„Oodake mind”

„Seepärast oodake mind, ütleb Jehoova.” (SEFANJA 3:8)

1. Millise hoiatuse andis prohvet Sefanja ja miks see pakub huvi tänapäeval elavatele inimestele?

„LIGIDAL on Jehoova suur päev.” Sellise hoiatushüüu tõi kuuldavale prohvet Sefanja seitsmenda sajandi keskel e.m.a. (Sefanja 1:14). See prohvetiennustus täitus umbes 40 või 50 aasta pärast, kui jõudis kätte päev, mil Jehoova viis täide oma kohtuotsused Jeruusalemma ja nende rahvaste üle, kes olid trotsinud Jehoova suveräänsust sellega, et ahistasid tema rahvast. Miks peaks see pakkuma huvi inimestele, kes elavad 20. sajandi lõpuosas? Sellepärast, et me elame ajal, mil Jehoova viimne „suur päev” on kiiresti lähenemas. Täpselt samamoodi nagu Sefanja päevil, nii süttib Jehoova „tuline viha” peagi põlema ka Jeruusalemma nüüdisaegse teisiku, ristiusumaailma vastu ning kõigi riikide vastu, kes ahistavad Jehoova rahvast ja trotsivad Jehoova kõikehõlmavat suveräänsust (Sefanja 1:4, 2:4, 8, 12, 13; 3:8; 2. Peetruse 3:12, 13).

Julge tunnistaja Sefanja

2., 3. a) Mida me teame Sefanjast ja mis näitab seda, et ta oli Jehoova julge tunnistaja? b) Millised faktid aitavad meil kindlaks teha, millal ja kus Sefanja prohvetina tegutses?

² Prohvet Sefanjast, kelle nimi (heebrea keeles Tsefan·jahʹ) tähendab ’Jehoova on varjanud (varunud)’, ei ole palju midagi teada. Kuid erinevalt teistest prohvetitest esitas Sefanja oma sugupuu kuni neljanda põlveni, „Hiskijani” välja (Sefanja 1:1; võrdle Jesaja 1:1; Jeremija 1:1; Hesekiel 1:3). Kuna see tõsiasi on niivõrd ebatavaline, samastab enamik piiblikommentaatoreid tema vanavanavanaisa ustava kuninga Hiskijaga. Kui see arvamus paika peab, oli Sefanja pärit kuninglikust soost, mis lisab veelgi kaalu tema karmile hukkamõistule, mille ta Juuda vürstidele osaks lasi saada, ja see näitaks, et ta oli Jehoova julge tunnistaja ning prohvet. Kuna ta tundis väga hästi Jeruusalemma linna ja teadis, mis toimub kuninglikus õukonnas, võib arvata, et ta kuulutas Jehoova kohtuotsuseid otse pealinnas endas. (Vaata Sefanja 1:8—11, NW allmärkusi.)

³ Tähelepanu väärib fakt, et kuigi Sefanja kuulutas Juuda riigi „vürstide” (aadlike või suguharupealike) ja „kuningapoegade” kohta Jumala kohtuotsuseid, ei maininud ta kritiseerivalt mitte kunagi kuningat (Sefanja 1:8; 3:3).a Selle põhjal võib arvata, et noor kuningas Joosija oli selleks ajaks juba näidanud, et ta hoiab puhta jumalakummardamise poole, kuid pidades silmas olukorda, mille Sefanja hukka mõistis, ei olnud ta oma religioosseid reforme siis veel ilmselt alustanud. Kõige selle põhjal võib arvata, et Sefanja tegutses Juudas prohvetina aastast 659 kuni aastani 629 e.m.a. valitsenud kuninga Joosija valitsuse algusaastail. Kahtlemata aitas Sefanja energiline tegutsemine prohvetina noorel Joosijal saada teadlikumaks sellest, milline ebajumalakummardamine, vägivald ja korruptsioon Juudas sel ajal valitses, ning innustas teda hiljem ebajumalakummardamise vastu võitlust alustama (2. Ajaraamat 34:1—3).

