Teisipäev, 22. juuli
Rõõmustagem ka raskuste üle. (Rooml. 5:3)
Kõik Kristuse järelkäijad kogevad raskusi. Mõelgem näiteks Paulusele. Ta kirjutas Tessaloonika kristlastele: „Kui olime teie juures, rääkisime teile, et meid ootavad ees raskused, ja nii ongi läinud.” (1. Tess. 3:4.) Ja korintlastele kirjutas ta: „Me tahame, vennad, et te teaksite, milliseid raskusi me kogesime. ... [Me] isegi kartsime oma elu pärast.” (2. Kor. 1:8; 11:23–27.) Kristlased kogevad väga erisuguseid raskusi. (2. Tim. 3:12.) Võib-olla on su sõbrad ja sugulased olnud sinu vastu vaenulikud. Ehk on sul töö juures olnud probleeme selle tõttu, et oled otsustanud käituda kõiges ausalt. (Heebr. 13:18.) Või oled kogenud valitsuse tagakiusamist, kuna oled rääkinud teistele head sõnumit. Kuid ükskõik, mis raskusi meil ka poleks, ütles Paulus, et meil tuleks nende üle rõõmustada. w23.12, lk 10, lõigud 9–10
Kolmapäev, 23. juuli
Te olete mulle suure häda kaela tõmmanud. (1. Moos. 34:30)
Jaakob pidi palju kannatama. Kaks tema poega, Siimeon ja Leevi, tegid kogu perele häbi ja teotasid Jehoova nime. Lisaks kõigele sellele kaotas Jaakob ka oma armsa naise Raaheli, kui too nende teist last sünnitas. Ja veel vanas eas pidi ta kolima Egiptusse, kuna tema kodumaal oli näljahäda. (1. Moos. 35:16–19; 37:28; 45:9–11, 28.) Vaatamata kõigele sellele usaldas Jaakob Jehoovat ja oli kindel, et tema tõotused täituvad. Jehoova omakorda kinnitas Jaakobile, et tal on temast hea meel. Kuidas ta seda tegi? Jehoova õnnistas Jaakobit ja andis talle palju vara. Ja kahtlemata oli Jaakob Jehoovale väga tänulik, kui sai jälle kokku oma kalli poja Joosepiga, kelle ta arvas ammu surnud olevat. Jaakob pidas raskustes vastu, kuna Jehoova oli tema lähedane sõber. (1. Moos. 30:43; 32:9, 10; 46:28–30.) Ja just lähedane suhe Jehoovaga on see, mis aitab ka meil eluraskustest võitjana välja tulla. w23.04, lk 15, lõigud 6–7
Neljapäev, 24. juuli
Jehoova on mu karjane, mul pole millestki puudust. (Laul 23:1)
Laulus 23 jutustab Taavet, millise kindlustunde annab talle see, et Jehoova armastab teda ja hoolitseb tema eest. Ta nimetab Jehoovat oma karjaseks ja räägib, kui tugev side nende vahel on. Taavet usaldas Jehoovat täielikult ja järgis kõiges tema juhatust. Ta teadis, et Jehoova armastus saadab teda kogu ta elu. Miks oli ta selles nii kindel? Taavet tundis, et Jehoova hoolitseb tema eest hästi, kuna ta oli alati andnud talle kõik, mida vaja. Tal oli Jehoova soosing ja Jehoova oli tema sõber. Seepärast oli ta kindel, et mis ka ei juhtuks, tuleb tema taevane isa talle appi. Teadmine, et Jehoova armastab teda ja hoolitseb tema eest, aitas tal mitte muretseda ega kaotada rõõmu, vaid olla oma olukorraga rahul. (Laul 16:11.) w24.01, lk 28–29, lõigud 12–13