Piibli 16. raamat — Nehemja

Kirjutaja: Nehemja

Kirjutamiskoht: Jeruusalemm

Kirjutamine lõpetati: pärast a 443 e.m.a

Käsitletud ajavahemik: 456 — pärast a 443 e.m.a

NEHEMJA, kelle nimi tähendab ’Jaah lohutab’, oli juut ning Pärsia kuninga Artaxerxese (Makrocheir) teenija. Ta oli kuninga joogikallaja. See oli vastutusrikas ja auväärne ametikoht, mida igaüks ihaldas, sest selles ametis oli võimalik kohtuda kuningaga ajal, kui too oli heas meeleolus ja valmis soosingut osutama. Ometi oli Nehemja üks neist ustavatest pagendatutest, kes ei tähtsustanud oma huve, vaid pidas Jeruusalemma ”oma ülemaks rõõmuks” (Laul 137:5, 6). Nehemja silmis polnud kõige olulisem mitte positsioon või jõukus, vaid Jehoova kummardamise taastamine.

² Aastal 456 e.m.a ei olnud ”vangiviimisest . . . alles jäänud” ja Jeruusalemma tagasi pöördunud juutide jäägi olukord kiita. Nad olid haletsusväärses seisus. (Neh. 1:3.) Linna müürid olid varemetes ning rahvas oli oma alaliste vaenlaste ees suures häbis. Nehemjale valmistas see kurvastust. Kuid saabunud oli Jehoova määratud aeg Jeruusalemma müüride suhtes midagi ette võtta. Ükski vaenlane ei saanud takistada Jeruusalemma ja selle müüri üles ehitamist, mis pidi olema tähiseks ajateljel seoses ennustusega, mille Jehoova oli andnud Taanielile Messia tuleku kohta (Taan. 9:24—27). Nii juhtiski Jehoova sündmuste käiku ja kasutas oma tahte täideviimiseks ustavat ja innukat Nehemjat.

³ Pole mingit kahtlust, et Nehemja oli enda nime kandva raamatu kirjutaja. Selgeks tõendiks selle kohta on raamatu algus: ”Nehemja, Hakalja poja sõnad” ja järjepidev minavormi kasutamine (Neh. 1:1). Esialgu moodustasid Nehemja ja Esra raamat ühe terviku, mida nimetati Esra raamatuks. Pärastpoole jagasid juudid selle Esimeseks ja Teiseks Esra raamatuks ning hiljem sai Teine Esra raamat tuntuks Nehemja raamatuna. Esra raamatu lõpus ja Nehemja raamatu alguses mainitud sündmusi lahutab umbes 12 aastat. Nehemja on üles tähendanud ajaloosündmused, mis leidsid aset alates 456. aasta lõpust e.m.a kuni aastani 443 e.m.a ja pärast seda (1:1; 5:14; 13:6).

⁴ Nehemja raamat on teiste Jumala inspireeritud Pühakirja osadega kooskõlas ning kuulub õigusega nende hulka. Ta sisaldab arvukalt viiteid Moosese Seadusele, näiteks on seal räägitud abiellumisest võõramaalastega (5. Moos. 7:3; Neh. 10:31), laenamisest (3. Moos. 25:35—38; 5. Moos. 15:7—11; Neh. 5:2—11) ning lehtmajade püha pidamisest (5. Moos. 31:10—13; Neh. 8:14—18). Lisaks on seal ära märgitud alguspunkt, mis ajast hakkas täituma Taanieli prohvetiennustus Jeruusalemma taastamise kohta ”aegade surve all” ehk mitte ilma vastupanuta (Taan. 9:25).

⁵ Kust me teame, et Nehemja läks Jeruusalemma müüre üles ehitama just aastal 455 e.m.a? Nii Kreeka, Pärsia kui ka Babüloonia päritolu usaldusväärsed ajalooallikad näitavad, et Artaxerxes asus troonile aastal 475 e.m.a ning et aasta 474 e.m.a oli tema esimene valitsusaasta.a Seega tema 20. valitsusaasta oli aasta 455 e.m.a. Piiblisalmidest Nehemja 2:1—8 on näha, et kuninga joogikallaja Nehemja sai kuningalt loa Jeruusalemm ja selle müür ning väravad taastada ja üles ehitada tolle aasta kevadel, juudi kalendri järgi niisanikuus. Taanieli prohvetiennustuses oli öeldud, et 69 aastanädalat ehk 483 aastat peab mööduma ”sõna väljumisest alates Jeruusalemma taastamiseks ja ülesehitamiseks kuni võitud vürstini” — see ennustus täitus tähelepanuväärselt, kui Jeesus võiti aastal 29 m.a.j, ning see aastaarv läheb kokku nii ilmaliku kui ka Piibli ajalooga (Taan. 9:24—27; Luuka 3:1—3, 23).b Nehemja ja Luuka raamatud on Taanieli prohvetiennustusega tõepoolest tähelepanuväärselt seotud, mis näitab, et tõeliste prohvetiennustuste Autoriks ning täideviijaks on Jehoova Jumal. Nehemja raamat on seega tõesti inspireeritud Pühakirja osa.