Jehoova tulise viha põhjused

4. Milliste sõnadega väljendas Jehoova oma viha Juuda ja Jeruusalemma vastu?

⁴ Jehooval oli mõjuvaid põhjusi, miks ta nii Juuda kui ka selle pealinna Jeruusalemma juhtide ja elanike peale vihane oli. Oma prohveti Sefanja kaudu ütles ta: „Ma sirutan oma käe Juuda vastu ja kõigi Jeruusalemma elanike vastu; ma hävitan sellest paigast Baali jäänused, ebajumalapappide nimed ühes preestritega ja need, kes katusel kummardavad taeva väge, ja need, kes kummardavad Jehoovat ning vannuvad tema juures, aga vannuvad ka Milkomi juures” (Sefanja 1:4, 5).

5., 6. a) Milline religioosne olukord valitses Juudas Sefanja päevil? b) Millises seisundis olid Juuda riigivõimu esindajad ja nende alamad?

⁵ Juuda oli rüvetatud Baali kummardamisega seotud kõlvatute viljakusriitustega, demonistliku astroloogia ja paganliku jumala Milkomi kummardamisega. Kui Milkom on sama mis Moolok, nagu mõned arvavad, siis kuulus Juuda valekummardamise juurde ka jälestusväärne laste ohverdamine. Taolised religioossed tavad olid Jehoova silmis jälgid (1. Kuningate 11:5, 7; 14:23, 24; 2. Kuningate 17:16, 17). Need ebajumalakummardajad tekitasid Jehoovas veelgi suurema raevu sellega, et nad vandusid ka tema nimel. Ta ei võinud sellist religioosset ebapuhtust enam kaua sallida ja kavatses teha lõpu nii paganlikele kui ka ärataganenud preestritele.

⁶ Lisaks sellele olid korrumpeerunud ka Juuda riigivõimu esindajad. Juuda vürstid olid nagu kiskjalikud „möirgavad lõukoerad” ja sealsed kohtumõistjad sarnanesid näljaste „huntidega” (Sefanja 3:3). Nende alamaid süüdistati selles, et nad „täidavad oma isanda koda vägivalla ja pettusega” (Sefanja 1:9). Materialism oli üldlevinud. Paljud kasutasid kujunenud olukorda selleks, et endale varandust kokku kuhjata (Sefanja 1:13).

Kahtlused seoses Jehoova päevaga

7. Kui pikka aega enne „Jehoova suurt päeva” tegutses Sefanja prohvetina, ja milline oli paljude juutide vaimne seisund?

⁷ Nagu oleme juba näinud, tõendab Sefanja päevil valitsenud katastroofiline religioosne olukord seda, et ta tegi oma tunnistaja- ning prohvetitööd enne, kui kuningas Joosija alustas võitlust ebajumalakummardamise vastu umbes aastal 648 e.m.a. (2. Ajaraamat 34:4, 5). Seega on tõenäoline, et Sefanja tegutses prohvetina vähemalt 40 aastat varem, kui „Jehoova suur päev” Juuda kuningriiki tabas. Vahepealse aja jooksul hakkasid paljud juudid kahtlema ja ’taganesid’ Jehoova teenistusest, muutudes ükskõikseks. Sefanja räägib neist, kes „ei otsi Jehoovat ega nõua teda” (Sefanja 1:6). On ilmselge, et Juuda elanikud olid apaatsed ega viitsinud ennast Jumalale mõtlemisega vaevata.

8., 9. a) Miks kavatses Jehoova kontrollida „mehi, kes on tardunud oma pärmi peale”? b) Kuidas kavatses Jehoova pöörata tähelepanu Juuda elanikele ning nende riigi- ja religioonijuhtidele?

⁸ Jehoova tegi teatavaks oma eesmärgi kontrollida neid, kes väitsid end olevat tema rahvas. Nende hulgast, kes väitsid, et on tema kummardajad, kavatses ta üles otsida need, kelle südames on kahtlusi selles suhtes, kas ta suudab või tahabki sekkuda inimeste tegevusse. Ta ütles: „Sel ajal sünnib: ma otsin lampidega Jeruusalemma läbi ja karistan neid mehi, kes on tardunud oma pärmi peale, kes ütlevad oma südames: ’Jehoova ei tee head ega kurja!’ ” (Sefanja 1:12). Väljend „mehed, kes on tardunud oma pärmi peale” (mis on viide veini valmistamisele) viitab inimestele, kes on ennast sisse seadnud nagu pärm vaadi põhja ning kes ei taha, et keegi neid segaks mingisuguste kuulutustega sellest, et Jumala sekkumine inimkonna tegevusse on juba ähvardavalt lähedale jõudnud.

