MATTEUSE EVANGEELIUM
24. peatüki kommentaarid
Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.
ei jäeta siin kivi kivi peale. Jeesuse ennustus täitus aastal 70, kui roomlased hävitasid Jeruusalemma ja selle templi. Linn tehti täiesti maatasa, alles jäi vaid natuke müüri.
Õlimäel. Õlimägi asus Jeruusalemmast idas, teisel pool Kidroni orgu. Jeesus ja tema jüngrid Peetrus, Jaakobus, Johannes ja Andreas nägid sellelt mäelt templit ja linna. (Mr 13:3, 4.)
kohaloleku. Kr sõna parusía (paljudes tõlgetes tõlgitud „tulemine”) tähendab sõna-sõnalt „kõrval olemine”. See tähendab kohal olemise aega, mitte ainult saabumist või tulemist. Seda kinnitab sõnakasutus tekstis Mt 24:37–39, kus Noa päevi võrreldakse Inimesepoja kohalolekuga (parusía). Paulus kasutas seda kreeka sõna salmis Flp 2:12, kus ta vastandas juuresoleku äraolekuga.
ajastu. Kr aión. Mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ajastu”.)
viimsete päevade. Kr syntéleia (koos lõppemine). (Mt 13:39, 40, 49; 28:20; Heb 9:26.) Siin mõeldakse ajalõiku, mille jooksul teatavad sündmused viivad täieliku lõpuni, mida mainitakse tekstides Mt 24:6, 14, kus kasutatakse teist kreeka sõna télos. (Vt Mt 24:6 ja 24:14 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)
messias. Kr keeles ho Christós (Kristus), mis vastab heebrea sõnale mašíah (messias). Mõlemad sõnad tähendavad „võitut”. Juudi ajaloolane Josephus ütleb, et esimesel sajandil tõusis isehakanud prohveteid ja vabastajaid, kes lubasid rahva Rooma sunni alt päästa. Nende järgijad võisid pidada neid messiateks.
lõpp. Võib tõlkida ka „ots”, „täielik lõpp”. Siin kasutatud kreeka sõna télos on erineva tähendusega kui syntéleia, mis on tõlgitud tekstis Mt 24:3 vastega „viimsed päevad”. (Vt Mt 24:3 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)
Rahvas. Kr éthnos. See laia tähendusega sõna võib tähendada riigi või paikkonna elanikke või ka rahvusrühma. (Vt Mt 24:14 kommentaari.)
tõuseb. Võib tõlkida ka „kihutatakse üles”, „aetakse vihale”. Vastav kreeka sõna on vaenuliku alatooniga ja võib tähendada sõja alustamist.
kannatuste. Sõna-sõnalt „sünnitusvalude”. Siin mõeldakse ahastust, valu ja kannatusi üldises mõttes. See võib viidata ka sellele, et justnagu sünnitusvalud muutuvad tugevamaks, sagedasemaks ja pikaajalisemaks, nii kasvavad ka ettekuulutatud raskused ja kannatused, enne kui saabub tekstis Mt 24:21 mainitud suur viletsus.
minu nime pärast. Nimega mõeldakse ka selle kandja tuntust ja mainet. (Vt Mt 6:9 kommentaari.) Jeesuse nimi tähistab ka tema mõjuvõimu ja isalt saadud ametit. (Mt 28:18; Flp 2:9, 10; Heb 1:3, 4.) Jeesus ütleb siin, et tema jüngreid vihatakse selle pärast, kes ta on: Jumala määratud valitseja, kuningate kuningas, kelle ette kõik peavad kummardama, et ellu jääda. (Vt Joh 15:21 kommentaari.)
taganevad usust. Sõna-sõnalt „komistavad”. Piibli kreekakeelses osas viitab kreeka verb skandalízo komistamisele piltlikus tähenduses. See võib tähendada patustamist või kellegi teise patustamisele ahvatlemist. Kui pidada silmas, kuidas seda väljendit on piiblis kasutatud, võib patt siin tähendada mõne moraaliseaduse rikkumist, usu hääbumist või valeõpetuste omaksvõtmist. Seda kreeka sõna võib kasutada ka tähenduses „solvuma”. (Vt Mt 13:57 ja 18:7 kommentaari.)
seadusetus. Vastav kreeka sõna tähendab seaduse rikkumist, põlgamist või eiramist. Piiblis tähistab see lugupidamatust Jumala seaduste vastu. (Mt 7:23; 2Ko 6:14; 2Te 2:3–7; 1Jo 3:4.)
paljude. Võib tõlkida ka „enamiku”, st enamiku neist, keda on mõjutanud tekstis Mt 24:11, 12 nimetatud valeprohvetid ja seadusetus.
lõpuni. Vt Mt 24:6 ja 24:14 kommentaari.
vastu peab. Vastav kreeka sõna hypoméno tähendab „põgenemise asemel kohale jääma; endale kindlaks jääma; välja kannatama; püsiv olema”. (Mt 10:22; Ro 12:12; Heb 10:32; Jk 5:11.) Siin mõeldakse Kristuse jüngriks jäämist hoolimata tagakiusamisest ja katsumustest. (Mt 24:9–12.)