MILLE POOLEST KASULIK

¹⁶ Nehemja eeskuju Jumalale andumuses peaks innustama kõiki õige kummardamise armastajaid. Ta loobus oma eesõigustatud seisundist, et saada alandlikuks ülevaatajaks Jehoova rahva keskel. Ta keeldus isegi materiaalsest toetusest, mida tal oleks olnud õigus saada, ning mõistis materialismi püünise otsekoheselt hukka. Nehemja seisis innukalt Jehoova kummardamise eest ning tahtis, et kogu rahvas niisamuti toimiks (5:14, 15; 13:10—13). Nehemja andis meile suurepärast eeskuju, olles täiesti omakasupüüdmatu ja tagasihoidlik, ent samas teotahteline inimene, kes ka ohtlikus olukorras kartmatult õigluse eest seisis (4:8, 13, 14; 6:3, 15). Ta tundis kohast jumalakartust ning oli huvitatud sellest, et oma kaasteenijate usku üles ehitada (13:14; 8:9). Ta oli Jehoova seaduse innukas täitja, eriti valdkondades, mis puudutasid õiget kummardamist ja paganliku mõju kõrvaldamist, näiteks mõistis ta hukka abielud võõramaalastega (13:8, 23—29).

¹⁷ Kogu Nehemja raamat annab tunnistust sellest, et selle kirjutaja tundis Jehoova seadust põhjalikult ning kasutas oma teadmisi hästi. Ta palus Jumalalt õnnistust kooskõlas tõotusega, mis on kirjas 5. Moosese 30:1—4, ning uskus kindlalt, et Jehoova tegutseb lojaalselt tema heaks (Neh. 1:8, 9). Ta korraldas arvukalt kokkutulekuid eeskätt sel eesmärgil, et juutidele varem kirja pandud tekste tutvustada. Kui Nehemja ja Esra rahvale Jumala Seadust ette lugesid, andsid nad loetu kohta agaralt seletust ning jälgisid, et õpitut ellu rakendataks (8:8, 13—16; 13:1—3).

¹⁸ Nehemja täielik usaldus Jehoova vastu ja tema alandlikud palved peaksid julgustama meidki sama moodi tunnustama oma sõltuvust Jumalast ning sagedasti palvetama. Pane tähele, kuidas ta oma palvetes Jumalat ülistas, rahva patte tunnistas ja palus selle eest, et Jehoova nimi oleks pühitsetud (1:4—11; 4:8; 6:14; 13:14, 29, 31). See innukas ülevaataja oli Jumala rahvale tugisambaks: rahvas oli otsemaid valmis tema tarka juhtimist järgima ning tundis rõõmu sellest, et sai koos temaga Jumala tahet täita. Nehemja on meile tõepoolest innustavaks eeskujuks! Ilma targa ülevaatajata seevastu levisid rahva seas väga kiiresti materialism, kõlbeline laostumus ja ärataganemine. Kindlasti toonitab see kõigile ülevaatajatele tänapäeva Jumala rahva seas, kuivõrd oluline on olla tähelepanelik ja valvas, seista innukalt kristlike vendade huvide eest ning olla neid õige kummardamise teedel juhtides mõistev ja järjekindel.

¹⁹ Nehemja usaldas kõhklematult Jumala Sõna. Ta polnud üksnes innukas Pühakirja õpetaja, vaid tegi selle alusel kindlaks ka suguharude pärisosad ning ennistas Jumala taaskogutud rahva seas preestrite ja leviitide teenistuse (Neh. 1:8; 11:1—12:26; Joos. 14:1—21:45). See kõik julgustas juutide jääki kindlasti väga palju. See tugevdas nende usaldust, et täituvad varem antud suurejoonelised tõotused Seemne ja suurema taastamise kohta Tema Kuningriigi valitsuse all. Lootus seda taastamist näha innustab Jumala teenijaid ka tänapäeval võitlema julgelt Kuningriigi huvide eest ning andma aktiivselt oma osa, et õige kummardamine leviks üle kogu maa.

[Allmärkused]