Mida tähendab olla eakas?

„Vanadus ei olegi nii halb, kui mõelda, mis selle asemel võinuks olla.” — Maurice Chevalier.

VANANEMISPROTSESS avaldab viimaks mõju igaühele. Keegi ei pääse sellest. See algab peaaegu märkamatult — kuskilt valutab veidi, kusagil on väike kortsuke, teisal üksikud hallid juuksed —, kuid viimaks haarab see inimese täielikult oma karmi haardesse. Praegusajal kogeb vananemise mõju rohkem inimesi kui kunagi varem ajaloo jooksul.

Vanemaealiste inimeste hulk on kasvanud peamiselt tänu arstiteaduse edusammudele surmatoovatest haigustest jagusaamisel. Näiteks Ameerika Ühendriikides on umbes 12 protsenti ning Jaapanis ligikaudu 11 protsenti kogu elanikkonnast vanemad kui 65-aastased. Ajavahemikul 1953 kuni 1978 kasvas üle 85-aastaste ameeriklaste hulk 700000-lt 2,1 miljonini. Ning saja-aastaseid ja vanemaid on Ühendriikides ligikaudu 50000 ning Kanadas 3700!

Kuigi vanurid on praegu kauem teovõimelised kui minevikus, rikub inimese hilisemaid eluaastaid paratamatult mõningate võimete kahanemine. Vananemine mõjutab nii kuulmist, nägemist, lihastoonust kui ka liikuvust. Mõningaid vanemaealisi vaevab üksildus ja koguni vanadusnõtrus. Teised on masendunud, tundes, et nad pole enam nii ligitõmbavad kui varem.

See, kuidas inimene vananemisprotsessiga kohaneb, määrab vägagi sageli selle, kas ta on õnnelik või mitte. Kui keegi ütleb: „Ma olen selleks juba liiga vana”, on takistuseks vahel pigem hoiak kui füüsiline probleem.

Silmapaistva tarkusega asja sisusse tungides ütles üks noor: „Minu meelest on vana igaüks, kes ei ela enam täisväärtuslikku elu, igaüks, kes ei armasta enam elu ega tunne sellest rõõmu. Tegelikult ei ole võimalik tõmmata piiri, millisest vanusest alates on inimene ’vana’, sest on teismelisi, kes paistavad vanad, ja on pensionäre, kes paistavad noored.”

Eakad, ent õnnelikud ja rahulolevad

Paljudele on elu hilisemad aastad teatud mõttes kuldsed aastad. Need õnnelikud vanurid on vabad töölkäimise pingetest ja piirangutest. Neile tähendab vanadus seda, et neil on rohkem aega tunda rõõmu oma lapselastest. Nad mõistavad, et nende õnn ei sõltu sellest, mida teised neist arvavad. Nad tajuvad, et võivad oma mõtteid julgemalt välja öelda, ning tunnevad end vabamalt ja on rahulolevamad.

Lisaks võivad nad leida rõõmu sellest, et pakuvad oma abi neile, kes seda vajavad, ega keskendu vaid isiklikele vajadustele. Nad aitavad pimedaid neile ette lugedes, viivad vaeslapsi väljasõitudele või aitavad invaliididel end paremini tunda. Teised omandavad uusi oskusi ja teevad midagi, mida nad ei saanud teha lapsi kasvatades või elatist teenides. Kuulus ameerika maalikunstnik Grandma Moses alustas oma kunstnikuteed alles siis, kui tal oli vanust tublisti üle 70, ning peale 100-aastaseks saamist maalis ta veel 25 pilti!

Muidugi ei pea rõõmu leidmiseks alati tegema midagi erakordset. Üks maailmakuulus näitlejatar kirjutas 86-aastasena: „Praegu on minu elu parim aeg! Kas tõesti nii hilja, võite imestada. Selles elustaadiumis on mul see eelis, et ma ei vaata ei taha- ega ettepoole — mitte rohkem kui paar päeva korraga. Ma lihtsalt tunnen rõõmu praegusest hetkest.” Ta lisas: „Et olla tõeliselt rahul iseenda ja oma eluga, ei pea olema ei kuulus ega rikas.”

