Piibli 15. raamat — Esra

Kirjutaja: Esra

Kirjutamiskoht: Jeruusalemm

Kirjutamine lõpetati: u 460 e.m.a

Käsitletud ajavahemik: 537 — u 467 e.m.a

ENNUSTATUD 70 aasta pikkune Jeruusalemma laastatuse aeg babüloonlaste võimu all hakkas lõpule jõudma. On tõsi, et Babülooniat tunti riigina, kes oma vange kunagi vabaks ei lase, kuid Jehoova sõna osutus Babüloonia võimust tugevamaks. Jehoova rahva vabanemine oli ukse ees. Jehoova tempel, mis oli maha kistud, pidi uuesti üles ehitatama ning Jehoova altaril pidi hakatama taas lepitusohvreid tooma. Jeruusalemm pidi saama jälle kuulda Jehoova tõeliste kummardajate hõiskamist ja kiitushüüdeid. Jeremija oli ennustanud, kui kauaks maa laastatuks jääb, ning Jesaja oli ette kuulutanud, kuidas vangid vabastatakse. Jesaja oli koguni nimetanud Pärsia valitsejat Kyrost (Koorest) Jehoova ”karjaseks”, kes tõukab ülbe Babüloonia võimupositsioonilt, mis tal Piibli ajaloo kolmanda maailmariigina oli. (Jes. 44:28; 45:1, 2; Jer. 25:12.)

² Babüloni tabas katastroof 5. oktoobri ööl aastal 539 e.m.a (Gregoriuse kalendri järgi), kui Babüloonia kuningas Belsassar ja tema suurnikud parasjagu oma deemonjumalate auks joomapidu pidasid. Vähe sellest, et nad niiviisi paganlikult prassisid, kasutasid nad veel joogikruusidena Jehoova templist toodud pühasid nõusid! On väga sobiv, et Kyros just sel ööl Babüloni müüride alla tuli, et ennustus täide viia!

³ Aasta 539 e.m.a on olulise tähtsusega daatum, mis läheb kokku nii ilmaliku kui ka Piibli ajalooga. Esimest aastat Babüloonia üle valitsedes ”laskis [Kyros] kogu oma kuningriigis kuulutada”, et juutidel on õigus Jeruusalemma tagasi minna ja seal Jehoova koda uuesti üles ehitada. See määrus anti ilmselt välja 538. aasta lõpus või 537. aasta algul e.m.a.a Peagi rändas ustav jääk Jeruusalemma tagasi, püstitas seal altari ja ohverdas esimesed ohvrid ”seitsmendas kuus” (tišri, vastab septembrile-oktoobrile) aastal 537 e.m.a — kui möödus täpselt 70 aastat ajast, mil Juuda ja Jeruusalemm Nebukadnetsari vallutuse tagajärjel maha jäeti. (Esra 1:1—3; 3:1—6.)

⁴ Taastamine on teema, mis läbib kogu Esra raamatut. Minavormi kasutamine alates 7. peatüki 27. salmist kuni 9. peatüki lõpuni näitab selgelt, et selle raamatu kirjutas Esra. ”Moosese seaduse vilunud ümberkirjutajana” (UM) ning usumehena, kes ”oli oma südant valmistanud Jehoova käsuõpetust nõudma ja täitma, et õpetada” seda ka teistele, oli Esra täiesti pädev seda ajalooraamatut kirja panema, just nagu ta oli üles tähendanud ka Ajaraamatud (Esra 7:6, 10). Kuna Esra raamat on Ajaraamatute jätkuks, arvatakse üldiselt, et see pandi kirja samal ajal, umbes aastal 460 e.m.a. Raamat käsitleb 70 aasta pikkust ajavahemikku: alates ajast, mil juudid olid rõhutud ja hajutatud rahvana võrreldavad ”surma lastega”, kuni teise templi valmimiseni ja preesterkonna puhastamiseni pärast seda, kui Esra oli Jeruusalemma naasnud. (Esra 1:1; 7:7; 10:17; Laul 102:21.)

⁵ Heebreakeelne nimi Esra tähendab ’abi’. Esra ja Nehemja raamatud olid algselt üks rullraamat (Neh. 3:32).b Hiljem jagasid juudid selle kirjarulli kaheks ning nimetasid need osad Esimeseks ja Teiseks Esra raamatuks. Nüüdisaegsetes heebreakeelsetes Piiblites nimetatakse neid kaht raamatut Esra ja Nehemja raamatuks, samad nimetused on kasutusel teisteski nüüdisaja Piiblites. Osa Esra raamatust (4:8 kuni 6:18 ja 7:12—26) pandi kirja aramea keeles ning ülejäänud osa heebrea keeles, Esra valdas mõlemat keelt.

⁶ Tänapäeval on enamik õpetlasi Esra raamatu täpsuses veendunud. Mis Esra raamatu kanoonilisusse puutub, siis kirjutab W. F. Albright oma piibliarheoloogilises uurimuses ”The Bible After Twenty Years of Archaeology” järgmist: ”Arheoloogilised leiud on näidanud, et Jeremija ja Hesekieli ning Esra ja Nehemja raamatute algupärane sisu on väljaspool kahtlust; kinnitust on leidnud nii traditsiooniline pilt sündmustest kui ka nende toimumise järjekorrast.”

