Jaanuar

Timoteos oli tubli Jehoova teenija, sest tal oli palju häid omadusi. (Filipl. 2:19–22.) Pauluse kirjeldusest on näha, et Timoteos oli alandlik, ustav, töökas ja usaldusväärne. Timoteos armastas oma vendi ja hoolis neist. Paulus pidas teda kalliks ja usaldas tema hoolde vastutusrikkaid ülesandeid. Kui meiegi arendame endas häid omadusi, oleme kallid Jehoovale ja saame koguduses rohkem teha. (Laul 25:9; 138:6.) Palveta ja mõtle, mida sul oleks enda juures vaja parandada. Vali välja üks omadus, millele keskenduda. Näiteks soovid ehk olla empaatilisem. Võib-olla on sul tarvis olla rahulikum või andestavam. Võid küsida ka mõnelt oma sõbralt, millist omadust võiksid parandada. (Õpet. 27:6.) w22.04, lk 23, lõigud 4–5

Jehoova tahab, et oleksime õnnelikud. Seda võib järeldada kasvõi sellest, et rõõm on püha vaimu vilja osa. (Gal. 5:22.) Kuna andmine teeb õnnelikumaks kui saamine, toob meile suurt rõõmu see, kui teeme innukalt kuulutustööd ja aitame teisi. (Ap. t. 20:35.) Tänases päevatekstis mainis Paulus kahte asja, mis aitavad meil olla rõõmsad. Esiteks, me peaksime püüdma anda Jehoovale oma parima. (Matt. 22:36–38.) Teiseks, me ei tohi end teistega võrrelda. Ükskõik mida me suudame saavutada tänu oma oskustele ja teadmistele või tervisele ja võimetele, peaksime olema tänulikud Jehoovale. Kui aga keegi on mingis Jehoova teenimise valdkonnas meist parem, peaks meil olema hea meel, et ta kasutab oma andeid Jehoova kiitmiseks. w22.04, lk 10, lõigud 1–2

Vääruskude hävitamine raputab maailma ja võib teha elu raskemaks. (Ilm. 18:8–10.) Kuid Jumala rahval on sel ajal vähemalt kaks põhjust rõõmustamiseks. Esiteks, Jehoova igipõline vaenlane on viimaks kadunud ja teiseks, selle mandunud maailma lõpp on kohe käes. Taaniel ennustas, et lõpuajal tõest arusaamine süveneb. Nii see tõesti on. Me mõistame nüüd viimseid päevi puudutavaid ennustusi paremini kui kunagi varem. (Taan. 12:4, 9, 10.) See on süvendanud meis austust nii Jehoova kui ka piibli vastu. (Jes. 46:10; 55:11.) Tugevdagem siis edaspidigi oma usku, uurides usinalt pühakirja ja aidates ka teistel Jehoovaga lähedaseks saada. Ta kaitseb neid, kes loodavad täielikult temale, ja annab neile püsiva rahu. (Jes. 26:3.) w22.07, lk 6–7, lõigud 16–17

Ilmutusraamat räägib muu hulgas Jumala kuningriigi rajamisest ja sellest, kuidas Saatan taevast välja heideti. (Ilm. 12:1–9.) Saatanast vabanemine tõi taevasse rahu, kuid meile on see põhjustanud suuri raskusi. Seda sellepärast, et Saatana viha on nüüd suunatud eeskätt maa peal olevate Jehoova teenijate vastu. (Ilm. 12:12, 15, 17.) Kuidas jääda Jehoovale ustavaks hoolimata Saatana rünnakutest? (Ilm. 13:10.) Meid aitab see, kui teame, millised õnnistused meid ees ootavad, ja Ilmutusraamat räägib neist nii mõndagi. Üheks õnnistuseks on Jumala vaenlaste kõrvaldamine. Ilmutusraamatu esimeses salmis antakse teada, et see raamat on kirjutatud sümboolses keeles. (Ilm. 1:1.) w22.05, lk 8, lõigud 1–3