Head sõnumit. Kr keeles euangélion, mis koosneb sõnadest eu (hea) ja ángelos (sõnumitooja; kuulutaja). (Vt „Sõnaseletusi”.) Mõnes eestikeelses piiblitõlkes on see sõna tõlgitud vastega „evangeelium”. Sarnast kreeka väljendit euangelistés („hea sõnumi kuulutaja” tekstides Ap 21:8; Ef 4:11; 2Ti 4:5) võib tõlkida ka vastega „evangelist”.
kuningriigist. Võib tõlkida ka „kuningavalitsusest”. Mõeldakse Jumala kuningriiki, mis oli Jeesuse kuulutus- ja õpetustöö peamine teema. Piibli kreekakeelse osa hea sõnum on otseselt seotud Jumala kuningriigiga (vt selle salmi eelmist kommentaari). (Vt Mt 3:2, 4:23 ja Lu 4:43 kommentaari.)
kuulutatakse. Vt Mt 3:1 kommentaari.
kogu maailmas ... kõigile rahvastele. Kumbki väljend rõhutab kuulutustöö ulatust. Kreeka sõna oikuméne tähendab inimmaailma või inimeste asustatud maad. (Lu 4:5; Ap 17:31; Ro 10:18; Ilm 12:9; 16:14.) Esimesel sajandil kasutati seda terminit ka Rooma impeeriumi kohta, mille eri paikadesse juudid olid hajutatud. (Lu 2:1; Ap 24:5.) Kreeka sõna éthnos (rahvas) tähendab üldjuhul rahvusgruppi.
tunnistuseks. Sellega kinnitatakse, et kõik rahvad kuulevad head sõnumit. Vastav kreeka sõna martýrion ja teised sellesarnased sõnad tähistavad sageli faktide esiletoomist ja toimunu kirjeldamist. (Vt Ap 1:8 kommentaari.) Jeesus ütleb siin, et Jumala kuningriigi ja selle saavutuste kohta antakse kogu maailmas tunnistust. Kuningriigi kuulutustöö iseenesest on tema kohaloleku tundemärk. (Mt 24:3.) Tunnistus kõigile rahvastele tähendab, et nad seda kuulevad, aga mitte seda, et neist saaksid kristlased.
lõpp. Võib tõlkida ka „ots”, „täielik lõpp”. (Vt Mt 24:3 ja 24:6 kommentaari.)
pühas paigas. Ennustuse esimese täitumise ajal oli pühaks paigaks Jeruusalemm ja sealne tempel. (Vt Mt 4:5 kommentaari.)
jäledat laastajat. Taaniel ennustas, et tuleb „jäle laastaja”. (Tn 9:27; 11:31; 12:11.) Jeesuse sõnadest nähtub, et jäle laastaja ei olnud veel tulnud. 33 aastat pärast Jeesuse surma nägid kristlased pühas paigas seismas jäledat laastajat. See oli ennustuse esimene täitumine. Paralleeljutustuses tekstis Lu 21:20 öeldakse: „Aga kui te näete, et sõjaväed on Jeruusalemma ümber piiranud, siis teadke, et selle laastamine on lähedal.” 66. aastal piirasid Rooma väed ümber Jeruusalemma, mida juudid pidasid pühaks linnaks ja kust juhiti Rooma-vastast mässu. (Mt 4:5; 27:53.) Kristlased mõistsid, et Rooma armee, mille võitluslippe lausa jumalaina austati, ongi see jäle laastaja, keda nähes nad peavad mägedele põgenema. (Mt 24:15, 16; Lu 19:43, 44; 21:20–22.) Pärast kristlaste põgenemist hävitasid roomlased nii linna kui ka rahva. Jeruusalemm hävis aastal 70 ja juutide viimane tugipunkt Masada langes roomlaste kätte aastal 73. (Vrd Tn 9:25–27.) Ennustuse esialgne täitumine annab alust uskuda suuremasse täitumisse, kui rahvad „näevad Inimesepoega tulevat taeva pilvede peal oma vägevuses ja suures auhiilguses”. (Mt 24:30.) On neid, kes väidavad, et Taanieli ennustus ei saanud täituda pärast Jeesuse päevi, kuna juudi pärimus ütleb, et see täitus aastal 168 e.m.a, kui Süüria kuningas Antiochos IV (Epiphanes) tuli Jeruusalemma ja rüvetas Jehoova templi. Antiochos püüdis Jehoova kummardamist täielikult välja juurida. Ta ehitas Jehoova altarile teise altari, millel ohverdati sigu Olümpose jumala Zeusi auks. (Vt Joh 10:22 kommentaari.) Apokrüüfiline 1. Makkabite raamat (1:54) kasutab väljendit, mis sarnaneb Taanieli raamatus jäleda laastaja kohta kasutatuga, ja seob selle 168. aasta sündmustega. Aga juudi pärimus ja 1. Makkabite raamat pole Jumala vaimust, vaid inimestest. Antiochos tegi küll jäledusi, aga ta ei laastanud Jeruusalemma ja selle templit ega hävitanud juudi rahvast.
