Jumal hoolib sinust

MARY, ligi 50-aastane kristlik naine, on elus palju kannatanud. Tema mehe abielurikkumine viis rohkem kui kümmekond aastat tagasi lahutuseni. Seejärel on Mary näinud ränka vaeva, et üksikvanemana oma nelja lapse eest hoolitseda. Aga ta on ikka üksi, ja aeg-ajalt tundub üksindus talumatuna. Mary arutleb: „Kas see tähendab, et Jumal ei hooligi minust ja mu isata lastest?”

Ükskõik kas sa oled taolisi raskusi kogenud või mitte, sa võid kindlasti Mary tunnetele kaasa elada. Me kõik oleme olnud katselepanevates olukordades ning ehk esitanud endale küsimuse, millal siis ja kuidas Jehoova meie kasuks tegutseb. Mõned neist kogemustest on tulenenud otseselt meie kuulekusest Jumala seadustele (Matteuse 10:16—18; Apostlite teod 5:29). Teised on selle tagajärg, et me oleme ebatäiuslikud inimesed, kes elavad maailmas, mida valitseb Saatan (1. Johannese 5:19). Apostel Paulus kirjutas, et „kõik loodu ühtlasi ägab ja on aina sünnitusvaevas tänini” (Roomlastele 8:22).

Kuid tõsiasi, et sul tuleb kogeda ränka katsumust, ei tähenda, et Jehoova on su hüljanud ega ole sinu heakäekäigust huvitatud. Miks sa võid selles kindel olla? Mis näitab, et Jumal sinust hoolib?

Näide muistsest ajast

Piibel toob selgeid tõendeid selle kohta, kuidas Jehoova inimeste kui üksikisikute eest hoolitseb. Mõelgem Taavetile. Jehoova oli sellest noorest karjasest isiklikult huvitatud, sest Ta leidis ta olevat „oma südame järgi mehe” (1. Saamueli 13:14). Kui Taavet hiljem kuningana valitses, tõotas Jehoova talle: „Ma näitan, et ma olen sinuga kõikjal, kuhu sa lähed” (2. Saamueli 7:9, NW).

Kas see tähendab, et Taaveti elu läks otsekui võluväel hästi, et tal polnudki raskusi? Ei tähenda, sest Taavetil oli nii enne kui ka pärast valitsema hakkamist ränki katsumusi. Enne kui ta kuningaks sai, jälitas mõrtsukalik kuningas Saul teda palju aastaid lakkamatult. Sel eluperioodil kirjutas Taavet: „Ma leban keset tuldsülitavaid lõukoeri, inimlaste keskel, kelle hambad on piigid ja nooled” (Laul 57:5).

Kuid ikkagi oli Taavet kõigi nende raskete katsumuste ajal veendunud, et Jehoova isiklikult hoolitseb ta eest. „Minu paguluspäevad olid sa ära lugenud,” teatas ta palves Jehoovale. Jah, Taaveti arvates oli Jehoova kõik tema rängad kannatused otsekui dokumenteerinud. Seejärel Taavet lisas: „Pane sina mu pisarad oma lähkrisse; eks need ole su raamatus?”a (Laul 56:9). Sellise kohase näite abil väljendas Taavet kindlat lootust, et Jehoova on teadlik nii valitsevast olukorrast kui ka sellest, milline on selle emotsionaalne mõju inimesele.

Taavet võis oma elu lõpul kirjutada, tuginedes isiklikule kogemusele: „Jehoova kinnitab selle mehe sammud, tema tee on ta meele järgi! Kui ta langeb, ei kuku ta maha, sest Jehoova toetab ta kätt!” (Laul 37:23, 24). Ka sina võid olla kindel, et kuigi su katsumused on visad ja püsivad, märkab ja hindab Jehoova su vastupidavust. Paulus kirjutas: „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie teod ja armastuse, mida olete osutanud tema nimele, kui te pühadele abiks olite ja veelgi olete” (Heebrealastele 6:10).

Lisaks võib Jehoova sinu kasuks tegutseda, andes sulle jõudu ületada mistahes takistus oma teel. „Õiget tabab palju õnnetusi,” kirjutas Taavet, „aga Jehoova tõmbab tema neist kõigist välja!” (Laul 34:20). Tõepoolest, Piibel räägib meile, et Jehoova silmad „uitavad kogu maal, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole” (2. Ajaraamat 16:9).