Jehoova teenijate põhimõttekindlus ajab Jehoova vastased marru. Asi päädib sellega, et Jehoova teenijaid ründab Goog Maagoogi maalt ehk mingisugune rahvaste ühendus. (Hes. 38:14, 15.) Kuidas Jehoova sellele rünnakule reageerib? Ta ütleb: „Sel päeval ... süttib mu raev.” (Hes. 38:18, 21–23.) Ilmutusraamatu 19. peatükk räägib, mis saab edasi. Jehoova käsul asub Jeesus tema rahvast kaitsma ja põrmustab ta vaenlased. Jeesusega koos on taevased sõjaväed: inglid ja tema 144 000 kaasvalitsejat. (Ilm. 17:14; 19:11–15.) Selles sõjas leiavad oma otsa nii inimesed kui ka organisatsioonid, kes on Jehoova vastasleeris. (Ilm. 19:19–21.) w22.05, lk 17, lõigud 9–10

Kui Aadam ja Eeva pattu tegid, ei olnud neil enam mingit tulevikku. Kuid Jehoova ei jätnud nende järeltulijaid lootuseta. Ta lausus ennustuse, mis on kirjas tekstis 1. Moosese 3:15: „Ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu järeltulijate ja tema järeltulijate vahele. Sina küll salvad naise järeltulijat kannast, aga tema purustab su pea.” See ennustus on piibli esimeses raamatus, kuid ühel või teisel moel seonduvad sellega ka teised piibli osad. Just nagu raamatu selg hoiab lehekülgi koos, seob see ennustus kõigi piibli raamatute sisu tervikuks, mida läbib üks sõnum: Jumal saadab päästja, kes hävitab Saatana ja kõik, kes on tema poolel. See toob suuri õnnistusi neile, kes Jehoovat armastavad. Piibli uurimine aitab meil mõista, kuidas see ennustus täitub ja kuidas see meid puudutab. w22.07, lk 14, lõigud 1–3

Palu Jehoovalt tarkust, kuidas kasvatada oma lapsi nii, et nad hakkaksid teda armastama. (Jaak. 1:5.) Keegi ei oska anda paremat nõu kui Jehoova. On ta ju kõige kogenum lapsevanem üleüldse. (Laul 36:9.) Pealegi toob tema nõuannete järgimine alati häid tulemusi. (Jes. 48:17.) Piibli ja oma organisatsiooni kaudu annab Jehoova lapsevanematele külluslikult vaimset toitu, mis aitab neil oma lapsi õpetada. (Matt. 24:45.) Näiteks võib häid nõuandeid leida artiklisarjast „Abi peredele”, mis ilmus ajakirjas Ärgake! ja on nüüd kättesaadav saidil jw.org. Sellel saidil on ka intervjuusid ja videolavastusi, mis aitavad vanematel Jehoova nõuandeid veelgi paremini järgida. (Õpet. 2:4, 5.) w22.05, lk 27, lõigud 4–5

Jehoovale pole andestamises võrdset. Esiteks, ta on alati valmis andestama. Teiseks, ta tunneb meid läbi ja lõhki ning saab eksimatult aru, kas me tõesti kahetseme. Ja kolmandaks, kui Jehoova on meile andestanud, suhtub ta meisse nii, nagu poleks me pattu teinudki. Tänu sellele võib meil olla tema ees puhas südametunnistus ja hea nimi. Senikaua kui oleme ebatäiuslikud, teeme ka pattu. Kuid meid võib lohutada mõte piiblientsüklopeediast „Insight on the Scriptures” (2. kd, lk 771). Seal öeldakse: „Jehoova võtab arvesse oma teenijate ebatäiuslikkust ja on nende vastu halastav. Seetõttu pole neil põhjust oma vigade pärast päevast päeva musta masendust tunda. (L 103:8–14; 130:3.) Kui nad püüavad hoolega käia Jumala teedel, võivad nad olla rõõmsad. (Flp 4:4–6; 1Jo 3:19–22.)” w22.06, lk 6–7, lõigud 18–19

