Salapärane kuld

Tänu harukordsetele omadustele väärtustati kulda, seda pehmet ja helekollast metalli, juba muistsetel aegadel. Kuld on oma värvi, läike, hea töödeldavuse ja korrosioonikindluse tõttu metallide seas haruldane. Kuna kullaotsijad on kulda hinnaliseks pidanud, pole ühelgi teisel metallil sellist ajalugu nagu kullal.

”KULD! Ma olen kindel, et see on kuld! Kuld!” Kulla leidmine on pannud inimestel südame hüppama, pulsi kiiremini lööma ning fantaasia lendama. Kulda on otsitud maa pealt, jõgedest ja ojadest ning isegi tuhandete meetrite sügavuselt maa seest.

Kalleid kuldehteid on kandnud kuningad ja kuningannad. Kullaga on kaunistatud troone ning paleede seinu. Kullast valmistatud kalu, linde, loomi ning muid kujusid on austatud kui jumalaid. Meeletu kullajaht on olnud laiaulatuslik ning see on avaldanud tsivilisatsioonile sügavat mõju.

Kuld ja ajalugu

Muistses Egiptuses saatsid vaaraod oma kaupmehi ja sõjavägesid kaugetesse maadesse kulda otsima, kuna seda peeti Egiptuse jumalate ning vaaraode ainuomandiks. Tutanhamoni hauakamber, mis avastati 1922. aastal, oli täis hindamatuid kuldaardeid. Isegi tema sarkofaag oli tehtud puhtast kullast.

Mõningate ajaloolaste sõnul oli kuulus Pärsia kuld see, mis alguses Aleksander Suurt Aasiasse meelitas. On kirjutatud, et tema armee kasutas tuhandeid kandeloomi Pärsia vallutusretkelt saadud kulla Kreekasse viimiseks. Tänu sellele sai Kreeka kulla poolest rikkaks riigiks.

Üks ajaloolane ütleb, et Rooma ”keisrid jagasid kulda heldekäeliselt, tagamaks oma ametnike lojaalsuse ning mõjutamaks teiste maade võimukandjaid. Suure rikkusega avaldasid nad oma rahvale muljet ning sageli ka hirmutasid neid, mida oli suurejooneliste kuldkaunistuste näitamisega kerge teha”. Roomlased said palju kulda tänu Hispaania vallutamisele ning hispaanlaste kullakaevanduste omandamisele, ütleb üks allikas.

Selleks et saada kulla ajaloost terviklikku pilti, tuleb aga kaevuda selle verisemasse minevikku. See on lugu vallutustest, julmusest, orjastamisest ja surmast.

Verine ajalugu

Tsivilisatsiooni arenedes saadeti aina suuremaid ja võimsamaid purjelaevu uusi maid avastama, uusi kolooniaid rajama ning kulda otsima. Kullaotsimine muutus paljudele maadeuurijatele lausa kinnisideeks, seda ka pioneerist meresõitjale Christoph Kolumbusele (1451—1506).

Pärismaalaste elu ei tähendanud Kolumbusele midagi, kui ta kulda jahtis. Jutustades sündmustest, mis leidsid aset ühel saarel, kirjutas Kolumbus logiraamatusse Hispaania kuningale ja kuningannale, kes olid tema ekspeditsioone rahaliselt toetanud: ”Et siin valitseda, tuleb vaid siia elama asuda ja saavutada võim pärismaalaste üle, kes teevad mida iganes neil teha kästakse. [—] Indiaanlased .. on alasti ja kaitsetud, seega on neile kerge käske jagada ning neid tööle panna.” Kolumbus arvas, et tal on Jumala õnnistus. Kuldaarded aitaksid Hispaanial rahaliselt pühasid sõdasid toetada. Kord, kui Kolumbusele kullast mask kingiti, ütles ta, et olgu Jumal talle armuline ning aidaku tal kulda leida.

