2 Jumala nime taastamine Piibli kreekakeelses osas

Alltoodud loetelus on ära näidatud need 237 kohta, kus nimi ”Jehoova” on taastatud Piibli ”Uue maailma tõlke” kreekakeelse osa põhitekstis. (Vt ka UM, lk 1565—1566.)

Matteuse 1:20, 22, 24; 2:13, 15, 19; 3:3; 4:4, 7, 10; 5:33; 21:9, 42; 22:37, 44; 23:39; 27:10; 28:2; Markuse 1:3; 5:19; 11:9; 12:11, 29, 29, 30, 36; 13:20; Luuka 1:6, 9, 11, 15, 16, 17, 25, 28, 32, 38, 45, 46, 58, 66, 68, 76; 2:9, 9, 15, 22, 23, 23, 24, 26, 39; 3:4; 4:8, 12, 18, 19; 5:17; 10:27; 13:35; 19:38; 20:37, 42; Johannese 1:23; 6:45; 12:13, 38, 38; Apostlite teod 1:24; 2:20, 21, 25, 34, 39, 47; 3:19, 22; 4:26, 29; 5:9, 19; 7:31, 33, 49, 60; 8:22, 24, 25, 26, 39; 9:31; 10:33; 11:21; 12:7, 11, 17, 23, 24; 13:2, 10, 11, 12, 44, 47, 48, 49; 14:3, 23; 15:17, 17, 35, 36, 40; 16:14, 15, 32; 18:21, 25; 19:20; 21:14; Roomlastele 4:3, 8; 9:28, 29; 10:13, 16; 11:3, 34; 12:11, 19; 14:4, 6, 6, 6, 8, 8, 8, 11; 15:11; 1. Korintlastele 1:31; 2:16; 3:20; 4:4, 19; 7:17; 10:9, 21, 21, 22, 26; 11:32; 14:21; 16:7, 10; 2. Korintlastele 3:16, 17, 17, 18, 18; 6:17, 18; 8:21; 10:17, 18; Galaatlastele 3:6; Efeslastele 2:21; 5:17, 19; 6:4, 7, 8; Koloslastele 1:10; 3:13, 16, 22, 23, 24; 1. Tessalooniklastele 1:8; 4:6, 15; 5:2; 2. Tessalooniklastele 2:2, 13; 3:1; 2. Timoteosele 1:18; 2:19, 19; 4:14; Heebrealastele 2:13; 7:21; 8:2, 8, 9, 10, 11; 10:16, 30; 12:5, 6; 13:6; Jaakobuse 1:7, 12; 2:23, 23; 3:9; 4:10, 15; 5:4, 10, 11, 11, 14, 15; 1. Peetruse 1:25; 3:12, 12; 2. Peetruse 2:9, 11; 3:8, 9, 10, 12; Juuda 5, 9, 14; Ilmutus 1:8; 4:8, 11; 11:17; 15:3, 4; 16:7; 18:8; 19:6; 21:22; 22:5, 6.

”Jaah”, Jumala nime lühivorm, sisaldub kreekakeelses väljendis hal·le·lou·i·aʹ, mis on transliteratsioon heebreakeelsest väljendist ha·lelu-Jahʹ, ”Kiitke Jaahi!”. (Ilmutus 19:1, 3, 4, 6; vrd UM-i Laul 104:35 allmärkusega.)

Väärib märkimist, et näiteks saksa keeles on ilmunud vähemalt 11 ”Uue Testamendi” tõlget, milles on kasutatud nime ”Jehoova” või ”Jahve” (saksakeelsete nimekujude kirjapildis esineb väikseid variatsioone). Veel neli tõlkijat lisavad selle nime sulgudes sõnale ”Issand”. On huvitav, et saksakeelse Lutheri Piibli 1545. ja 1546. aasta väljaannetes on Piibli kreekakeelses osas kirjutatud ”ISSAND” mitmeid kordi trükitähtedega, viitamaks Jehoovale. Niisuguse trükitähtede kasutamise kohta saksakeelses Lutheri Piiblis on raamatus ”D. Martin Luthers Werke, Die Deutsche Bibel” (6. kd, Weimar, 1929, lk 539) kommentaariks öeldud: ”HERR = Iehovah, die göttliche Majestät” (”ISSAND = Jehoova, jumalik Majesteet”). Samuti sisaldab algupärane ”Elberfelder Bibel” (1871) Matteuse 1:20 juures allmärkust: ” ’Herr’ (Issand) ilma artiklita tähendab siin ja paljudes teistes kohtades nime ’Jehoova’.”

Et mitte ületada piiri, kus tõlkimisest saab tõlgendamine, oleme olnud Piibli kreekakeelses osas Jumala nime taastades väga ettevaatlikud ja arvestanud alati hoolikalt Piibli heebreakeelse osa tekstiga. Oleme otsinud vastavaid kasutusnäiteid heebreakeelsetest tõlgetest. Iga koha puhul neist 237-st, kus Jehoova nimi on meie tõlke põhitekstis taastatud, esineb see ka vähemalt ühes neist heebreakeelsetest tõlgetest.

On äärmiselt ebatõenäoline, et Septuagintat tsiteerides oleksid algkristlased tsitaatidest Jumala nime välja jätnud. Ajakirjas ”Biblical Archaeology Review” (märts 1978) ilmunud artiklis on professor George Howard esitanud veenvaid argumente, mis sellist järeldust toetavad. Näiteks mainib ta ”üht kuulsat rabiinlikku tekstilõiku (Talmud, Šabbat 13.5)”, mis ”käsitleb ketserlike tekstide (sealhulgas vägagi tõenäoliselt juudikristlaste raamatute) hävitamise probleemi”. Milles siis probleem seisnes? ”Need ketserlikud tekstid sisaldavad Jumala nime, ja nende täielik hävitamine tähendaks ühtlasi Jumala nime hävitamist.”

Professor Howard lisab: ”Tetragrammatoni väljajätmine ilmselt muutis teoloogilist õhkkonda, see polnud enam niisugune nagu esimesel sajandil Uue Testamendi perioodil. Juutide Jumal, keda oli tema heebrea nime kasutamisega alati hoolikalt kõigist teistest eristatud, kaotas tetragrammatoni kadumisega osa oma eripärast.”