⁹ Jehoova kavatses pöörata tähelepanu Juuda ja Jeruusalemma elanikele ning nende preestritele, kes olid seganud tema kummardamise paganlusega. Kui nad tundsid end Jeruusalemma müüride vahel sama turvaliselt nagu pimeda öö varjus, kavatses ta nad üles otsida otsekui heledate lampidega, mille valguskiired tungivad läbi vaimse pimeduse, kuhu nad peitu olid läinud. Ta tahtis nad religioossest apaatiast üles raputada, lastes kõigepealt hirmuäratavaid kohtusõnumeid kuulutada ja viies seejärel need kohtuotsused ka täide.

„Ligidal on Jehoova suur päev”

10. Kuidas kirjeldas Sefanja „Jehoova suurt päeva”?

¹⁰ Jehoova inspireeris Sefanjat kuulutama: „Ligidal on Jehoova suur päev, see on ligidal ja ruttab väga! Kuule! Jehoova päev! Kibe” (Sefanja 1:14). Tõesti, kibedad päevad ootasid ees kõiki — preestreid, vürste ja rahvast —, kes keeldusid hoiatust kuulda võtmast ja puhta kummardamise juurde tagasi pöördumast. See prohvetiennustus jätkub, kirjeldades seda kohtuotsuse täideviimise päeva: „See päev on viha päev, häda ja ahastuse päev, õnnetuse ja hävingu päev, pime ja must päev, pilvine ja sünge päev, sarve ja sõjahüüu päev kindlustatud linnade ja kõrgete nurgatornide vastu!” (Sefanja 1:15, 16).

11., 12. a) Millist kohtusõnumit kuulutati Jeruusalemmale? b) Kas materiaalne küllus oleks juudid päästnud?

¹¹ Vaid mõne kiirestimööduva aastakümne pärast pidid Babüloonia väehulgad vallutama Juuda. Jeruusalemmal polnud lootust pääseda. Selle elamukvartalid ja ärirajoonid pidi laastatama. „Sel päeval, ütleb Jehoova, kostab hädakisa Kalaväravast, ulumine Uuslinnast ja vali kärgatus küngastelt! Uluge, Uhmri [Jeruusalemma linnaosa] elanikud, sest kõik kaubitsejad peavad vaikima, kõik hõbedavaagijad hävitatakse!” (Sefanja 1:10, 11, NW allmärkus).

¹² Paljud juudid, kes keeldusid uskumast, et Jehoova päev on ligidal, olid väga hõivatud tulutoovate äritehingute sooritamisega. Kuid oma ustava prohveti Sefanja kaudu ennustas Jehoova, et nende varandus „riisutakse ja nende kojad jäävad tühjaks”. Nad ei saa juua veini, mida nad teevad, ning „nende hõbe ja kuld ei suuda neid päästa Jehoova vihapäeval” (Sefanja 1:13, 18).

Kohtumõistmine teiste rahvaste üle

13. Millist kohtusõnumit kuulutas Sefanja Moabile, Ammonile ja Assüüriale?

¹³ Prohvet Sefanja kaudu väljendas Jehoova oma viha ka nende rahvaste vastu, kes olid tema rahvast ahistanud. Ta kuulutas: „Ma olen kuulnud Moabi teotust ja ammonlaste sõimusõnu, millega nad on teotanud mu rahvast ja on suurustanud tema raja ees! Seepärast, nii tõesti kui ma elan, ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, saavad Moab Soodoma ja ammonlased Gomorra sarnaseks, kureherne kasvukohaks, soolalaukaks, ja igavesti laastatuks .. Ta sirutab oma käe põhja poole ja hävitab Assuri; ta teeb Niinive lagedaks, kuivaks nagu kõrbe!” (Sefanja 2:8, 9, 13).

