Kuidas laiendada oma teenistust

KUI Jeesus leidis, et on õige aeg jüngrid kuningriigi kuulutustööle saata, ütles ta neile: „Lõikustööd on palju, aga töötegijaid vähe.” Seetõttu lisas ta: „Paluge lõikuse isandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele.” (Matt. 9:37, 38.) Jeesus rääkis oma jüngritele, kuidas seda tööd tuleb teha. Tema sõnad andsid mõista, et sellega ei anna oodata. Ta lausus: „Te ei jõua kõiki Iisraeli linnu läbi käia, enne kui Inimesepoeg tuleb.” (Matt. 10:23.)

² Ka tänapäeval on kuulutustööl palju teha. Head sõnumit kuningriigist tuleb kuulutada enne, kui saabub lõpp, ja aeg on otsakorral. (Mark. 13:10.) Kuna põld on maailm, oleme Jeesuse ja tema jüngritega üsnagi sarnases olukorras, ainult et töö on palju ulatuslikum. Meid on kogu maailma miljardite elanikega võrreldes vähe, kuid me võime olla kindlad, et Jehoova on meile abiks. Head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu maailmas ja Jehoova määratud ajal tuleb lõpp. Kas me peame Jumala kuningriiki kõige tähtsamaks ja anname teenistuses endast parima? Milliste teokraatlike eesmärkide poole me võime püüelda?

³ Jeesus andis teada, mida Jehoova oma pühendunud teenijatelt ootab: „Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ning kogu oma mõistuse ja jõuga.” (Mark. 12:30.) Meil tuleb teenida Jumalat kogu hingest. Kui anname Jehoova teenimises oma parima, tõendame oma pühendumuse siirust ja sügavust. (2. Tim. 2:15.) Sõltuvalt sellest, millised on meie olud ja võimed, on meil jumalateenimiseks erinevaid võimalusi. Mõtle mõningaile neist ja otsusta, milliseid teokraatlikke eesmärke tahad sina saavutada.

KOGUDUSE KUULUTAJA

⁴ Kõigil, kes võtavad tõe vastu, on auväärne ülesanne kuulutada head sõnumit. See on peamine töö, mille Jeesus oma jüngritele andis. (Matt. 24:14; 28:19, 20.) Tavaliselt hakkab Jeesus Kristuse jünger heast sõnumist teistele rääkima niipea, kui ta on sellest kuulnud. Seda tegid Andreas, Filippus, Korneelius ja teised. (Joh. 1:40, 41, 43–45; Ap. t. 10:1, 2, 24; 16:14, 15, 25–34.) Kas see tähendab, et inimene võib teistele heast sõnumist rääkida juba enne, kui ta on ristitud? Jah. Niipea kui keegi on kõlblik saama ristimata kuulutajaks, võib ta hakata kuulutama majast majja. Lisaks võib ta osaleda teisteski kuulutustöö valdkondades, nii kuidas tema võimed ja olud lubavad.

⁵ Kahtlemata on kuulutaja ka pärast ristimist huvitatud sellest, et anda oma parim kuulutustöös. Selles võivad osaleda nii mehed kui ka naised. Kui saame anda isegi väikse osa Jumala kuningriigi huvide edendamiseks, on see suur au. Aga kui sa saad teenistust laiendada, valmistab see sulle lisarõõmu.

TEENIMINE SEAL, KUS ON SUUREM VAJADUS

⁶ Võib-olla töötatakse sinu koguduse territoorium sagedasti läbi. Sel juhul tunned ehk, et võiksid oma teenistust laiendada ja kolida sinna, kus on kuulutajate järele suurem vajadus. (Ap. t. 16:9.) Kui oled kogudusevanem või -abiline, võib mõni teine kogudus sinu abi vajada. Ringkonnaülevaatajal võib olla soovitusi, kuidas sa saad ringkonna piires mõnd teist kogudust aidata. Kui soovid teenida oma maal muus paikkonnas, võid saada vajalikku informatsiooni harubüroost.

⁷ Kas sa sooviksid teenida välismaal? Sel juhul peaksid seda sammu hoolikalt kaaluma. Miks mitte arutada seda oma koguduse vanematega? Kindlasti avaldab selline otsus suurt mõju sulle ja neile, kes tulevad koos sinuga. (Luuka 14:28.) Aga kui sa ei kavatse välismaale pikemaks ajaks jääda, oleks parem kaaluda võimalust teenida mõnes muus kohas oma kodumaal.