Hirm tagakiusamise ees pole ainus relv Saatana arsenalis. Paljud kardavad, kuidas nende lähedased võivad reageerida, kui nad Jehoova tunnistajaks saavad. Hirm sugulaste reageeringu ees võib olla isegi suurem kui hirm füüsilise väärkohtlemise ees. Me armastame oma sugulasi ja tahame, et nad õpiksid Jehoovat tundma. Meil on valus kuulda, kui nad räägivad põlastavalt meie Jumalast ja tema teenijatest. Mõned sugulased, kes on algul meie usu vastu, võivad hiljem samuti Jehoova teenijaks saada. Mõned teised aga võivad meist usu pärast isegi lahti öelda. Mis võib meid sel juhul lohutada? Meid võib lohutada mõte tekstis Laul 27:10. Kui hoiame meeles, et Jehoova armastab meid, siis tunneme end turvaliselt ka sugulaste vastuseisu kohates. Me teame, et Jehoova annab meile vastupidavuse eest tasu. Ta hoolitseb selle eest, et meie füüsilised, emotsionaalsed ja vaimsed vajadused oleks rahuldatud, ja ta teeb seda paremini, kui ükski inimene eales suudaks. w22.06, lk 16–17, lõigud 11–13

Jeesust süüdistati selles, et ta ei pea hingamispäeva ning et ta on õgard, veinijoodik, Saatana käsilane ja isegi jumalateotaja. (Matt. 11:19; 26:65; Luuka 11:15; Joh. 9:16.) Jeesus aga ei vastanud samaga. Kui keegi kohtleb meid ebaviisakalt, tuleks meil käituda nii nagu Jeesus. (1. Peetr. 2:22, 23.) Muidugi ei pruugi see olla kerge. (Jaak. 3:2.) Mis võiks meid aidata? Kui keegi ütleb sulle kuulutustööl midagi ebaviisakat, siis ära ärritu. Vend Sam sõnab: „Püüan mõelda sellele, kui väga on inimestel vaja kuulda head sõnumit ja et nad võivad muutuda.” Mõnikord võib keegi olla pahane lihtsalt sellepärast, et me tulime tema juurde halval ajal. Kui keegi on ärritunud, võiksime teha väikse palve, paludes, et Jehoova aitaks meil jääda rahulikuks ja mitte öelda midagi lahkusetut. w22.04, lk 6, lõigud 8–9

Üks moodus, kuidas vanemad saavad aidata lastel Jehoovaga lähedaseks saada, on see, et nad uurivad nendega piiblit. (2. Tim. 3:14–17.) Kuid piibel toob välja veel teisegi viisi, kuidas lapsed saavad Jehoovat tundma õppida. Õpetussõnade raamatus ergutab üks isa oma poega mõtlema Jehoova omadustele, mis ilmnevad looduses. (Õpet. 3:19–21.) Lapsevanemad, ilmselt meeldib teile koos oma lastega looduses viibida. Kasutage seda aega selleks, et juhtida laste tähelepanu Jehoova imelistele omadustele. (Rooml. 1:20.) Ühel korral juhtis Jeesus oma jüngrite tähelepanu ronkadele ja aasalilledele. (Luuka 12:24, 27–30.) Nii õpetas ta neile midagi väga tähtsat oma taevase isa heldekäelisuse ja lahkuse kohta. Nimelt seda, et Jehoova hoolitseb selle eest, et tema ustavatel teenijatel oleks olemas toit ja riided, nii nagu ta hoolitseb lindude ja lillede eest. w23.03, lk 20–21, lõigud 1–4

Jehoova kuulab palveid, mis me esitame talle Jeesuse nimel, ja ta kasutab ka neile vastamiseks Jeesust. Me võime patud andeks saada üksnes tänu Jeesuse lunastusohvrile. (Rooml. 5:1.) Jeesus on meie „aitaja Isa juures”. (1. Joh. 2:1.) Ta on „ülempreester, kes on taevas istunud Majesteedi troonist paremale”. (Heebr. 8:1.) Ta tunneb meile meie nõrkustes kaasa ja kostab meie eest. (Rooml. 8:34; Heebr. 4:15.) Ilma Jeesuse ohvrita ei saaks me Jehoovaga palves rääkida. Seda, mida Jehoova on meie heaks oma poja kaudu teinud, on niivõrd palju, et me ei suuda teda iial küllalt tänada. w22.07, lk 23, lõigud 10–12

