Ühe piibli teatmeteose järgi tähendab kreekakeelne sõna, mis on siin tõlgitud vastega „julgustage”, seismist kellegi kõrval, et toetada teda ajal, mil tal tuleb taluda ränki katsumusi. Niisiis, kui me mõnd venda või õde julgustame ja lohutame, aitame tal katsumustega toime tulla ja eluteed mööda edasi käia. Iga kord, kui me midagi sellist teeme, väljendub selles meie armastus. (2. Kor. 7:6, 7, 13.) Julgustamine on tihedalt seotud kaastundega. Miks võib nii öelda? Kaastundlik inimene soovib teisi julgustada ning nende kannatusi leevendada. Paulus ütles, et Jehoova on „hella halastuse isa, kes julgustab meid igas olukorras”. (2. Kor. 1:3.) w23.11, lk 9–10, lõigud 8–10

Kõik Kristuse järelkäijad kogevad raskusi. Mõelgem näiteks Paulusele. Ta kirjutas Tessaloonika kristlastele: „Kui olime teie juures, rääkisime teile, et meid ootavad ees raskused, ja nii ongi läinud.” (1. Tess. 3:4.) Ja korintlastele kirjutas ta: „Me tahame, vennad, et te teaksite, milliseid raskusi me kogesime. ... [Me] isegi kartsime oma elu pärast.” (2. Kor. 1:8; 11:23–27.) Kristlased kogevad väga erisuguseid raskusi. (2. Tim. 3:12.) Võib-olla on su sõbrad ja sugulased olnud sinu vastu vaenulikud. Ehk on sul töö juures olnud probleeme selle tõttu, et oled otsustanud käituda kõiges ausalt. (Heebr. 13:18.) Või oled kogenud valitsuse tagakiusamist, kuna oled rääkinud teistele head sõnumit. Kuid ükskõik, mis raskusi meil ka poleks, ütles Paulus, et meil tuleks nende üle rõõmustada. w23.12, lk 10, lõigud 9–10

Jaakob pidi palju kannatama. Kaks tema poega, Siimeon ja Leevi, tegid kogu perele häbi ja teotasid Jehoova nime. Lisaks kõigele sellele kaotas Jaakob ka oma armsa naise Raaheli, kui too nende teist last sünnitas. Ja veel vanas eas pidi ta kolima Egiptusse, kuna tema kodumaal oli näljahäda. (1. Moos. 35:16–19; 37:28; 45:9–11, 28.) Vaatamata kõigele sellele usaldas Jaakob Jehoovat ja oli kindel, et tema tõotused täituvad. Jehoova omakorda kinnitas Jaakobile, et tal on temast hea meel. Kuidas ta seda tegi? Jehoova õnnistas Jaakobit ja andis talle palju vara. Ja kahtlemata oli Jaakob Jehoovale väga tänulik, kui sai jälle kokku oma kalli poja Joosepiga, kelle ta arvas ammu surnud olevat. Jaakob pidas raskustes vastu, kuna Jehoova oli tema lähedane sõber. (1. Moos. 30:43; 32:9, 10; 46:28–30.) Ja just lähedane suhe Jehoovaga on see, mis aitab ka meil eluraskustest võitjana välja tulla. w23.04, lk 15, lõigud 6–7