⁸ Mõnel maal on ülevaatajatena teenivad vennad tões üsna uued. Alandlikud vennad nendes kohalikes kogudustes lasevad heal meelel kogenud vendadel, kes on kogudusse tulnud, tegutseda eestvedajatena. Aga kui sa oled kogudusevanem ning kaalud sellisele maale kolimist, siis pea meeles, et sinu eesmärk pole teenida kohalike vendade asemel, vaid koos nendega. Julgusta neid seadma eesmärke ning võtma koguduses enda peale suuremat vastutust. (1. Tim. 3:1.) Ole kannatlik, kui mõnda asja ei tehta täpselt nii nagu sinu riigis. Kasuta kogudusevanemana saadud kogemusi, et olla vendadele tõeliseks abiks. Siis on kohalikel vanematel kergem koguduse eest hoolitseda, kui pead kodumaale tagasi pöörduma.

⁹ Enne kui harubüroo teatab, millised kogudused võiksid vajada su abi, peab sinu koguduse teenistuskomitee saatma soovituskirja. Seda kirja on vaja olenemata sellest, kas oled kogudusevanem, koguduseabiline, pioneer või kuulutaja. Teenistuskomitee saadab soovituskirja koos sinu taotlusega otse selle maa harubüroole, kus sa soovid teenida.

KUULUTAMINE VÕÕRKEELES

¹⁰ Et laiendada teenistust, soovid ehk kaaluda mõne võõrkeele, näiteks viipekeele õppimist. Kui sul on eesmärk õppida kuulutama teises keeles, miks mitte rääkida sellest kogudusevanemate ja ringkonnaülevaatajaga? Nad saavad anda soovitusi ja sind julgustada. Mõned ringkonnad on harubüroo juhtimisel korraldanud keelekursusi, et anda väljaõpet võimekatele kuulutajatele ja pioneeridele, kes soovivad kuulutada võõrkeeles.

PIONEERTEENISTUS

¹¹ Kõik kuulutajad peaksid olema kursis üldnõuetega, mis esitatakse seoses abi-, üld- ja eripioneerteenistusega, aga ka teiste täisajalise teenistuse valdkondadega. Pioneer peab olema eeskujulik ristitud kristlane, kelle eluolud võimaldavad kindla arvu tunde head sõnumit kuulutada. Abi- ja üldpioneerteenistuse avaldused kiidab heaks koguduse teenistuskomitee, ent eripioneerid määrab ametisse harubüroo.

¹² Abipioneerid määratakse ametisse üheks kuuks või ükskõik mitmeks järjestikuseks kuuks või ka alaliselt, vastavalt sellele, kuidas kuulutaja olud võimaldavad. Paljud on abipioneerid puhkuse või eriliste sündmuste ajal, näiteks kuudel, kui toimub mälestusõhtu või kui kogudust külastab ringkonnaülevaataja. Ristitud kooliealised kuulutajad võivad olla abipioneerid näiteks koolivaheajal. Abipioneerid saavad valida väiksema tunninormi märtsis, aprillis või ringkonnaülevaataja külastuskuul. Ükskõik milline su olukord ka poleks, vaatavad vanemad su avalduse meeleldi üle, kui oled moraalselt puhas ning sul on võimalik korraldada oma asjad nii, et suudad täita nõutud tundide arvu, ja saad teenida abipioneerina ühe kuu või rohkem.

¹³ Et sind võidaks määrata üldpioneeriks, pead suutma täita aastase tundide normi. Üldpioneer teeb kogudusega tihedat koostööd. Innukad pioneerid on kogudusele õnnistuseks, kuna neist kiirgab entusiasmi kuulutustöö vastu ja nad innustavad teisigi alustama pioneerteenistust. Enne kui sind võib üldpioneeriks määrata, pead olema olnud vähemalt kuus kuud ristitud eeskujulik kuulutaja.

¹⁴ Eripioneerid valib harubüroo tavaliselt nende üldpioneeride hulgast, kes on olnud teenistuses tõhusad. Neil peab olema võimalik teenida kõikjal, kuhu harubüroo otsustab nad määrata. Tihti on see mõni kõrvaline paik, kus nad võivad leida huvilisi ja moodustada uusi kogudusi. Mõnikord määratakse eripioneerid kogudustesse, kus on vaja abi territooriumi läbitöötamisel. Mõned eripioneerid, kes on kogudusevanemad, määratakse aitama väikseid kogudusi, isegi kui seal pole otsest vajadust täiendavate kuulutajate järele. Eripioneerid saavad elamiskulude katteks tagasihoidlikku toetust. Mõned määratakse ajutisteks eripioneerideks.