Usaldusväärne inimene peab oma sõna ja räägib tõtt. (Laul 15:4.) Sellise inimese peale võib kindel olla. Kahtlemata soovime, et vennad ja õed meid usaldaksid. Usaldus on mõnes mõttes nagu raha: seda on raske välja teenida, kuid kerge kaotada. Me ei saa sundida kedagi end usaldama. Isegi Jehoova ei tee seda. Ta on hoopis näidanud, et teda saab usaldada. Piibel ütleb tema kohta: „Kõik ta teod on usaldusväärsed.” (Laul 33:4.) Jehoova ootab, et võtaksime temast eeskuju. (Efesl. 5:1.) Kas pole tore kuuluda usuperre, kus valitseb armastus ja usaldus! Meil kõigil lasub vastutus oma vendade-õdede usaldus välja teenida. Kui arendame selliseid omadusi nagu armastus, alandlikkus, vahetegemisoskus, ausus ja enesevalitsus, aitame kaasa sellele, et koguduses valitseks usaldav õhkkond. Võtkem siis eeskuju Jehoovast ja olgem alati usaldusväärsed! w22.09, lk 8, lõigud 1–2; lk 13, lõik 17

Kuigi meil on suur usupere, võime vahetevahel tunda end ihuüksi. Me võime võidelda negatiivsete emotsioonidega ning meil võib olla tunne, et peame seda ränka taaka üksinda kandma. Jehoova ei taha, et me end niimoodi tunneks. Mõtleme ühele olukorrale prohvet Eelija elust. Jehoova aitas teda mitmel moel. Näiteks õhutas ta Eelijat oma tundeid sõnadesse panema. Ta küsis temalt kaks korda: „Mida sa siin teed, Eelija?” (1. Kun. 19:9, 13.) Seejärel kuulas ta, kui prohvet oma muremõtteid väljendas. Ta kinnitas Eelijale, et ta pole üksi – et Iisraelis on palju teisigi ustavaid jumalateenijaid. (1. Kun. 19:11, 12, 18.) Pole kahtlustki, et Eelija tundis suurt kergendust, kui oli Jehoovale oma südame avanud ja temalt vastuse saanud. Lisaks andis Jehoova Eelijale mitu kaalukat ülesannet: ta palus tal võida Hasael Süüria kuningaks, Jehu Iisraeli kuningaks ja Eliisa prohvetiks. (1. Kun. 19:15, 16.) Nõnda aitas Jehoova tal keskenduda positiivsele. Ja tagatipuks andis Jehoova talle ka tubli kaaslase Eliisa. w22.08, lk 8, lõik 3; lk 9, lõik 5

Kas sa oled kunagi osalenud mõne kuningriigisaali ehitus- või renoveerimistöödes? Tõenäoliselt mäletad siiamaani esimest koosolekut uues või vast remonditud saalis. Sa olid Jehoovale nii tänulik, võib-olla tuli sul isegi klomp kurku ja oli raske avalaulu laulda. Meie saalid on hästi ehitatud ja toovad Jehoovale kiitust. Kuid me saame tuua talle veelgi suuremat ülistust ühe teist laadi ehitustööga, mis on seotud inimestega, kes neis saalides kogunevad. Apostel Paulus rääkis sellest tänases päevatekstis, kus ta õhutas kristlasi tugevdama üksteise vaimu. On huvitav, et kreeka verb, mis on selles salmis tõlgitud vastega „vaimu tugevdama”, tähendab ka „ehitama”. Paulus oskas suurepäraselt oma usukaaslaste vaimu tugevdada ja oli nende vastu osavõtlik. Me saame temast eeskuju võtta. (1. Kor. 11:1.) w22.08, lk 20, lõigud 1–2

Kui tahame olla Jumala silmis õiged, tuleb meil äriasju ausalt ajada. Õige inimene on ka õiglane ja ei salli ebaõiglust. Ta püüab elada oma elu nii, et ta oleks Jehoovale kõigiti meelepärane. Piibel ütleb Jehoova kohta, et temas elab õigus. (Jer. 50:7.) Nii see tõesti on. Loojana saab Jehoova ainsana öelda, mis on õige ja mis vale, samuti on tal õigus kehtestada normid oma loodutele. Tema õiglustaju ei anna võrreldagi meie omaga. (Õpet. 14:12; Jes. 55:8, 9.) See aga ei tähenda, et me ei küüni tema norme järgima. Ta on loonud meid endasarnaseks ja seega on meil võimalik teda eeskujuks võtta. (1. Moos. 1:27; Efesl. 5:1.) Ja kuna me armastame teda, tahame jäljendada teda nii hästi, kui suudame. w22.08, lk 27, lõigud 5–6

