surnud.” (Joh. 11:21.) Hiljem, kui Jeesus nägi Maarjat ja teisi nutmas, voolasid temagi silmist pisarad. (Joh. 11:32, 33.) Maarja ja Marta kaotusvalu puudutas teda. Kui sinagi oled kaotanud lähedase sõbra või pereliikme, võid kindel olla, et Jehoova teab, mida sa tunned. Jeesuses väljendub täiuslikult Jehoova olemus. (Heebr. 1:3.) Tema pisarad näitasid, mida tundis tema isa. (Joh. 14:9.) Jehoova mitte ainult ei mõista su valu, vaid ka tunneb sulle sügavalt kaasa ja tahab su murtud südant tervendada. (Laul 34:18; 147:3.) w22.01, lk 15, lõigud 5–7

Aeg, mille veedad Jehoovaga rääkides, teda kuulates ja temast mõtteid mõlgutades, on hästi veedetud aeg. Näiteks õpid seeläbi tegema häid otsuseid. Piibel ütleb: „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks.” (Õpet. 13:20.) Peale selle saad paremaks õpetajaks. Piibliõpetajatena on meie olulisemaid eesmärke aidata õpilasel Jehoovaga lähedaseks saada. Mida enam me Jehoovaga suhtleme, seda enam hakkame teda armastama ja seda paremini suudame aidata ka õpilasel teda armastama hakata. Seda kinnitab Jeesuse eeskuju. Ta rääkis oma isast nii soojalt ja südamlikult, et tema jüngritegi süda täitus armastusega Jehoova vastu. (Joh. 17:25, 26.) Ja veel, iga kord, kui sa palud Jehoovalt juhatust, lohutust või tuge ning näed, kuidas ta su palvele vastab, saab su usk tugevamaks. (1. Joh. 5:15.) w22.01, lk 29–30, lõigud 15–17

Jehoova soovib, et me vana isiksuse seljast võtaksime, sest ta armastab meid ja tahab, et me elust rõõmu tunneksime. (Jes. 48:17, 18.) Ta teab, et kui annaksime valedele soovidele järele, tooks see kahju nii meile endale kui ka teistele. Kui hakkad ennast ja oma eluviisi muutma, võivad sõbrad ja sugulased sind pilgata. (1. Peetr. 4:3, 4.) Nad võivad öelda, et sul on õigus teha, mida ise tahad, ja et keegi teine ei tohiks sulle öelda, mida on õige teha ja mida mitte. Tõsiasi on aga see, et inimene, kes Jehoova põhimõtteid ei järgi, pole sugugi sõltumatu; ta tantsib Saatana pilli järgi. (Rooml. 12:1, 2.) Iga inimene seisab valiku ees: kas jätta selga vana isiksus, mida vormib patt ja Saatana maailm, või lasta end vormida Jehooval, nii et temast saab iseenda parim versioon. (Jes. 64:8.) w22.03, lk 3, lõigud 6–7

Jumala sõna üle mõtisklemine aitab meil oma olukorda õigesti suhtuda. Kuidas on selline mõtisklemine tulnud kasuks ühele meie õele, kes on lesk? Üks kogudusevanem soovitas tal otsida õpetlikke mõtteid Iiobi raamatust. Õde proovis seda, kuid kippus esialgu Iiobit tema valede mõtete pärast hukka mõistma. Ta ütles endamisi: „Iiob, ära ole nii negatiivne!” Siis aga õde mõistis, et tema enda hoiak on samasugune nagu Iiobil. See äratundmine aitas tal oma suhtumist muuta ja kaotusvaluga paremini toime tulla. Jehoova annab oma teenijatele jõudu ka usukaaslaste kaudu. Paulus kirjutas oma vendadele ja õdedele, et ta igatseb nendega kokku saada, et üksteist vastastikku julgustada. (Rooml. 1:11, 12.) w21.05, lk 22, lõigud 10–11; lk 24, lõik 12

Jehoova ütles iisraellastele: „Kolm korda aastas ... ilmugu kõik mehed teie seast oma Jumala Jehoova ette paika, mille tema välja valib.” (5. Moos. 16:16.) Nad pidid selleks ajaks oma kodud ja põllud järelevalveta jätma. Kuid Jehoova lubas neile: „Keegi ei himusta su maad, kui sa lähed ... oma Jumala Jehoova palge ette.” (2. Moos. 34:24.) Kui iisraellased seda lubadust usaldasid ja tegid nii, nagu Jehoova palus, ei pidanud nad pettuma. Nad õppisid neil kokkutulekutel paremini tundma Jumala seadust, mõtisklesid Jehoova headuse üle ning tundsid rõõmu mõnusast seltskonnast. Meiltki võib koosolekutel käimine nõuda ohvreid ja pingutusi. Ent kui seda teeme, saavad meile osaks samasugused õnnistused. Ja kindlasti on Jehooval hea meel, kui oleme koosolekuteks ette valmistanud lühikesed sisukad kommentaarid. w22.03, lk 21, lõik 9