MISJONÄRID

¹⁵ Juhtiva kogu teenistuskomitee määrab ametisse misjonärid, kelle kohalik harubüroo saadab teenima tiheda asustusega paika. Nad aitavad stabiliseerida ja tugevdada kuulutustööd ning koguduse tegevust. Tihtipeale on misjonärid saanud väljaõpet kuningriigi kuulutajate koolis. Neile antakse elukoht ning tagasihoidlik toetus elamiskulude katteks.

RINGKONNATÖÖ

¹⁶ Need, kelle juhtiv kogu on määranud ringkonnaülevaatajateks, saavad väljaõpet ja kogemusi, olles esialgu ringkonnaülevaataja asendajad. Sellised mehed armastavad kuulutustööd ning kaaskristlasi. Nad on innukad pioneerid, usinad piibliuurijad ning oskuslikud kõnelejad ja õpetajad. Neis avaldub selgelt vaimu vili ning nad on tasakaalukad, mõistlikud ning arukad. Kui vend on abielus, siis tema pioneerist naine on osav kuulutaja ning annab head eeskuju oma käitumisega ja sellega, kuidas ta teisi kohtleb. Samuti mõistab ta enda rolli kristliku abielunaisena: ta on allaheitlik, ei räägi oma mehe eest ega domineeri vestlustes. Ringkonnaülevaatajatel ning nende naistel on tihe ajakava, seega, kes selle ameti poole pürgivad, peavad olema hea tervisega. Pioneerid ei saa täita avaldust, et neid ringkonnatööle määrataks. Selle asemel annavad nad oma soovist teada ringkonnaülevaatajale ning tema võib anda neile häid soovitusi.

TEOKRAATLIKUD KOOLID

¹⁷ Kuningriigi kuulutajate kool. Vaja on aina rohkem hea sõnumi kuulutajaid, et anda tunnistust harva läbitöötatud territooriumidel ning kogudusi vaimselt kosutada. Seepärast võivad abielupaarid ning vallalised vennad ja õed esitada avalduse, et õppida kuningriigi kuulutajate koolis. Lõpetanud saadetakse üldpioneeridena oma koduriigis sinna, kus on suurem vajadus. Mõningatele võidakse anda muu ülesanne nende koduriigis või välismaal. Osa võidakse määrata ajutisteks või alalisteks eripioneerideks. Sellest koolist huvitatud pioneerid saavad kooli astumise tingimuste kohta rohkem infot üldkokkutulekul toimuval koosolekul.

¹⁸ Gileadi piiblikool. Abielupaarid ning vallalised vennad ja õed, kes kutsutakse sellesse kooli, räägivad inglise keelt ja on täisajalises eriteenistuses. Neis on potentsiaali aidata tugevdada ja stabiliseerida harubürood ja kogudust, et see saaks teha hästi kuulutustööd. Nad on tõendanud, et neile meeldib vendi teenida. Samuti oskavad nad teisi lahkelt õpetada ja suunata neid tegutsema piibliliste ja teokraatlike juhendite järgi. Kohalik harubürookomitee palub võimalikel õpilastel täita vastav avaldus. Kooli vilistlased määratakse kuulutustööpõllule või harubüroosse nende koduriigis või välismaal.

PEETELI-TEENISTUS

¹⁹ On suur au teenida Peetelis. Nimi Peetel tähendab „Jumala koda” ning on kohane nimetus teokraatliku tegevuse keskustele. Vennad ja õed teevad seal hädavajalikku tööd, mis on seotud Piiblil põhineva kirjanduse valmistamise, tõlkimise ja kohaletoimetamisega. Juhtiv kogu, kes tegeleb kõigi koguduste järelevaatuse ja juhtimisega üle maailma, peab peetellaste tööd väga väärtuslikuks. Paljud tõlkijad elavad ja töötavad harubüroo territooriumil seal, kus räägitakse tõlgitavat keelt. Tänu sellele kuulevad nad, kuidas tavaliselt räägitakse, ja näevad, kas inimesed saavad tõlgitud väljaannetest aru.

²⁰ Suur osa Peetelis tehtavast tööst nõuab head füüsilist vormi. Seepärast on enamik Peetelisse kutsutuist noored pühendunud ja ristitud vennad, kes on hea tervisega ja tugevad. Kui harubüroo, mille territooriumil sa elad, vajab töölisi ja sa sooviksid teenida Peetelis, saad sellekohaste nõuete kohta infot küsida oma koguduse vanematelt.

