Piibli 17. raamat — Ester

Kirjutaja: Mordokai

Kirjutamiskohad: Susa, Eelam

Kirjutamine lõpetati: u 475 e.m.a

Käsitletud ajavahemik: 493 — u 475 e.m.a

LÜHIDALT öeldes räägib see lugu Pärsia kuningast Ahasverosest, keda mõned arvavad olevat Xerxes I, kelle sõnakuulmatu naise Vasti asemel saab kuningannaks juuditar Ester, Mordokai sugulane. Agaglane Haaman organiseerib vandenõu Mordokai ja kõigi juutide hukkamiseks, kuid ta puuakse tema enda valmistatud puu külge, samal ajal edutatakse Mordokai peaministriks ning juudid pääsevad.

² Muidugi leidub neid, kes ütlevad, et Estri raamatut ei saa Jumala inspireerituks ega kasulikuks pidada, ja võtavad seda lihtsalt kui üht ilusat legendi. Nad põhjendavad oma väidet sellega, et raamatus puudub Jumala nimi. Kuigi on tõsi, et selles raamatus Jumalat otseselt ei mainita, paistab tetragrammaton esinevat heebreakeelses tekstis neljas ise kohas akrostihhonina, kus nelja järjestikuse sõna algustähtedest moodustub nimi JHWH (heebrea keeles יהוה) ehk Jehoova. Need algustähed on eriliselt välja toodud vähemalt kolmes iidses heebreakeelses käsikirjas ning ka masoras on need tähed märgitud punase kirjaga. Peale selle paistab, et kirjakohas Ester 7:5 esineb akrostihhoni vormis Jumala ütlus ”Ma olen”. (Vaata Ester 1:20; 5:4, 13; 7:7, samuti 7:5 UM allmärkusi.)

³ Terves raamatus on selgelt näha, et Mordokai tunnustas Jehoova seadust ja kuuletus sellele. Ta keeldus põlvitamast ja kummardamast mehe ees, kes oli tõenäoliselt amalek; Jumal oli käskinud amalekid sootuks minema pühkida (Ester 3:1, 5; 5. Moos. 25:19; 1. Saam. 15:3). Mordokai sõnad piiblisalmis Ester 4:14 osutavad, et ta ootas päästet Jehoova käest ja uskus, et Jumal juhib kogu sündmuste käiku. See, et Ester koos teiste juutidega kolm päeva paastus, enne kui ta kuninga juurde läks, näitab, et nad panid oma lootuse Jumala peale (Ester 4:16). Jumala kätt võib näha sündmusi suunamas siis, kui Ester naistevalvaja Heegai silmis armu leiab, ja siis, kui kuningas ei saa ühel ööl und, käsib tuua meelespeetavate sündmuste ajaraamatu ning leiab sealt, et Mordokaid pole tema kunagise heateo eest austatud (Ester 2:8, 9; 6:1—3; võrdle Õpetussõnad 21:1). Sõnades ”paast ja kaebehüüd” leidub kaheldamatult viide palvetamisele (Ester 9:31).

⁴ Paljud faktid räägivad selle poolt, et see ülestähendus on usaldusväärne ja põhineb faktidel. Juudi rahva seas oli see raamat tunnustatud ning seda kutsuti lihtsalt Meghil·lahʹ, mis tähendab ’rull või rullraamat’. Heebrea kaanonisse lisas selle nähtavasti Esra, kes poleks seda mingil juhul teinud, kui tegu oleks olnud väljamõeldisega. Tänase päevani tähistavad juudid puurimipüha ehk liisupüha, meenutades sellega suurt pääsemist Estri ajal. Selle raamatu viited Pärsia tavadele ja kommetele on tõetruud ning teadaolevate ajalooliste faktide ja arheoloogiliste leidudega kooskõlas. Näiteks kirjeldab Estri raamat täpselt viisi, kuidas pärslastel oli tavaks inimesi austada (6:8). Arheoloogilised väljakaevamised on kinnitanud, et Estri raamatu andmed kuningapalee kohta peavad paika kõige väiksemateski detailides (5:1, 2).a

⁵ Samasugust täpsust võib märgata terves jutustuses, sellesse on hoolikalt kirja pandud kammerteenrite ja sulaste nimed, ära on mainitud isegi Haamani kümne poja nimed. Mordokai ja Estri põlvnemisliin on kirjas kuni Kiisini Benjamini suguharust (2:5—7). Viidatakse Pärsia valitsuse ametlikule ajaraamatule (2:23; 6:1; 10:2). Keeleliselt kuulub raamat vanaheebrea keele hilisesse ajajärku, lisatud on palju pärsia- ja arameakeelseid sõnu ja väljendeid, sama kirjaviis iseloomustab ka Ajaraamatuid ning Esra ja Nehemja raamatut, seega sobib Estri raamat täielikult perioodi, millal ta kirjutati.

