Väike hulk kristlasi on võitud püha vaimuga ja neil on Jehoovaga erilised suhted. Need 144 000 kristlast hakkavad taevas koos Jeesusega preestritena teenima. (Ilm. 14:1.) Kogudusetelgi püha paik sümboliseerib nende kui vaimust sündinud Jumala poegade seisundit, kui nad on veel maa peal. (Rooml. 8:15–17.) Kõige püham paik sümboliseerib taevast, kus on Jehoova. Eesriie, mis eraldab püha paika kõige pühamast paigast, sümboliseerib Jeesuse inimkeha, mis takistas tal vaimse templi ülempreestrina taevasse minna. Kui ta andis oma keha lunastusohvriks, avas ta sellega kõigile võitud kristlastele tee taevasse. Ka neil tuleb loobuda inimkehast, et oma tasu kätte saada. (1. Kor. 15:50; Heebr. 10:19, 20.) w23.10, lk 28, lõik 13

Giideon jäi rahulikuks, kui Efraimi mehed temaga pahandasid. (Kohtum. 8:1–3.) Ta ei vastanud neile vihaselt, vaid kuulas nad ära ja püüdis siis ärevat olukorda leevendada. Kogudusevanemad saavad Giideoni eeskuju järgida, kui kuulavad oma usukaaslasi hoolega, jäävad rahulikuks ja vastavad leebelt, kui keegi neid kritiseerib. (Jaak. 3:13.) Nii toimides aitavad nad kaasa sellele, et koguduses valitseks rahu. Kui Giideon sai midjanlaste üle võidu ja teda kiideti, ei võtnud ta au endale. (Kohtum. 8:22, 23.) Kuidas saavad ametisse määratud vennad tema eeskuju järgida? Nad peaksid kõige selle eest, mida nad teha suudavad, tooma au Jehoovale. (1. Kor. 4:6, 7.) Näiteks, kui kogudusevanemat kiidetakse hea õpetamisoskuse eest, siis võiks ta juhtida tähelepanu sellele, kui palju piibel ja Jehoova organisatsioonilt saadud väljaõpe on teda aidanud. Kogudusevanematel on hea meeles pidada, et nad ei õpeta mitte selleks, et inimestele muljet avaldada, vaid et tuua au Jehoovale. w23.06, lk 4, lõigud 7–8

Kui me ei saa seda, mida oleme palunud, oleks meil hea mõelda, kas me palvetame õige asja eest. Me arvame sageli, et teame, mis on meile parim. Kuid asjad, mida me palume, ei pruugi pikas perspektiivis meile kasuks tulla. Ja mõned asjad ei pruugi olla kooskõlas Jehoova tahtega. (1. Joh. 5:14.) Mõtleme näiteks lapsevanematele, kes paluvad Jehoovalt, et nende laps ei kalduks tõeteelt kõrvale. See tundub olevat täiesti kohane palve. Samas Jehoova ei sunni kedagi teda teenima. Ta tahab, et me kõik, sealhulgas meie lapsed, teeniksime teda vabast tahtest. (5. Moos. 10:12, 13; 30:19, 20.) Seepärast võiksid lapsevanemad Jehoovalt hoopis paluda, et nad oskaksid puudutada oma lapse südant, nii et ta hakkaks Jehoovat armastama ja saaks temaga sõbraks. (Õpet. 22:6; Efesl. 6:4.) w23.11, lk 21, lõik 5; lk 23, lõik 12