(kes seda loeb, pangu teraselt tähele). Piiblit tasub muidugi alati tähelepanelikult lugeda, aga siin rõhutab Jeesus, et Taanieli prohvetiennustuse see osa väärib erilist tähelepanu, sest selle täitumine on alles ees. (Vt selle salmi kommentaari jäledat laastajat.)
Juudamaal. Mõeldakse Rooma provintsi.
mägedele. 4. sajandi ajaloolane Eusebios kirjutas, et Juudamaa ja Jeruusalemma kristlased põgenesid üle Jordani Pella linna, mis asus mägedes Dekapolise alal.
katusel. Enamikul majadest oli lame katus, mida võidi kasutada mitmeks otstarbeks, näiteks asjade hoidmiseks (Jos 2:6), aja veetmiseks (2Sa 11:2), magamiseks (1Sa 9:26) ja pühade pidamiseks (Neh 8:16–18). Seepärast pidi katusel olema rinnatis. (5Mo 22:8.) Enamasti sai katuselt alla minna väljaspool olevat treppi või redelit mööda, ilma et oleks pidanud majast läbi minema. Jeesus ütles, et põgenemisega on nii kiire, et katusel olija ei jõua enam toast läbi käia.
talvel. Paduvihmad, üleujutused ja külm ilm teeksid reisimise keeruliseks. Samuti oleks raske leida toitu ja peavarju. (Esr 10:9, 13.)
hingamispäeval. Hingamispäeviti oli Juudamaal keeruline reisida pikki vahemaid ja vedada asju. Ka linnaväravad olid suletud. (Vt Ap 1:12 ja lisa B12.)
suur viletsus. Vt „Sõnaseletusi”.
valemessiaid. Võib tõlkida ka „valekristusi”. See tekst ja paralleeltekst Mr 13:22 on ainsad kohad, kus esineb kreeka sõna pseudóchristos. Sellega mõeldakse kedagi, kes alusetult väidab end olevat messia ehk kristuse (sõna-sõnalt „võitu, salvitu”). (Vt Mt 24:5 kommentaari.)
Ma. Võib tõlkida ka „Näe! Ma”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)
Inimesepoja. Vt Mt 8:20 kommentaari.
kohalolek. Vt Mt 24:3 kommentaari.
Inimesepoja tunnustäht. See tunnustäht ei ole sama, mis Jeesuse kohaloleku tundemärk salmis Mt 24:3. See tunnustäht ilmub Inimesepoja tulemise ajal suures viletsuses, kui ta hakkab kohut mõistma. (Vt selle salmi kommentaari tulevat.)
taovad endale ahastusest vastu rinda. Võib tõlkida ka „leinavad”. Piibliaegadel oli inimestel kombeks taguda endale sügavast kurbuse-, leina-, süü- või kahetsustundest vastu rinda. (Jes 32:12; Nah 2:7; Lu 23:48.)
näevad. Vastavat kreeka sõna võib mõista nii otseses mõttes kui ka ülekantud tähenduses. (Ef 1:18.)
tulevat. See on esimene kaheksast kohast Matteuse 24. ja 25. peatükis, kus Jeesuse tulemist mainitakse. (Mt 24:42, 44, 46; 25:10, 19, 27, 31.) Iga kord kasutatakse kreeka verbi érchomai (tulema), mis tähendab siin tähelepanu pööramist inimkonnale, kui Jeesus tuleb suure viletsuse ajal oma kohtuotsust teada andma ja täide viima.
taeva pilvede. Pilved pigem takistavad kui hõlbustavad millegi nägemist. (Ap 1:9.) Seega mõeldakse siin nägemist ülekantud tähenduses ehk arusaamise mõttes.
nelja tuule poolt. Selle idioomiga mõeldakse nelja ilmakaart ja see tähendab „igalt poolt”. (Jer 49:36; Hes 37:9; Tn 8:8.)