Jehoova on sind tõmmanud

Lisatõendeid Jehoova isikliku hoolitsuse kohta võib leida Jeesuse sõnadest. „Ükski ei või tulla minu juurde,” ütles ta, „kui teda ei tõmba Isa, kes mind on läkitanud” (Johannese 6:44). Jah, Jehoova aitab inimestel individuaalselt saada kasu Kristuse ohvrist. Kuidas? Üldjoontes Kuningriigi kuulutustöö kaudu. On tõsi, et see töö on „tunnistuseks kõigile rahvaile”, kuid ometi jõutakse sellega inimesteni individuaalselt. Tõsiasi, et sa seda head sõnumit kuuled ja sellele vastukaja osutad, on selle tõendiks, et Jehoova kannab isiklikult sinu eest hoolt (Matteuse 24:14).

Jehoova tõmbab üksikisikuid oma Poja ja igavese elu lootuse poole püha vaimu abil. See võimaldab igaühel vaimseid tõdesid mõista ja ellu rakendada, vaatamata mitmesugustele päritud nõrkustele ja puudustele. Tõepoolest, inimene ei saa mõista Jumala eesmärke, ilma et Jumala vaim teda aitaks (1. Korintlastele 2:11, 12). Paulus kirjutas tessalooniklastele, et „usk ei ole mitte igaühe oma” (2. Tessalooniklastele 3:2). Jehoova annab oma vaimu ainult neile, kes ilmutavad valmisolekut lasta end temal tõmmata.

Jehoova tõmbab inimesi, sest ta armastab neid kui üksikisikuid ning tahab, et nad saaksid pääste osaliseks. Milline kindel tõend Jehoova isiklikust hoolitsusest! Jeesus ütles: „Ei ole .. Isa tahtmine, kes on taevas, et üks neist pisukesist hukka läheks” (Matteuse 18:14). Jah, Jumala silmis on tähtis iga inimene kui omaette indiviid. Seetõttu võis Paulus kirjutada: ’Jumal maksab igaühele tema tegude järgi’ (Roomlastele 2:6). Ja apostel Peetrus ütles: „Jumal ei tee vahet isikute vahel, vaid kõige rahva seast on see [üksikisik], kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järgi” (Apostlite teod 10:34, 35).

Jeesuse imeteod

Jumala isiklik huvi inimeste vastu ilmnes südantliigutavalt imetegudes, mida tegi tema Poeg Jeesus. Neid tervendamisi sooritati sügava kaasaelamisega (Markuse 1:40, 41). Kuna Jeesus „ei või iseenesest teha midagi kui vaid seda, mida ta näeb Isa tegevat”, maalib tema kaastunne liigutava pildi sellest, kuidas Jehoova iga oma sulase eest hoolt kannab (Johannese 5:19).

Vaadelgem Markuse 7:31—37 jutustust Jeesuse sooritatud imeteost. Seekord tervendas Jeesus mehe, kes oli kurt ja kannatas kõnepuude all. Jeesus „võttis tema rahva seast kõrvale”, jutustab Piibel. Seejärel ta „vaatas üles taevasse, ohkas ja ütles talle: ’Effataa!’, see on: mine lahti!”

Miks võttis Jeesus mehe rahva seast kõrvale? Tõenäoliselt tunneks kurt inimene, kes suudab vaevaliselt rääkida, pealtvaatajate ees piinlikkust. Ehk pani Jeesus tähele, et see mees tunneb end ebamugavalt, ning otsustas seepärast ta tervendada omaette olles. Üks piibliõpetlane täheldab: „Kogu see lugu näitab väga ilmekalt, et Jeesus ei võtnud meest kui lihtsalt üht patsienti; ta võttis teda kui indiviidi. Mehel oli konkreetne häda ja konkreetne probleem ning Jeesus ilmutas tema vastu ülimalt õrna hoolitsust, nii et see säästis mehe tundeid ja ta võis toimuvast aru saada.”

Sellest jutustusest ilmneb, et Jeesus kandis inimeste eest isiklikult hoolt. Võid olla kindel, et samamoodi on ta ka sinust huvitatud. On tõsi, et tema ohvrisurm väljendas armastust kogu lunastatava inimmaailma vastu. Kuid ometi võid sa võtta seda tegu sama isiklikult nagu Paulus, kes kirjutas: ’Jumala Poeg on mind armastanud ja on iseenese andnud minu eest’ (Galaatlastele 2:20, meie kursiiv). Ja kuna Jeesus märkis, et ’kes teda on näinud, see on näinud Isa’, võime olla kindlad, et Jehoova tunneb samasugust huvi iga oma sulase vastu (Johannese 14:9).