Veel üks vanaduse eelis on elutee jooksul kogutud tarkus ja kogemused. Kas sina hindad neid väärtusi? Üks naine, kes seda teeb, lausus: „Pean aastate jooksul kogutud tarkust hinnaliseks. See, et olen õppinud, millistel asjadel on tõeline tähtsus, on aidanud mul eluprobleemidega toime tulla. Tegelikult tulevad isegi paljud nooremad naised minu juurde nõu küsima. Tavaliselt ütlevad nad pärast seda: ’Olen nii rõõmus, et sinuga rääkisin. Ma ei olnud asjale kunagi sellest küljest vaadanud.’ Ma ei vahetaks seda mitte millegi vastu. Olen nii tänulik, et võin olla abiks, eelkõige just noorematele.”

Kuidas eakatesse inimestesse suhtutakse

Kord peeti vanuritest väga lugu ning nende nõu võeti kuulda. Paljudes maades aga on olukord muutunud. Nüüd ei tehta vanuritest sageli väljagi ja neid koheldakse koguni halvasti. Sellest on väga kahju, kuna eakad inimesed on rikkalik tarkuse ja kogemuste varamu, millest nooremad saavad kasu ammutada. Ent muidugi ei anna see vanematele inimestele õigust teiste ellu sekkuda.

Õnneks on veel ühiskondi, kus vanuritele kohast lugupidamist osutatakse. Näiteks Jaapanis ja enamikus Aafrika riikides on neil perekonnas ja sugukonnas enamasti siiani keskne koht. Gruusia koosseisu kuuluvas Abhaasias, kus on tavaline, et inimesed ületavad saja-aasta künnise, osutavad nooremad põlvkonnad neile lugupidamist. Vanade sõna peetakse perekonnas üldiselt seaduseks.

Kui noored seda tarkuseallikat ära kasutavad, toob see perekonnale kasu. Vanavanemate ja lapselaste vahel võivad kujuneda väga erilised suhted. Tihtilugu õpivad lapsed just selliste kahe vanuserühma vaheliste tihedate sidemete kaudu osutama kannatlikkust, kaastunnet ja empaatiat ning pidama lugu endast vanematest inimestest. Selle sideme katkemine võib noortele aga kahju tuua.

Millist kohtlemist nad ootavad?

Eakad inimesed soovivad, et neist lugu peetaks. Nad tahavad langetada otsuseid ja tunda, et nad on omaenda elu peremehed. Kuigi nende füüsilised võimed aastatega kahanevad, jäävad need, kes oma ajule tegevust annavad, enamasti vaimselt erksaks. Tõsi küll, nende mõte ehk ei liigu enam nii kiiresti kui nooremana ja nad ei õpi uusi asju nii ruttu kui varem. Kuid neid ei tohiks kõrvale lükata ega jätta nad vägisi ilma oma rollist perekonnas; ka ei tohiks teised hakata vanurite asemel ära tegema kodutöid, mida nad ise teha eelistaksid. See tekitaks neis frustratsiooni ja masendust ning paneks nad tundma, et nad pole täisväärtuslikud ja et neist polegi mingit kasu.

Eakatel inimestel on äärmiselt tähtis tegelda millegi kasulikuga, kuna see aitab neil tajuda oma väärtust. On tähelepanuväärne, et 100 aasta künnise ületanud inimesed tegelevad Abhaasias sageli paljude igapäevaste kodutöödega, näiteks teevad põllutööd, toidavad kodulinde, pesevad pesu, koristavad maja, hoiavad väikseid lapsi — ja kõik see aitab kahtlemata kaasa nende pikaealisusele. Tõepoolest, kui eakatel inimestel on võimalus teha mõttekat tööd, tunnevad nad end hästi. Miks? Sest nende elul on eesmärk.