EHITUSTÖÖ

²¹ Nii nagu Saalomoni templiehitus on ka teokraatlikuks tegevuseks mõeldud hoonete ehitamine üks jumalateenimise vorme. (1. Kun. 8:13–18.) Paljud vennad ja õed soovivad anda innukalt oma aega ja vara selle töö heaks.

²² Kas sul on võimalik selles osaleda? Kui oled ristitud kuulutaja ning soovid ehitustöös kaasa lüüa, on vennad, kes selle töö eest sinu piirkonnas vastutavad, sulle abi eest väga tänulikud. Nad on valmis andma väljaõpet ka sel juhul, kui sul on vähe oskusi. Kas võiksid anda kogudusevanematele teada, et soovid aidata? Mõned nõuetele vastavad ristitud kuulutajad on saanud töötada teokraatlikel ehitustel välismaal.

²³ Ehitustel kaasa löömiseks on palju võimalusi. Teatud oskustega eeskujulikud ristitud kuulutajad, kel on võimalik toetada ehitustöid enda kodukandis, võivad teenida kohaliku projekteerimis- ja ehitustöö abilisena. Teistel on võimalik teenida lühema aja jooksul kodust kaugemal asuvates paikades ja harubüroo määrab nad kaheks nädalaks kuni kolmeks kuuks ajutisteks ehitajateks. Neid, kes määratakse teenima pikemaks ajaks, nimetatakse täisajalisteks ehitajateks. Seda, kelle ülesandeks on ehitada välismaal, nimetatakse välismaal teenivaks täisajaliseks ehitajaks. Igat projekti juhib ehitusrühm, mis koosneb täisajalistest ja ajutistest ehitajatest. Neid aitavad kohaliku projekteerimis- ja ehitustöö abilised ning ehitusprojektiga seotud koguduste vabatahtlikud. Ehitusrühmad liiguvad harubüroo territooriumil ühelt ehituselt teisele.

MILLISED ON SINU VAIMSED EESMÄRGID?

²⁴ Kui oled pühendanud oma elu Jehoovale, soovid teenida teda igavesti. Kuid millised on sinu vahepealsed vaimsed eesmärgid? Vaimsed sihid aitavad sul oma energiat ja võimalusi targalt kasutada. (1. Kor. 9:26.) Eesmärkide seadmine soodustab vaimset kasvu ja aitab sul keskenduda tähtsamatele asjadele, kui püüdled uute teenistusülesannete poole. (Filipl. 1:10; 1. Tim. 4:15, 16.)

²⁵ Apostel Paulus on meile heaks eeskujuks. (1. Kor. 11:1.) Ta nägi kõvasti vaeva Jehoova teenistuses. Paulus mõistis, et Jehoova on avanud talle palju võimalusi, ja kirjutas Korintoses elavatele vendadele: „Mulle on ... avanenud suur tööpõld.” Kas ei pea see paika ka meie puhul? Meilgi on palju võimalusi teenida Jehoovat koos kogudusega, eriti mis puutub hea sõnumi kuulutamisse. Aga nagu Paulusel, tuleb ka meil „suurele tööpõllule” minnes võidelda „paljude vastastega”. (1. Kor. 16:9.) Paulus oli valmis ennast distsiplineerima. Pane tähele, mida ta ütles: „Ma löön oma keha ja teen selle enda orjaks.” (1. Kor. 9:24–27.) Kas meil on samasugune meelelaad?

²⁶ Igaüht meist julgustatakse püüdlema oma võimaluste kohaselt teokraatlike eesmärkide poole. Paljud on praegu täisajalises teenistuses, kuna nad seadsid endale juba varakult teokraatlikke eesmärke. Juba siis, kui nad olid alles lapsed, julgustasid vanemad ja teised neid nii tegema. Tänu sellele on nad elanud Jehoovat teenides väga rahuldustpakkuvat elu ning ei kahetse midagi. (Õpet. 10:22.) Teisteks väärt eesmärkideks võivad olla iga nädal kuulutustöös osalemine, piibliuurimiste alustamine ja juhatamine või koosolekuteks põhjalikum ettevalmistamine. On tähtis püsida kindlana ja anda teenistuses endast parim. Kui nii teeme, austame sellega Jehoovat ja saavutame oma lõppeesmärgi – teenida teda igavesti. (Luuka 13:24; 1. Tim. 4:7b, 8.)