⁶ Arvatakse, et Estri raamatu tegevustiku võib paigutada aega, mil Pärsia impeerium oli oma vägevuse tipul, ning et kirjeldatud sündmused leidsid aset kuningas Ahasverose (Xerxes I) valitsusajal umbes 18 aasta jooksul. Selle perioodi, mis ulatub umbes aastani 475 e.m.a, saab kindlaks teha Kreeka, Pärsia ja Babüloonia allikate põhjal.b Raamatu kirjutas kõige tõenäolisemalt jutustuse üks keskseid tegelasi Mordokai, kes ise kõike pealt nägi. Kuna kirjutaja annab toimunust väga üksikasjaliku ülevaate, pidi ta need sündmused ise Susa palees läbi elama.c Olgugi et Mordokaid üheski teises Piibli raamatus ei mainita, pole mingit kahtlust, et ta on ajalooline isik. On huvitav, et leitud on üks dateerimata kiilkirjatekst, mis viitab Saksa uurija A. Ungnadi sõnul Mardukâ’le (Mordokai?) kui kõrge positsiooniga ametnikule Susa õukonnas Xerxes I valitsusajal.d Just Susa linnas pani Mordokai Estri raamatu sündmused kohe pärast nende toimumist kirja, raamat sai valmis umbes aastal 475 e.m.a.

MILLE POOLEST KASULIK

¹⁶ Ehkki ükski piiblikirjutaja otseselt Estri raamatut ei tsiteeri, on see raamat inspireeritud Pühakirja ülejäänud osadega täielikult kooskõlas. Tegelikult sisaldab see suurepäraseid näiteid Piibli põhimõtetest, mis tuuakse hiljem välja kristlikus kreeka Pühakirjas ning mis kehtivad Jehoova kummardajate kohta kõigil aegadel. Järgmiste piiblisalmide uurimine on selle kinnituseks ning ühtlasi ülesehitav kristliku usu seisukohalt: Ester 4:5 — Filiplastele 2:4; Ester 9:22 — Galaatlastele 2:10. Juutide vastu esitatud süüdistus, et nad ei kuuletu kuninga seadusele, sarnaneb süüdistusega, mis tõsteti algkristlaste vastu (Ester 3:8, 9; Ap. t. 16:21; 25:7). Tõelised Jehoova teenijad ei löö selliseid süüdistusi kuuldes kartma ning toetuvad palve kaudu Jumala päästejõule, just nagu seda tegid Mordokai, Ester ja nende kaasmaalased (Ester 4:16; 5:1, 2; 7:3—6; 8:3—6; 9:1, 2).

¹⁷ Me ei peaks mõtlema, et meie kui kristlased oleme Mordokai ja Estriga võrreldes täiesti teistsuguses olukorras. Meiegi oleme kui võõramaalased ja peame alluma ”valitsemas olevaile võimudele”. Ükskõik millises riigis me ka ei elaks, soovime olla seaduskuulekad kodanikud, ent samas mõista selgesti, mida tähendab ’anda keisrile, mis kuulub keisrile ja Jumalale, mis kuulub Jumalale’. (Room. 13:1, P 1997; Luuka 20:25.) Peaminister Mordokai ja kuninganna Ester andsid head eeskuju selles, kui andunult ja kuulekalt nad oma ilmalikke kohustusi täitsid (Ester 2:21—23; 6:2, 3, 10; 8:1, 2; 10:2). Sellegipoolest keeldus Mordokai kartmatult täitmast kuninga käsku kummarduda põlastusväärse agaglase Haamani ette. Ja kui Haaman sepitses salanõu juudid hävitada, hoolitses Mordokai selle eest, et leitaks seaduslik viis olukorda parandada. (3:1—4; 5:9; 4:6—8.)

¹⁸ Kõik tõendid näitavad, et Estri raamat on osa Pühakirjast, mis on ”Jumala sisendatud ja kasulik”. Olgugi et selles raamatus otseselt Jumalat ega tema nime ei mainita, leiame sealt siiski suurepäraseid usu eeskujusid. Kaugel sellest, et Mordokai ja Ester oleksid kõigest mõne jutuvestja kujutluse vili, on nad päriselt eksisteerinud jumalateenijad, inimesed, kes lootsid kõhklematult Jehoova päästejõule. Ehkki nad elasid võõral maal ja allusid seal ”valitsemas olevaile võimudele”, kasutasid nad kõiki seaduslikke vahendeid, et kaitsta Jumala rahva huve ja õiget kummardamist. Me võime tänapäeval järgida nende eeskuju ”hea sõnumi kaitsmises ja seaduslikus kinnitamises”, et saaksime rääkida kõigile päästest, mille toob Jumala Kuningriik (Fil. 1:7, UM).

[Allmärkused]