Jehoova andis Jeesusele väljaõpet, et temast võiks saada meie ülempreester. Jeesus koges omal nahal, kui raske on katsumustes Jumalale kuuletuda. Äärmise surve all olles esitas ta palveid „valju hüüdmise ja pisaratega”. Kuna Jeesus on emotsionaalses mõttes käinud läbi tulest ja veest, mõistab ta meie vajadusi ja suudab meid aidata, kui meid proovile pannakse. Kui tänulikud me oleme Jehoovale, et ta määras meile sellise halastava ülempreestri, kes suudab meile meie nõrkustes kaasa tunda. (Heebr. 2:17; 4:14–16; 5:7–10.) Jehoova lubas Jeesusel nii rängalt kannatada, et saaks vastuse üks tähtis küsimus: kas inimene suudab äärmuslikes raskustes Jumalale ustavaks jääda? Saatan ütleb, et ei suuda. Ta väidab, et inimesed teenivad Jumalat isekatel eesmärkidel, mitte armastusest tema vastu. (Iiob 1:9–11; 2:4, 5.) Jeesus jäi laitmatuks ja tõestas, et Saatan on valetaja. w21.04, lk 16–17, lõigud 7–8

Enne ristimist tuleb piibliõpilasel hakata õpitut ellu rakendama. Kui õpilane hakkab õpitu järgi tegutsema, on ta nagu arukas mees Jeesuse mõistujutus, kes ehitas oma maja kindlale vundamendile. (Matt. 7:24, 25; Luuka 6:47, 48.) Aita õpilasel elus vajalikke muudatusi teha. (Mark. 10:17–22.) Jeesus teadis, et rikkal mehel on raske kogu oma varast loobuda. (Mark. 10:23.) Siiski andis ta mehele nõu nii teha. Miks? Sest Jeesus armastas seda meest. Vahel võime hoida end tagasi ega julgusta õpilast oma elu muutma, sest arvame, et ta pole selleks veel valmis. (Kol. 3:9, 10.) Ent mida varem sa õpilasega avameelselt räägid, seda kiiremini saab ta midagi ette võtta. Sellised jutuajamised näitavad, et sa hoolid temast. (Laul 141:5; Õpet. 27:17.) w21.06, lk 2–3, lõigud 3, 5

Peetrus tõi esile, kui hea eeskuju on Jeesus meile vastupidavuses. (1. Peetr. 2:18–25.) Ent on veel palju muudki, milles me saame Jeesust järgida. Tõepoolest, kogu Jeesuse elu, kõik, mis ta ütles või tegi, on meile heaks eeskujuks. Kas ebatäiuslikud inimesed saavad tõesti järgida Jeesuse eeskuju? Saavad küll. Tuleta meelde, et Peetrus õhutas meid käima Jeesuse jälgedes hoolsalt, mitte täiuslikult. Kui me siis püüame käia Jeesuse jälgedes nii hästi, kui me ebatäiuslikena suudame, toimime apostel Johannese sõnade kohaselt. Ta lausus: „Kes ütleb, et ta jääb temaga ühte, peab ka elama nii, nagu tema on elanud.” (1. Joh. 2:6.) Jeesuse jälgedes käimine lähendab meid Jehoovaga. Miks me võime nii öelda? Jeesus jättis suurepärase eeskuju, kuidas elada Jumalale meelepärast elu. (Joh. 8:29.) Kui me siis käime Jeesuse jälgedes, rõõmustame Jehoovat. Ja me võime olla kindlad, et meie taevane isa soovib olla nende sõber, kes püüavad saada temaga lähedaseks. (Jaak. 4:8.) w21.04, lk 3, lõigud 4–6

Jehoova paneb tähele meie häid omadusi. Ta näeb, milleks me oleme võimelised ja aitab meil temaga lähedaseks saada. Kui me jääme talle ustavaks, siis on ta meie sõber igavesti. (Joh. 6:44.) Kui oleme veendunud, et Jehoova armastab ja toetab meid, siis ajendab see meid raskustest hoolimata teda kogu südamest teenima. Kui me aga kahtleme selles, kas Jumal hoolib meist, on meie jõud kasin. (Õpet. 24:10.) Ja kui oleme masendunud ning kaotanud usu Jumala armastusse, oleme Saatanale kerge saak. (Efesl. 6:16.) Kahtlused on nii mõnegi ustava kristlase usku nõrgendanud. Mida teha, kui sul tekivad kahtlused, kas Jumal ikka armastab sind? Sa peaksid need kiiresti kõrvale tõrjuma. Palu Jehoova abi, et sinu muremõtted võiksid asenduda Jumala rahuga, mis kaitseb sinu südant ja mõtteid. (Laul 139:23; Filipl. 4:6, 7.) Ja pea meeles, et sa pole üksi. w21.04, lk 20, lõik 1; lk 21, lõigud 4–6

Kuidas sai sinust Jehoova tunnistaja? Kõigepealt kuulsid sa head sõnumit võib-olla oma vanematelt, töö- või koolikaaslaselt või oma koduuksel. (Mark. 13:10.) Seejärel võttis keegi hulga aega, et uurida sinuga piiblit. Sa hakkasid armastama Jehoovat ja mõistsid, et ka tema armastab sind. Jehoova tõmbas sind enda juurde ja nüüd on sul Jeesuse jüngrina väljavaade saada igavene elu. (Joh. 6:44.) Kahtlemata oled sa Jehoovale tänulik, et ta ajendas kedagi sind õpetama ja et ta võttis sind oma perre. Nüüd, kui sa tead piibli tõde, on sul võimalus aidata ka teistel hakata käima eluteel. Sa võid tunda, et sul on lihtne teha kuulutustööd majast majja, kuid on raske pakkuda ja juhatada piibliuurimisi. w21.07, lk 2, lõigud 1–2