⁷ Olgugi et Pühakirja kristliku kreekakeelse osa kirjutajad Esra raamatut ei tsiteeri ning sellele otseselt ei viita, kuulub ta vaieldamatult Piibli kaanonisse. See raamat räägib, kuidas Jehoova tegeles juutidega kuni tolle ajani, kui koostati Pühakirja heebreakeelse osa kataloog, selle töö tegi juudi traditsiooni järgi enamalt jaolt ära Esra. Peale selle tõestab Esra raamat kõigi taastamist puudutavate prohvetiennustuste õigsust ja see näitab, et ta on tõepoolest Pühakirja lahutamatu osa ning teiste Piibli raamatutega täielikult kooskõlas. Lisaks austab see raamat puhast jumalakummardamist ning pühitseb Jehoova Jumala suurt nime.

MILLE POOLEST KASULIK

¹⁴ Kõigepealt on Esra raamat kasulik seepärast, et selles näidatakse, kuivõrd eksimatult ja täpselt täituvad Jehoova ennustused. Jeremija kuulutas täpselt ette nii Jeruusalemma laastamise kui ka selle, et linn 70 aasta möödudes taastatakse (Jer. 29:10). Täpipealt õigel ajal ilmutas Jehoova oma rahva vastu heldust ning viis ustava jäägi tagasi Tõotatud Maale, et nad saaksid seal õige kummardamise taastada.

¹⁵ Uuesti üles ehitatud tempel tõstis Jehoova kummardamise tema rahva seas taas ülevale kohale ning andis tunnistust sellest, et ta ei keela oma õnnistust ega halastust neile, kes soovivad teda õigel viisil teenida. Uuel hoonel puudus küll Saalomoni templi hiilgus, kuid ta täitis siiski oma eesmärgi kooskõlas Jumala tahtega. Kadunud oli väline toredus. Samuti olid puudu mitmed vaimse väärtusega aarded, sealhulgas seaduselaegas.c Ka ei saanud Serubbaabeli templi pühitsemist võrrelda Saalomoni-aegse templi pühitsemisega. Ohverdatud veised ja lambad ei moodustanud isegi mitte üht protsenti ohvreist, mis toodi Saalomoni templi pühitsemise ajal. Hiljem ehitatud Jumala koda ei täitnud enam Jehoova auhiilgus, nagu see oli olnud varem, samuti ei tulnud Jehoova juurest alla tuld, mis oleks põletusohvrid ära põletanud. Siiski täitsid mõlemad templid tähtsat eesmärki, milleks oli ülistada tõelise Jumala Jehoova kummardamist.

¹⁶ Nii Serubbaabeli ehitatud tempel, Moosese püstitatud kogudusetelk kui ka Saalomoni ja Heroodese ehitatud templid olid mitmete oma iseloomulike joonte tõttu sümboolsed ehk eelpiltlikud. Nad kujutasid ette ”tõelist telki . . . , mille on ehitanud Jumal ja mitte inimene” (Heebr. 8:2). Vaimne tempel on korraldus, mille kaudu inimesed saavad Jeesus Kristuse lepitusohvri alusel tulla Jehoova ligi ja teda kummardada (Heebr. 9:2—10, 23). Jehoova suur vaimne tempel on ülimalt hiilgav ning võrreldamatult ilus ja kütkestav, selle toredus on kadumatu ning ületab ükskõik millise materiaalse ehitise omadused.

¹⁷ Esra raamat sisaldab õppetunde, mis on tänapäeva kristlastele väga väärtuslikud. Me võime sealt lugeda, kuidas Jehoova rahvas meelsasti Tema töö heaks annetusi tegi (Esra 2:68; 2. Kor. 9:7). Me saame julgustust teadmisest, et Jehoova toetab ja õnnistab kindlasti kokkutulekuid, mida peetakse tema kiituseks (Esra 6:16, 22). Me näeme, millist head eeskuju andsid ”netinid” (P 1945) ja teised usklikud võõramaalased, kes jäägiga kaasa läksid, et toetada kogu südamest Jehoova kummardamist (2:43, 55). Pane ka tähele, kui alandlikult rahvas kahetses, kui neile anti nõu selle kohta, et nad olid paganlike naabritega segaabielusid sõlmides valesti käitunud (10:2—4). Halva seltskonnaga läbikäimine kutsus esile Jumala meelepaha (9:14, 15). Rõõmsa innukusega tema töös kaasnes aga tema heakskiit ja õnnistus (6:14, 21, 22).

¹⁸ Olgugi et Jeruusalemmas Jehoova aujärjel enam kuningat ei istunud, tekitasid taastamistööd ootuse, et omal ajal paneb Jehoova valitsema tõotatud Taaveti soost kuninga. Nüüd võis taaskogutud rahvas kaitsta pühi kirjutisi ja kummardada Jumalat kuni Messia ilmumiseni. Kui juutide jääk ei oleks usku üles näidanud ja omale maale tagasi pöördunud, siis kelle juurde oleks Messias tulnud? Esra raamat sisaldab tõepoolest tähtsat osa ajaloosündmustest, mis viisid Messia ja Kuninga ilmumiseni. Seetõttu on meil tänapäeval kindlasti väga kasulik seda uurida.

[Allmärkused]