Konkistadooridele, kes Kolumbuse kannul kullaotsinguil meresid mööda purjetasid, andis Hispaania kuningas Fernando käsu: ”Tooge mulle kulda! Kui võimalik, püüdke seda saada inimlikult. Kuid tooge mulle seda igal juhul, ükskõik kuidas te selle kätte saate.” Halastamatud maadeuurijad tapsid tuhandeid pärismaalasi, keda nad kohtasid Mehhikos ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Kuld, mille konkistadoorid laevadega Hispaaniasse toimetasid, nõrgus piltlikult öeldes verest.

Siis ilmusid areenile piraadid, kelle laeval lehvis lipp, mis ei kuulunud ühelegi riigile. Nad röövisid avameredel Hispaania galeoone, mis olid laaditud täis kulda ning muid hinnalisi aardeid. Galeoonid, kus oli tihtipeale vähe tulirelvi ning mehi, ei suutnud hästirelvastatud piraatidele vastu panna. 17. ja 18. sajandil oli piraatlus merede nuhtlus ning seda eriti Lääne-India saarestikus ning Ameerika ranniku lähedal.

19. sajandi kullapalavik

Aastal 1848 avastati suur kullaleiupaik Californias Sacramento orus. Uudised sellest levisid kiiresti ning kolonistid kiirustasid kohale, et endale kullaotsimiseks maatükki ära tähistada. Järgmisel aastal oli California täis kümneid tuhandeid kullakaevajaid-õnneotsijaid, kes olid kokku tulnud kõikjalt maailmast. California osariigi elanikkond kasvas aastatel 1848—1860 umbes 26000 inimeselt ligikaudu 380000 inimeseni. Talunikud jätsid sinnapaika oma maa, meremehed lahkusid laevadelt, sõdurid sõjaväest lihtsalt selleks, et otsida oma õnne — kulda. Mõned neist olid ”verejanulised lurjused”. Selline inimmass soodustas kuritegevust ja vägivalda. Need, keda kuld oli kohale meelitanud, kuid kes ei vaevunud selle kättesaamiseks vaeva nägema, hakkasid postitõldasid ning ronge röövima.

1851. aastal, varsti pärast California kullapalavikku, saabusid teated suurtest kullalademetest Austraalias. Teadete kohaselt ”oli see leid tõepoolest fantastiline”. Peagi sai Austraalia maailma suurimaks kullatootjaks. Mõned, kes olid rännanud Californiasse, pakkisid peagi oma asjad kokku ning sõitsid Austraaliasse. Austraalia rahvaarv tõusis kiiresti — 400000 elanikult aastal 1850 rohkem kui 1100000 elanikuni aastal 1860. Kuna nii paljud inimesed tormasid kulda otsima, jäid põlluharimine ja muud tööd peaaegu soiku.

19. sajandi lõpupoole suundus see meeletus kullapalavikus rahvamass Yukoni ja Alaska poole, kust oli samuti kulda leitud. Tuhanded inimesed rändasid kaugele põhja Klondike’i jõe piirkonda ning Alaskasse, trotsides karmi külma, et kullarikkas piirkonnas endale maatükikest ära märkida.

Veealused aarded

20. sajandil, mil arenes süvaveesukeldumine, pöörasid kullaotsijad oma tähelepanu merepõhjale. Sealt otsisid nad hukkunud laevu, et leida aardeid: kuldehteid ning teisi sajandeid tagasi valmistatud esemeid.

Hispaania galeoon ”Concepción”, mis oli halva ilma tõttu karidele jooksnud, vajus 1638. aasta 20. septembril Vaikses ookeanis Saipani saare ranniku lähedal põhja. Sellel laeval oli kulda ning teisi aardeid, mis oleksid tänapäeval väärt kümneid miljoneid dollareid. Enamik neljasajast pardal olnud inimesest hukkus. Sukeldujad on laevavrakist leidnud 32 kuldketti, millest igaüks on umbes poolteist meetrit pikk ning kaalub umbes paar kilogrammi. Kokku on sukeldujad merepõhjast välja toonud kuni 1300 kuldehet: kette, riste, rinnamärke, prosse, sõrmuseid ja pandlaid.