Kui oleme murekoorma all või meel on must, on mõistetav, et soovime mõtted mujale viia. Kuid meil tuleb olla valvsad, et me ei teeks kogemata midagi, mida Jehoova vihkab. (Efesl. 5:10–12, 15, 16.) Kirjas filiplastele innustab Paulus kristlasi: „Mõtelge ikka sellele, mis on tõene, mis väärib tõsist tähelepanu, mis on õige, mis on puhas, mis ergutab armastusele, ... mis on vooruslik.” (Filipl. 4:8.) Ta ei käsitle siin küll meelelahutuse teemat, kuid tema sõnad aitavad meil siiski otsustada, milline meelelahutus on Jumala silmis vastuvõetav ja milline mitte. Näiteks võiksid mõelda, kas laulud, mida sa kuulad, filmid, mida sa vaatad, raamatud, mida sa loed, ja mängud, mida sa mängid, vastavad Pauluse kirjeldusele. Kogu meie elu peaks olema kooskõlas Jehoova ülevate normidega. (Laul 119:1–3.) w22.10, lk 8–9, lõigud 11–12

Mõned ülekohtused tegid oma eluajal igasugu jubedaid tegusid. Pärast ülesäratamist tuleb neil õppida tundma Jehoova seadusi ja hakata nende järgi elama. Jumala kuningriik käivitab nende õpetamiseks inimajaloo suurima haridusprogrammi. Kes ülekohtuseid õpetama hakkavad? Seda teevad suur rahvahulk ja ülesäratatud õiged. Et ülekohtuste nimed saaksid kirja eluraamatusse, on neil vaja luua Jehoovaga lähedased suhted ja talle pühenduda. Neid ja nende tegemisi jälgivad hoolikalt Jeesus Kristus ja tema kaaskohtunikud. (Ilm. 20:4.) Neil, kes ei taha abi vastu võtta, olgu nad kasvõi saja-aastased, ei lasta edasi elada. (Jes. 65:20.) Jehoova ja Jeesus näevad inimeste südamesse ega luba kellelgi uues maailmas häda ja õnnetusi põhjustada. (Jes. 11:9; 60:18; 65:25.) w22.09, lk 17, lõigud 11–12

Kristlastel on kohustus võimudele alluda. Võimud vaatavad avaliku korra ja seaduste täitmise järele ning mõnikord isegi kaitsevad Jehoova rahvast. (Ilm. 12:16.) Piibel käsib kristlastel anda võimudele, mida need nõuavad: nii maksu, lõivu, kartust kui ka au. (Rooml. 13:7.) Kuid valitsustel on rahva üle võimu üksnes sellepärast, et Jehoova seda lubab. See tuli selgelt välja Jeesuse vestlusest Rooma maavalitseja Pontius Pilatusega. Kui Pilatus ütles, et tema võimuses on Jeesust niihästi vabaks lasta kui ka hukata, vastas Jeesus talle: „Sul ei oleks minu üle mingit võimu, kui seda poleks sulle antud ülalt.” (Joh. 19:11.) Sama peab paika kõigi teiste valitsejate ja poliitikute puhul. Nende võim on piiratud. w22.10, lk 13, lõik 6

Jehoova lasi kuningas Taavetil kirja panna, milline on elu siis, kui ta seab troonile targa ja ustava kuninga. (Laul 37:10, 11, 29.) Me kasutame tihti teksti Laul 37:11, kui räägime tulevasest paradiisist, ja seda täiesti põhjendatult. Mäejutluses tsiteeris Jeesus mõtet just sellest tekstist, näidates, et see täitub ka tulevikus. (Matt. 5:5.) Kuid Taaveti sõnad käisid ka Saalomoni valitsusaja kohta. Jumala rahvas elas siis rahus ja külluses. Piibel ütleb lausa, et maal voolas piima ja mett. Jumal oli iisraellastele öelnud: „Kui te toimite mu seaduste järgi ja peate kinni mu käskudest ning järgite neid, ... annan [ma] maale rahu ja te heidate magama, ilma et peaksite kedagi kartma.” (3. Moos. 20:24; 26:3, 6.) Kuningas Saalomoni ajal sai see tõotus tõeks. (1. Ajar. 22:9; 29:26–28.) Ennustused tekstides Laul 37:10, 11 ja 29 täitusid minevikus ning täituvad ka tulevikus. w22.12, lk 10, lõik 8