Jehoovast saab Tasuja

Jumalat tundma õppida tähendab õppida tundma ka tema isiksuse igat tahku, nii nagu seda Piiblis näidatakse. Nimi Jehoova tähendab „Tema põhjustab saamist [kellekski, millekski]”, mis viitab sellele, et oma tahte teostamise nimel võib Jehoova saada kelleks ta iganes tahab. Kogu ajaloo jooksul on ta võtnud endale erinevaid rolle, sealhulgas Looja, Isa, Suveräänse Issanda, Karjase, vägede Jehoova, palve Kuulja, Kohtumõistja, Suure Õpetaja ja Lunastja rolli.b

Et mõista Jumala nime täit tähendust, peame õppima tundma ka Jehoova rolli Tasujana. Paulus kirjutas: „Ilma usuta on võimatu olla meelepärane; sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga [„temast saab tasuja”, NW] neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6).

Neile, kes tänapäeval otsustavad Jehoovat kõigest südamest teenida, on ta tõotanud igavest elu paradiislikul maal. See ei tähenda isekust, et oodatakse igatsusega selle suurejoonelise tõotuse täitumist, ega liigset enesekindlust, et kujutletakse end seal elamas. Mooses „tõstis oma silmad tasu poole” (Heebrealastele 11:26). Sama innukalt ootas Paulus Jumala tõotuse täitumist, mis oli antud ustavatele võitud kristlastele. Ta kirjutas: „Ma pürin seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses” (Filiplastele 3:14).

Ka sina võid oodata igatsusega tasu, mida Jehoova tõotab neile, kes vastu peavad. Seda tasu oodates on Jumala tundmisel ja tema teenistuses vastupidamisel tähtis osa. Niisiis, mõtle iga päev õnnistustele, mis Jehooval on sinu jaoks varuks. Alguses mainitud Mary on teinud selle nimel erilisi pingutusi. Ta ütleb: „Hiljuti mõistsin esimest korda elus, et Jeesuse lunastusohver on toodud ka minu eest. Hakkan juba mõistma, et Jehoova hoolitseb minu kui isiku eest. Olen olnud kristlane rohkem kui 20 aastat, kuid alles hiljuti hakkasin sellesse tegelikult uskuma.”

Uurides Piiblit ja mõeldes selle üle sügavalt järele, on Mary, nagu ka miljonid teised, hakanud aru saama, et Jehoova ei hoolitse mitte ainult oma rahva eest tervikuna, vaid ka iga selle üksikliikme eest. Apostel Peetrus oli selles sedavõrd veendunud, et ta kirjutas: „Heitke kõik oma mure [Jumala] peale, sest tema peab hoolt teie eest!” (1. Peetruse 5:7). Jah, Jumal hoolib sinust!

[Allmärkused]

[Kast lk 6]

Ülesäratamine — tõend, et Jumal hoolib inimestest

VEENVA tõendi Jumala huvist iga üksikisiku vastu leiame piiblitekstist Johannese 5:28, 29: „Tuleb tund, mil kõik, kes on haudades [„mälestushaudades”, NW], kuulevad [Jeesuse] häält ning tulevad välja.”

On huvitav, et antud juhul on kasutatud kreeka keele sõna taʹphos (haud) asemel sõna mne·meiʹon (mälestushaud). Sõna taʹphos annab vaid edasi mõtte matmispaigast. Kuid sõna mne·meiʹon viitab sellele, et surnud inimese tegusid mäletatakse.

Mõtle vaid, mida ülesäratamine seoses sellega Jehoova Jumalalt nõuab! Et inimest ellu tagasi tuua, peab ta temast teadma kõike — kaasa arvatud tema päritud iseloomujooned ja täielik mälu. Vaid sel juhul saab taastada sellesama indiviidi identsuse.

Inimese seisukohalt on see muidugi võimatu, kuid „Jumalal on kõik võimalik” (Markuse 10:27). Tema võib teha kindlaks isegi selle, mis on inimese südames. Kuigi inimene võib olla sajandeid tagasi surnud, mäletab Jumal temast kõike; tema mälu on eksimatu (Iiob 14:13—15). Niisiis, mainides Aabrahami, Iisakit ja Jaakobit, võis Jeesus öelda isegi sajandeid pärast nende surma, et Jehoova „ei ole mitte surnute, vaid on elavate Jumal; sest kõik elavad temale” (Luuka 20:38, meie kursiiv).

Seega on miljardid surnud Jehoova Jumala mälus kõigis oma üksikasjades. Milline oivaline tõend selle kohta, et Jumal hoolib inimestest kui üksikisikutest!

[Pilt lk 7]

Jeesus ilmutas isiklikku huvi nende vastu, keda ta tervendas