14. Milliseid tõendeid on selle kohta, et teised rahvad ’suurustasid’ iisraellaste ja nende Jumala Jehoova ees?

¹⁴ Moab ja Ammon olid Iisraeli igipõlised vaenlased. (Võrdle Kohtumõistjate 3:12—14.) Moabi kivil, mis asub Pariisis Louvre’i muuseumis, on kirjas Moabi kuninga Meša hooplevad väited. Ta kirjeldab uhkeldavalt, kuidas ta oma jumala Kemose abiga mitmed Iisraeli linnad alistas (2. Kuningate 1:1). Jeremija, kes oli Sefanja kaasaegne, rääkis ammonlastest, kes asusid oma jumala Milkomi nimel Iisraeli territooriumile Gaadis (Jeremija 49:1). Ja Assüüria kuningas Salmanassar V oli umbes sada aastat enne Sefanja päevi piiranud Samaariat ning selle oma valdusse võtnud (2. Kuningate 17:1—6). Mõni aeg hiljem ründas kuningas Sanherib Juudat, alistas paljud selle kindlustatud linnad ja ähvardas koguni Jeruusalemma (Jesaja 36:1, 2). Assüüria kuninga esindaja tõepoolest suurustas Jehoova ees, kui ta nõudis Jeruusalemma alistumist (Jesaja 36:4—20).

15. Kuidas kavatses Jehoova alandada nende rahvaste jumalaid, kes suurustasid tema rahva ees?

¹⁵ Laulus 83 mainitakse mitmeid rahvaid, kelle hulgas on ka Moab, Ammon ja Assüüria, kes suurustasid Iisraeli ees ning ütlesid hooplevalt: „Lähme ja hävitame nad rahvaste seast, nõnda et Iisraeli nimegi enam ei mäletata!” (Laul 83:5). Prohvet Sefanja teatas julgelt, et vägede Jehoova alandab kõiki neid suurelisi rahvaid ja nende jumalaid. „See saab neile osaks nende kõrkuse eest, sest nad on teotanud vägede Jehoova rahvast ja on suurustanud selle ees! Jehoova saab neile kardetavaks, sest ta laseb kaduda kõik maa jumalad; ja nad peavad kummardama teda, igaüks oma paigas, kõik paganate saared!” (Sefanja 2:10, 11).

„Oodake”

16. a) Kellele valmistas Jehoova päeva lähenemine rõõmu ja miks? b) Milline üleskutse esitati sellele ustavale jäänusele?

¹⁶ Kuigi Juuda ja Jeruusalemma juhtide ning paljude elanike hulgas valitses vaimne tardumus, skeptilisus, ebajumalakummardamine, korruptsioon ja materialism, oli seal ilmselt ka ustavaid juute, kes kuulasid Sefanja hoiatavaid prohvetiennustusi. Neid kurvastasid Juuda vürstide, kohtumõistjate ja preestrite jälestusväärsed teod. Sefanja sõnumid tõid neile lojaalsetele inimestele lohutust. Kaugel sellest, et ahastust põhjustada, valmistas Jehoova päeva lähenemine neile hoopis rõõmu, kuna see pidi taolisele jälgile tegevusele lõpu tegema. See ustav jäänus pani tähele Jehoova üleskutset: „Seepärast oodake mind, ütleb Jehoova, päeva, mil ma tõusen kui tunnistaja! Sest minu õigus on koguda rahvaid, koondada kuningriike, et valada nende peale oma meelepaha, kogu oma tuline viha” (Sefanja 3:8).

17. Millal ja kuidas hakkasid täituma Sefanja kohtusõnumid teiste rahvaste kohta?

¹⁷ Need, kes seda hoiatust tähele panid, ei pidanud üllatuma. Paljud olid veel elus ajal, mil Sefanja prohvetiennustus täide läks. Babüloonlaste, meedlaste ja põhjapoolsete hordide, arvatavasti sküütide ühendatud jõud vallutasid ning hävitasid Ninive aastal 632 e.m.a. Ajaloolane Will Durant jutustab: „Babüloonlaste armee, keda juhtis Nabopolassar, ja meedlaste armee, keda juhtis Kyaxares, ning Kaukasuse sküütide hord vallutasid hämmastavalt kerge vaevaga ja kiiresti põhjapoolsed kindlustused. [—] Ühe hoobiga oli Assüüria ajaloost kadunud.” See juhtus täpselt nii, nagu Sefanja oli ennustanud (Sefanja 2:13—15).