Kristlastena tuleb meil järgida Jehoovalt tulevaid juhendeid. Piiblis öeldakse: „Targal juhtimisel võid pidada sõda ning paljude nõuandjate abiga saavutatakse edu.” (Õpet. 24:6, allmärkus.) See põhimõte peab paika kuulutustöö puhul. Selle asemel et teha kuulutustööd oma äranägemise järgi, on hea järgida soovitusi, mis meile antakse. Näiteks saame neid koosolekutel, kus esitatakse piiblil põhinevaid kõnesid ja näidisvestlusi. Lisaks on Jehoova organisatsioon andnud meile tõhusad tööriistad: väljaanded ja videod, mis aitavad inimestel piiblit mõista. Meil on hea meel, et Jehoova on lasknud piiblisse kirja panna nii palju häid nõuandeid. Püüdkem neist alati juhinduda. (Õpet. 3:13–17.) w22.10, lk 23, lõigud 18–19

Jehoova tahab, et me otsekui täidaks oma kõhu tema sõnadega ja seediks need läbi. Selleks tuleb teha kolme asja: palvetada, lugeda ja mõtiskleda. Enne kui asume piiblit lugema, peaksime palvetama, et valmistada oma süda ette Jumala mõtete vastuvõtmiseks. Ja kui oleme mingi piibliosa läbi lugenud, oleks hea peatuda ja loetu üle mõtiskleda. Mida rohkem me mõtiskleme, seda enam me oma usku toidame. Nii jõuavad Jumala sõnad sügavale meie südamesse. Piibli lugemine ja loetu üle mõtisklemine annab meile jõudu kuulutada praegu head sõnumit. Samuti aitab see olla valmis kuulutama kohtusõnumit, juhul kui meil seda peagi teha tuleb. Ja kui me mõtiskleme Jehoova suurepäraste omaduste üle, saame temaga lähedasemaks. w22.11, lk 7, lõigud 16–17

Jeesus andis mõista, et tema järelkäijate vaheline ennastohverdav armastus pidi olema selgelt näha mitte ainult tema jüngritele, vaid ka teistele. Ja meievaheline armastus on tõepoolest eriline. Muidugi pole me täiuslikud. (1. Joh. 1:8.) Seega, mida paremini me oma vendi-õdesid tunneme, seda paremini näeme ka nende puudusi. (Rooml. 3:23.) Ja kahjuks on teiste ebatäiuslikkus mõnedele komistuskiviks saanud. Kuidas väljendas Jeesus armastust oma apostlite vastu ja kuidas me saame temast eeskuju võtta? Meil kõigil on hea neile küsimustele mõelda, kuna see aitab meil olla usukaaslaste vastu veelgi armastavamad, ja seda isegi siis, kui nad meie vastu eksivad. (Efesl. 5:2.) w23.03, lk 26, lõigud 2–4

Praegusel lõpuajal võib koguduses ette tulla nii mõndagi, mis võib osutuda meile katsumuseks ja panna proovile meie ustavuse Jehoovale. Seega vajame hädasti kainet mõistust. Kui tunneme, et mõni usukaaslane kohtleb meid halvasti, ei peaks me sellepärast kibestuma. Kui meid manitsetakse või noomitakse, peaksime püüdma piinlikkustundest üle saada ja manitsust kuulda võtma. Ja kui Jehoova organisatsioonis toimuvad muudatused, mis meid isiklikult puudutavad, siis tuleks meil neid kogu südamest toetada ja saadud juhatust järgida. Hoia siis usaldust Jehoova ja tema organisatsiooni vastu tugevana. Jää rahulikuks, mõtle selgelt ja püüa näha asju Jehoova seisukohast. Palu Jehoovalt abi ja ära kunagi eralda end kogudusest. Kui sa seda teed, ei õnnestu Saatanal sind Jehoovast ja tema organisatsioonist lahutada. (Jaak. 4:7.) w22.11, lk 24–25, lõigud 14–16