Isegi kui vanurid ei saa ajurabanduse või muu haiguse tagajärjel liikuda, soovivad nad siiski, et neid koheldaks väärikalt. Neile ei meeldi, kui nendega räägitakse üleolevalt või tõreldakse nagu lapsega. Isegi kui nad ei ole enam võimelised rääkima, kuulevad nad tavaliselt ikkagi, ja enesestki mõista on nad väga tundlikud. Rohke arstimite tarvitamise tõttu võivad nad mõnikord paista nõdrameelsetena, kuigi nad tegelikkuses seda ei ole. Nii et selleks, et nende eest õigesti hoolitseda, on empaatia vajalikum kui ükski teine omadus.

Kuna vanurid ehk ei saa kodunt enam väljas käia, tahavad nad tunda, et neid pole unustatud. Neil on külaliste üle väga hea meel. Kui kahju, kui kristliku koguduse liikmed ei külasta jõuetuks jäänud eakaid kaaskristlasi, kes minevikus ehk Kuningriigi töö edendamiseks märkimisväärse panuse andsid! Selline külastus või ka telefonikõne nõuab ju tegelikult suhteliselt vähe aega ja pingutamist, võrreldes suure kasuga, mida see elatanud inimestele tuua võib!

Ent vaatamata sellele, kuidas teised neid ka ei kohtleks, sõltub palju siiski sellest, kuidas eakad ise oma olukorda suhtuvad. Üks 75-aastane naine lausus: „Minul aitab edasi elada eelkõige see, et mul on alati midagi teha. Ma ei suudaks midagi, kui ma ei teeks plaane ega seaks eesmärke. Muidugi on mul füüsilisi probleeme. Kuid neid on pea kõigil minuealistel.”

Vanurid peaksid hoiduma pidevast kaeblemisest ja soovimatusest koostööd teha. Kui inimesel on hädasid, ei pruugi see sugugi kerge olla. „Kuigi mul on füüsilisi probleeme,” ütles üks elatanud mees, „ei ole mu vaevused kahandanud minu elurõõmu. Arvan, et hoiak ongi asja juures kõige tähtsam. Kõigi nende eluaastate jooksul saadud kogemused on mind rikastanud. Ja minu arvates peitub nooreksjäämise saladus noortega seltsimises. Nemad saavad kasu minu tarkusest, mina aga ammutan neilt jõudu. Südamelt olen ma ju tegelikult noor.”

Mida saab ära teha?

Kui sa oled noor, kas pead sa muutma oma suhtumist vanadusse ja seda, kuidas sa elatanud inimesi kohtled? Kui sa oled vanur, kas sa ei võiks esitada endale juuresolevas kastis toodud küsimused? Kas sa saad midagi oma olukorra parandamiseks ette võtta?

Kui vastad kõigile küsimustele jaatavalt, siis vaevalt et sul on puudu sõpradest, olgu vanadest või noortest. Teised soovivad siis iseenesest sinu seltsis viibida. Ja mis kõige parem, siis oled sa rahul ka iseendaga ning mõistad, et elu võib igas vanuses olla huvitav ja täisväärtuslik.

[Kast lk 20]

Enesekontrolliks eakatele

◻ Kas ma vaatan tulevikku lootusrikkalt?

◻ Kas ma olen ikka teadmishimuline ja agar õppima uusi asju?

◻ Kas ma püüan võimaluste piires edasi tegutseda?

◻ Kas ma võtan iga päeva sellisena, nagu ta on, ja kohandan end vastavalt vajadusele?

◻ Kas olen teiste seltsis rõõmus ja julgustav?

◻ Kas ma püüan säilitada huumorimeelt?

◻ Lihtsalt öeldes, kas ma vananen väärikalt?

[Pilt lk 19]

Kas sa külastad elatanud inimesi?