On leitud ka teisi laevavrakke. 1980. aastal leidsid sukeldujad Ameerika Ühendriikides Florida ranniku lähedalt 17. sajandi Hispaania galeooni ”Santa Margarita” vraki. Järgmise aasta lõpuks olid sukeldujad toonud sealt üles rohkem kui 54 kilogrammi kullakange ning muid kuldesemeid.

Sõjaajal röövitud kuld

Pärast Saksamaa kapituleerumist aastal 1945 tegid liitlasväed hämmastava leiu Saksamaal Tüüringis Kaiseroda soolakaevandustes. Ajakirja ”The Atlanta Journal” sõnul ”leiti kaevandustest kullakange, kunstitöid, raha ja väärtpabereid 2,1 miljardi dollari väärtuses, mis on kolossaalne summa”. Leiti ka kotid, mis olid täis kuld- ning hõbehambaid, millest mõningad olid juba kokku sulatatud ning mis olid pärit natslike tapatalgute ohvritelt. Sellest tohutust kullapeidikust oli natsi sõjaväeülematel võimalik pikaleveninud sõjaks raha ammutada. Ligikaudu 2,5 miljardi dollari väärtuses kulda on tagastatud umbes kümnele riigile, mis olid kord Hitleri okupeeritud, teatab ”Journal”. Kuna arvatakse, et kõike natside peidetud kulda pole veel leitud, jätkub selle otsimine.

On tõsi, et kuld on hinnaline. Kuid Piibel ütleb, et kuld, nii nagu ka teised materiaalsed väärtused, ei anna elu neile, kes seda otsivad (Laul 49:7—9; Sefanja 1:18). Piibli õpetussõna ütleb: ”Parem on hankida tarkust kui kulda” (Õpetussõnad 16:16). Tõeline tarkus tuleb Loojalt, Jehoova Jumalalt, ning seda võib leida tema Sõnast Piiblist. Uurides Jumala Sõna, õpib sellise tarkuse otsija Jumala seadusi, põhimõtteid ja nõuandeid ning rakendab neid siis ellu. Tarkus, mida sel teel omandatakse, on palju hinnalisem kui kõik see kuld kokku, mida inimesed iganes on leidnud. See tarkus võib muuta elu paremaks juba praegu ning anda igavese elu tulevikus (Õpetussõnad 3:13—18).

[Kast lk 27]

Mõningaid fakte kulla kohta

• Kuld on kõige paremini töödeldav ning venitatav metall. Teda võib taguda 0,1-mikromeetriseks leheks. Untsi kulda võib vasardada nii laiaks, et see täidab umbes 17-ruutmeetrise ala. Untsi kulda võib venitada 70 kilomeetri pikkuseks traadiks.

• Kuna puhas kuld on väga pehme, legeeritakse kulda teiste metallidega, et muuta teda kõvemaks, nii et sellest oleks võimalik ehteid ning muid kuldasju valmistada. Paljudes maades väljendatakse sulami kullasisaldust karaatides, karaat on 1/24 osa sulami massist; seega 12-karaadine kuld sisaldab 50 protsenti kulda, 18-karaadine kuld 75 protsenti kulda, puhas kuld on 24 karaati. (Eestis on kasutusel meetermõõdustik. Kullal kasutatakse järgmisi proove: 375, 585 ja 750.)

• Kõige rohkem toodavad kulda Lõuna-Aafrika Vabariik ning Ameerika Ühendriigid.

[Pildi allikaviide lk 25]

Aleksander Suur: The Walters Art Gallery, Baltimore

[Pildid lk 26]

Maalil on kujutatud kuldaardeid otsinud Christoph Kolumbuse saabumist Bahama saartele 1492. aastal

[Allikaviide]

(Hispaania) Madridi Museo Navali ja Don Manuel González Lópezi lahkel loal