Jehoova ei pea sind läbikukkunuks, kui sa ei suuda saavutada eesmärki, mis pole sulle jõukohane. (2. Kor. 8:12.) Õpi tagasilöökidest. Mõtle sellele, mida sa oled juba saavutanud. Piiblis öeldakse: „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie töö.” (Heebr. 6:10.) Ka sina ise ei peaks seda unustama. Mõtle, kuhu sa oled praeguseks jõudnud. Ilmselt oled juba Jehoovaga lähedaseks saanud, käinud ristimisel ja räägid temast teistele. See, et sa oled juba saavutanud mõningaid eesmärke, näitab, et sa suudad Jehoova abiga jõuda ka eesmärgini, mille kallal sa praegu töötad. Ära jäta tähele panemata seda, kuidas Jehoova sinu teekonnal sind aitab ja õnnistab. (2. Kor. 4:7.) Kui sa ei anna alla, ootavad sind ees veel suuremad õnnistused. (Gal. 6:9.) w23.05, lk 31, lõigud 16–18

Jehoova soovib, et tema teenijad teaksid, et ta armastab neid ja et tal on neist hea meel. Piiblis on kirjas kaks juhtumit, kui ta ütles Jeesusele, et see on tema armas poeg ja tal on temast hea meel. (Matt. 3:17; 17:5.) Kas sooviksid kuulda, kuidas Jehoova ütleb midagi sarnast sulle? Ta ei räägi meiega küll kuuldavalt, ent ta kõneleb meiega piibli lehekülgede kaudu. Me otsekui kuuleme tema häält, kui loeme evangeeliumitest Jeesuse sõnu. Jeesus tegutses ja rääkis täpselt nii, nagu seda oleks teinud tema isa. Nii et kui loeme, kuidas Jeesus väljendas armastust oma ebatäiuslike järelkäijate vastu, võime ette kujutada, kuidas Jehoova ütleb midagi sarnast meile. (Joh. 15:9, 15.) Kui kogeme katsumusi, ei tähenda see, et oleme kaotanud tema soosingu. Need annavad meile võimaluse näidata, kui väga me teda armastame ja usaldame. (Jaak. 1:12.) w24.03, lk 28, lõigud 10–11

Kui sa oled lapsevanem, siis aita oma lapsel valmistada ette talle eakohaseid kommentaare. On tõsi, et vahel käsitletakse koosolekul selliseid tõsiseid teemasid nagu abieluprobleemid või moraaliküsimused. Kuid ilmselt on uuritavas materjalis ikkagi mõni küsimus, millele laps saab vastata. Samuti oleks hea aidata lapsel mõista, et teda ei pruugita küsida iga kord, kui ta käe tõstab. Kui ta sellest aru saab, ei ole ta nii pettunud, kui tema asemel saab vastata keegi teine. (1. Tim. 6:18.) Me kõik saame valmistada ette vastuseid, mis toovad Jehoovale au ja kinnitavad meie vendade-õdede usku. (Õpet. 25:11.) Kui meil on vahel võimalus rääkida mõni kogemus oma elust, ei peaks me iseendast liiga pikalt rääkima. (Õpet. 27:2; 2. Kor. 10:18.) Selle asemel võiksime oma vastustes hoida kesksel kohal Jehoovat, mõtteid piiblist ja Jumala rahvast tervikuna. (Ilm. 4:11.) w23.04, lk 24–25, lõigud 17–18