Kogudusevanemad aitavad vendadel-õdedel kriisiks valmistuda. Nad teevad kindlaks, et igaüks koguduses teab, kuidas toimida ja kuidas kogudusevanematega ühendust võtta. Mida aga saame meie teha? Kui mingi katastroof toimub su kodu lähedal, küsi kogudusevanematelt, kuidas sa saaksid aidata. Võib-olla saad pakkuda majutust usukaaslastele, kes on pidanud kodust lahkuma, või vabatahtlikele, kes on päästetöödele appi tulnud. Ehk saad pakkuda toidu- või muud abi. Kui katastroof toimub kusagil kaugel, on sul ikkagi võimalik vendi-õdesid aidata. Sa võid nende eest palvetada ja annetada raha ülemaailmse töö heaks. (2. Kor. 1:8–11; 8:2–5.) Kui sul oleks võimalik päästetöödele appi minna, pöördu oma koguduse vanemate poole. Juhul kui sind kutsutaksegi appi, õpetatakse sulle ka, kuidas toimida, et sinust oleks võimalikult palju abi. w22.12, lk 24, lõik 8; lk 25, lõigud 11–12

Ühes teises tõlkes kõlavad tänase päevateksti sõnad nii: „Teid ei ole veel tabanud muud kui inimlik kiusatus.” (1988. a tõlge.) Paulus kirjutas need sõnad meestele ja naistele, kes Korintoses kristlaseks said. Mõned neist olid varem olnud abielurikkujad, homoseksuaalid ja joodikud. (1. Kor. 6:9–11.) Kas pärast ristimist olid nende valed ihad nagu peoga pühitud? Muidugi mitte. Kuigi neid võiti püha vaimuga, olid nad ikka ebatäiuslikud ja pidid pingutama, et Jehoova ees puhtaks jääda. Sellele mõtlemine võib meile jõudu anda. Ükskõik millega me praegu ka ei võitleks, pole kahtlustki, et keegi teine on sama võitlust pidanud. Me võime olla kindlad usus, teades, et meie vendadel ja õdedel kogu maailmas on samasuguseid katsumusi. (1. Peetr. 5:9.) w23.01, lk 12, lõik 15

Jeesus palus, et Jehoova tema järelkäijaid kaitseks. (Joh. 17:11.) Miks annab see teadmine meile julgust? Jehoova on tugevam kui ükski meie vaenlane ja ta teab kõike, mis meie elus toimub. (1. Joh. 4:4.) Tema abiga suudame oma hirmud ületada ja teda julgelt teenida. Kas oled mõnikord koolis või tööl häbenenud öelda, et oled Jehoova tunnistaja? Kas viivitad ristimata kuulutajaks saamisega või kõhkled end ristida lasta, kuna muretsed, mida teised sellest arvavad? Ära lase hirmul takistada end tegemast seda, mis on õige. Anu Jehoovalt julgust täita tema tahet. Kui näed, kuidas Jehoova sinu palvetele vastab, saad üha tugevamaks ja julgemaks. (Jes. 41:10, 13.) w23.01, lk 29, lõik 12; lk 30, lõik 14

Et paljastada variseride vale suhtumine pühakirja, küsis Jeesus neilt küsimuse „Kas te pole lugenud?”. (Matt. 12:1–7.) Variserid olid just Jeesuse jüngreid hingamispäeva rikkumises süüdistanud. Vastuseks tõi Jeesus pühakirjast kaks näidet ja tsiteeris Hoosea raamatut, näitamaks neile, et nad pole hingamispäeva seaduse mõttest õigesti aru saanud ning et nad pole halastavad. Miks polnud see, mida need mehed pühakirjast lugesid, neid vorminud? Sellepärast, et nad olid uhked ja suhtusid sellesse kriitiliselt. See takistas neil loetu mõtet tabada. (Matt. 23:23; Joh. 5:39, 40.) Tekstis Matteuse 19:4–6 küsis Jeesus variseridelt sama küsimuse. Muidugi olid nad loomislugu lugenud, kuid nad ei mõistnud, kuidas Jumal abiellu suhtub. Jeesuse sõnadest võime õppida, et meil tuleb piiblit lugeda õige hoiakuga. Erinevalt variseridest tuleks meil olla siirad ja valmis Jehoova õpetust vastu võtma. w23.02, lk 11–12, lõigud 12–13

