Paljud tunnistavad end usklikuks
”JEESUS on suurepärane! Ta on lihtsalt imetlusväärne!” hüüatas üks usklik Brasiilia naine. Tõepoolest, Jeesuse nime väge ei eita tavaliselt keegi. Läbi kogu ajaloo on inimesed olnud valmis tema pärast kannatama ja surma minema.
Apostlid Peetrus ja Johannes kuulutasid Jeruusalemmas ’Jeesuse nimel’. Selle tagajärjel võeti nad vahi alla ja neid peksti. Sellest hoolimata ”läksid [nemad] Suurkohtu eest minema, rõõmsad sellest, et neid oli väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast” (Apostlite teod 5:28, 41).
Antipas oli üks teine esimese sajandi kristlane, kes Jeesuse nimest väga lugu pidas. Piibli viimases raamatus, Ilmutusraamatus, ütles Jeesus tema kohta ”mu tunnistaja, mu ustav, [kes] tapeti teie juures, kus saatan elab” (Ilmutuse 2:13). Nii nagu teisedki Pergamoni kristlased, ei salanud ka Antipas oma usku Kristusesse. Antipas hoidis Jeesuse nimest kinni isegi oma elu hinnaga!
Umbes pool sajandit hiljem, aastal 155 m.a.j., seisis end kristlaseks tunnistanud Polykarpos samasuguse katse ees, kui tal kästi Kristust teotada. Ta vastas: ”Kaheksakümmend kuus aastat olen ma Teda teeninud, ja Ta pole mulle mingit ülekohut teinud. Kuidas võin ma teotada oma Kuningat, kes on mu päästnud?” Kuna Polykarpos polnud nõus Kristust salgama, põletati ta piinapostil.
Jeesuse apostlid, Antipas ja paljud teised olid valmis kinnitama oma tunnistust Kristusest enda surmaga! Kuidas on lugu tänapäeval elavate inimestega?
Jeesuse nimi tänapäeval
Jeesuse nimi kutsub seniajani esile tugevaid emotsioone. Ladina-Ameerikas on nende kirikute arv, kes tunnistavad usku Jeesusesse, just viimastel aastakümnetel eriti kasvanud. Ka kõige väiksemates külades on oma nelipühikirik. Samal ajal kasvab nende kirikute mõju poliitikas. Brasiilia rahvuskongressis ja senatis näiteks on niisuguste kirikute liikmete käes 31 kohta.
Jeesus on ka ühe Ameerika Ühendriikide uue usuliikumise keskpunktiks. Selle pooldajad nimetavad endid Promise Keepers (Tõotusepidajad). Ajakiri ”Time” teatas 1997. aastal, et kui 1991. aastal võttis nende koosolekutest osa 4200 inimest, siis 1996. aastaks oli see arv kasvanud 1,1 miljonini. Üks nende kiidulauludest kõlab: ”Jeesus, minu Päästja, toob igavese võidu.”
Ometigi pole Jeesuse nimi mitte alati õilsaid tundeid tekitanud. Tihti on tema nimel sõdu peetud. Juutide massiline mõrvamine, paganate mahanottimine, teisitimõtlejate piinamine, sandistamine ja piinapostil põletamine — kõike sedagi tehti Jeesuse nimel. Meie ajal on kõigile teada evangeeliumiga äritsemine. Kõigil eelmainitud juhtudel on tegemist Jeesuse nime laiduväärt ja vastiku väärtarvitamisega, mis ei sobi kokku sellega, mida see nimi tegelikult tähistab!
Peale selle tõstatab see mõningaid asjakohaseid küsimusi. Mis on Jeesuse nimesse uskumisega seotud? Ning kuidas Jehoova tunnistajad sellele asjale vaatavad? Järgmine artikkel vastab neile küsimustele.