Õppige viigipuust. Sõna-sõnalt „Õppige viigipuu näitest”. (Vt Mt 13:3 kommentaari.)
Taevas ja maa kaovad. Mitmed kirjakohad näitavad, et taevas ja maa püsivad igavesti. (1Mo 9:16; L 104:5; Kog 1:4.) Seepärast võib Jeesuse sõnu mõista kui hüperbooli, mis annab edasi mõtte, et isegi kui juhtuks võimatu ning taevas ja maa tõesti kaoksid, läheksid tema sõnad ikkagi täide. (Vrd Mt 5:18.) On ka võimalik, et siin mainitud taevas ja maa on sümboolsed endine taevas ja endine maa, millest räägib Ilm 21:1.
minu sõnad ei kao mitte. Võib tõlkida ka „minu sõnad ei kao mingil juhul”. Kreeka keeles on siin kasutatud kaht eitussõna, mis rõhutab, et Jeesuse sõnad ei saa kaduda, st jääda täitumata.
Noa päevad. Kellegi päevadest rääkides võidakse piiblis mõelda tema eluaega. (Jes 1:1; Jer 1:2, 3; Lu 17:28.) Noa päevi võrreldakse siin Inimesepoja kohaloleku ajaga. Tekstis Lu 17:26 kasutatakse väljendit „Inimesepoja päevil”. Jeesus ei mõtle veeuputuse esimest päeva, vaid sellele eelnevaid aastaid. Nii kestab ka Inimesepoja kohaloleku aeg aastaid. Noa päevad kulmineerusid veeuputusega ja Inimesepoja kohaloleku aeg kulmineerub nende hävitamisega, kes ei otsi päästet Jumalalt. (Vt Mt 24:3 kommentaari.)
kohaloleku. Vt Mt 24:3 kommentaari.
veeuputust. Võib tõlkida ka „kataklüsmi”. Kreeka sõna kataklysmós tähendab üleujutust, kõikehävitavat katastroofi, ja piibel kasutab seda Noa päevade veeuputuse kohta. (Mt 24:39; Lu 17:27; 2Pe 2:5.)
laeva. Sõna-sõnalt „kasti”. Ilmselt oli Noa laev kastikujuline lameda põhjaga alus.
võetakse vastu ... jäetakse maha. Vt Lu 17:34 kommentaari.
püsige valvel. Vastava kreeka sõna põhitähendus on „ärkvel olema”, kuid paljudes kontekstides tähendab see „valvel olema”. Matteus kasutab sama kreeka sõna ka kirjakohtades Mt 24:43; 25:13; 26:38, 40, 41. Tekst Mt 24:44 näitab, et see on seotud valmis olemisega. (Vt Mt 26:38 kommentaari.)
arukas. Vastav kreeka sõna tähendab arusaamisvõimet, mida täiendavad ettenägelikkus, vahetegemisoskus, kaalutlevus ja praktiline tarkus. Sama kreeka sõna esineb tekstides Mt 7:24 ja 25:2, 4, 8, 9. Septuaginta kasutab seda sõna salmides 1Mo 41:33, 39 Joosepi kohta.
ori. Kuigi see sõna on ainsuses, ei pea see tähistama konkreetset inimest. Piiblis on näiteid selle kohta, et mõnest inimgrupist räägitakse ainsuses. Näiteks ütles Jehoova Iisraeli rahvale: „Teie olete minu tunnistajad [mitmuses], ... minu teenija [ainsuses], kelle ma olen valinud.” (Jes 43:10.) Paralleeljutustuses tekstis Lu 12:42 on seda orja nimetatud „ustavaks ja arukaks majapidajaks”. (Vt Lu 12:42 kommentaari.)
tulles. Vt Mt 24:30 kommentaari.
see ori oleks nurjatu. Jeesus hoiatab siin ustavat ja arukat orja. (Mt 24:45.) Ta ei ütle, et tuleb esile nurjatu ori, vaid räägib, mis võiks juhtuda, kui sama ori hakkaks käituma nurjatult: teda karistataks „kõige karmimal moel”. (Mt 24:51; vt Lu 12:45 kommentaari.)
karistaks teda kõige karmimal moel. Sõna-sõnalt „raiuks ta pooleks”. Seda ütlust ei pea võtma sõna-sõnalt, see väljendab lihtsalt karistuse karmust.
silmakirjatsejad. Vt Mt 6:2 kommentaari.
kiristaks hambaid. Vt Mt 8:12 kommentaari.