Seaduses, mille Jehoova Iisraeli rahvale andis, olid ka juhendid, kuidas vältida õnnetusi nii kodus kui ka tööd tehes. (2. Moos. 21:28, 29; 5. Moos. 22:8.) Kui keegi põhjustas tahtmatult kellegi surma, olid sel tõsised tagajärjed. (5. Moos. 19:4, 5.) Samuti sätestas seadus, et isegi kui keegi teeb kahju veel sündimata lapsele, tuleb teda karistada. (2. Moos. 21:22, 23.) Piiblist ilmneb selgelt, et Jehoova tahab, et teeksime kõik, mis võimalik, et hoida nii enda kui ka teiste elu ja tervist. Meil tuleks rakendada ohutusmeetmeid nii kodus kui ka töö juures. Me peaksime hoidma teravaid esemeid, kemikaale ja ravimeid lastele kättesaamatus kohas. Kui meil on tarvis midagi ohtlikku ära visata, peaksime järgima ohutusnõudeid. Samuti tuleks meil olla ettevaatlik, kui tegemist on lahtise tule, kuuma vedeliku või elektritööriistadega, ning me ei tohiks jätta neid järelevalveta. Autot ei tohiks juhtida unise peaga ega medikamentide või alkoholi mõju all. Ka ei peaks sõidu ajal tegelema millegi muuga, näiteks näppima telefoni. w23.02, lk 21–22, lõigud 7–9

Jehoova on kannatlik, lahke ja mõistev. Ta otsib oma õpilastes head ega oota neilt kunagi rohkem, kui nad suudavad teha. (Laul 130:3.) Ka meie väga võimekas aju on tema loodud. (Laul 139:14.) Jehoova tahab, et õpiksime igavesti ja tunneksime sellest mõnu. Seega tasub juba praegu õppida ihaldama pühakirja tõdesid. (1. Peetr. 2:2.) Sea endale jõukohaseid eesmärke ning loe ja uuri piiblit korrapäraselt. (Joosua 1:8.) Jehoova abiga hakkad lugemist ja õppimist järjest enam nautima. Me vajame teadmisi, et Jehoovaga lähedaseks saada, teda armastama hakata ja ka selleks, et meie usk saaks tugevamaks. (1. Kor. 8:1–3.) Seega, kui sa piiblit uurid, palu Jehoova abi, et sinu usk võiks kasvada. (Luuka 17:5.) Ta vastab hea meelega sellistele palvetele. w23.03, lk 10, lõigud 11, 13

Jeesuse jüngrid ei istunud Jeruusalemma hävingut oodates käed rüpes. Neil oli teha tähtis töö. Jeesus oli käskinud neil kuulutada head sõnumit „Jeruusalemmas, kogu Juudamaal, Samaarias ning maailma otsani”. (Ap. t. 1:6–8.) See oli hiigelsuur ettevõtmine. Jüngrid kasutasid järelejäänud aega parimal viisil ja tegid innukalt kuulutustööd. Meilgi tuleb hoolega jälgida, kuidas me aega kasutame. Igaüht meist võib tabada mõni ettearvamatu sündmus ja meie eluküünal võib järsku kustuda. (Kog. 9:11.) Järelejäänud aega saame parimal viisil kasutada, kui täidame Jehoova tahet ja püüame temaga üha lähedasemaks saada. (Joh. 14:21.) Meil oleks hea kuulda võtta Pauluse üleskutset „Olge kindlad, vankumatud ja olgu teil alati palju teha Isanda töös”. (1. Kor. 15:58.) Kui siis jõuab kätte selle maailma lõpp või juhtub, et sureme enne seda, võime uues maailmas tunda rõõmu selle üle, et kasutasime aega targalt. (Matt. 24:13; Rooml. 14:8.) w23.02, lk 18–19, lõigud 12–14