18. a) Kuidas viidi Jumala kohtuotsus täide Jeruusalemma üle ja miks? b) Kuidas täitus Sefanja prohvetiennustus Moabi ja Ammoni kohta?

¹⁸ Paljud juudid, kes ootasid Jehoovat, elasid veel ka sel ajal, kui viidi täide kohtuotsused Juuda ja Jeruusalemma üle. Sefanja kuulutas prohvetlikult Jeruusalemma kohta: „Häda räpasele ja roojasele linnale, kes on rõhuja! Ta ei ole kuulanud häält, ei ole võtnud õpetust, ei ole lootnud Jehoova peale, ei ole liginenud oma Jumalale!” (Sefanja 3:1, 2). Kaks korda piirasid babüloonlased Jeruusalemma linna selle ustavusetuse tõttu ning aastal 607 e.m.a. nad lõpuks ka vallutasid ja hävitasid selle (2. Ajaraamat 36:5, 6, 11—21). Ja mis puutub Moabi ja Ammonisse, siis juudi ajaloolane Josephus jutustab, et viiendal aastal pärast Jeruusalemma langemist läksid babüloonlased sõtta ka nende vastu ning vallutasid nad. Pärast seda nad lakkasid olemast, nagu prohvetiennustuses öeldigi.

19., 20. a) Kuidas tasus Jehoova neile, kes teda ootasid? b) Miks need sündmused meid huvitavad, ja mida hakatakse järgmises artiklis uurima?

¹⁹ Sefanja prohvetiennustuse nende ja muude üksikasjade täitumine tugevdas nende juutide ja mittejuutide usku, kes ootasid Jehoovat. Nende hulgas, kes jäid ellu hävingus, mis sai osaks Juudale ja Jeruusalemmale, olid Jeremija, etiooplane Ebed-Melek ning reekablase Joonadabi sugu (Jeremija 35:18, 19; 39:11, 12, 16—18). Asumisele viidud ustavad juudid ja nende järglased, kes Jehoovat ikka edasi ootasid, võisid kuuluda õnneliku jäänuse hulka, kes vabastati Babülonist aastal 537 e.m.a. ja kes pöördus Juudasse tagasi, et taastada seal puhas kummardamine (Esra 2:1; Sefanja 3:14, 15, 20).

²⁰ Mida see kõik meie aja kohta näitab? Sefanja päevil valitsenud olukord sarnaneb paljus nende jälestusväärsete asjadega, mida tänapäeval ristiusumaailmas tehakse. Lisaks sellele sarnanevad mitmed tolleaegsete juutide hoiakud sellega, mida me võime tänapäeval kohata, ja seda mõnikord koguni Jehoova rahva hulgas. Neid asju hakataksegi arutama järgmises artiklis.

[Allmärkus]

Kordamiseks

◻ Milline religioosne olukord valitses Juudas Sefanja päevil?

◻ Milline olukord valitses riigivõimu esindajate hulgas ja milline oli paljude inimeste hoiak?

◻ Kuidas rahvad suurustasid Jehoova rahva ees?

◻ Millise hoiatuse andis Sefanja Juudale ja teistele rahvastele?

◻ Millise tasu said need, kes ootasid Jehoovat?

[Pilt lk 9]

Moabi kivi kinnitab, et Moabi kuningas Meša rääkis muistse Iisraeli kohta teotavaid sõnu

[Allikaviide]

Moabi kivi: Musée du Louvre, Paris

[Pilt lk 10]

See Babüloonia kroonika kiilkirjatahvel, millel räägitakse Ninive hävitamisest liitlasvägede poolt, toetab Sefanja prohvetiennustust

[Allikaviide]

Kiilkirjatahvel. Loa andnud The British Museum