Ära lase end murest murda
”ÄRGE siis olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb enese eest. Igale päevale saab küllalt omast vaevast” (Matteuse 6:34). See Jeesuse antud nõuanne on kindlasti praktiline kõigile meile, kes me elame tänapäeva kiiretempolises ja stressirohkes ühiskonnas.
Kas on reaalne, et inimene saab elada muretsemata oma probleemide, otsuste ja kohustuste pärast? Tunnevad ju miljonid inimesed, et nad on masendunud, ahastuses ja ülekoormatud. Seepärast ongi rahustite tootmine praegusel ajal miljonitesse dollaritesse ulatuv äri.
Kuhu tõmmata piir
Et tulla toime oma kohustuste, ülesannete, otsuste ja probleemidega, olgu need siis kiireloomulised või mitte, tuleb meil teha plaane ja ettevalmistusi. Piibel innustab meid ’istuma maha ja arvama kokku kulu’, enne kui alustame ükskõik millist suuremat ettevõtmist (Luuka 14:28—30). See hõlmab valikuvõimaluste kaalumist, lõpptulemuse võimalike mõjude analüüsi ning aja-, energia- ja rahakulu hindamist.
Kuigi igaüks meist peaks hoolsalt kaaluma, milliseks asjade käik võib kujuneda, pole siiski võimalik ega konstruktiivne püüda võtta arvesse kõiki erijuhte. Näiteks, perekonna turvalisuse huvides võid sa mõelda selle peale, mida teha siis, kui teie kodus puhkeb tulekahju. Sa võid osta ja paigaldada suitsuandurid ning tulekustutid. Sa võid kavandada evakueerumisplaani ja harjutada, kuidas maja erinevatest osadest kiiresti lahkuda. Kuid kus lõpeb arukas ja praktiline planeerimine ning algab liialdatud ja põhjendamatu muretsemine? Sedalaadi muretsemine algab siis, kui hakkad oma südant valutama lõputute hüpoteetiliste olukordade pärast, millest paljud võivad olla lihtsalt su oma viljaka kujutlusvõime tulemus. Rahutud mõtted võivad sind vallata, veendes sind, et kindlasti jäi sul midagi kahe silma vahele või et sa pole teinud oma pere kaitsmiseks piisavalt. Selline ennastkahjustav ängistus võib su mõistust nii kõvasti rõhuda, et röövib sult une.
Mooses vaarao ees
Jehoova Jumal andis oma prohvetile Moosesele raske ülesande. Esiteks pidi Mooses astuma iisraellaste ette ja veenma neid selles, et Jehoova on määranud just tema neid Egiptusest välja viima. Järgnevalt pidi Mooses minema vaarao ette ja paluma, et see lubaks iisraellastel minna. Lõpuks pidi Mooses juhtima miljonitesse ulatuva rahvahulga läbi kõrbe maale, mida asustasid vaenulikud rahvad (2. Moosese 3:1—10). Kõik see võis olla ülimalt heidutav, kuid kas Mooses oli sellepärast üleliia mures?
Enesestmõistetavalt tundis Mooses muret paljude asjade pärast. Ta küsis Jehoovalt: ”Vaata, kui ma lähen Iisraeli laste juurde ja ütlen neile: teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juurde, aga nemad küsivad minult: mis ta nimi on? mis ma siis neile pean vastama?” Jehoova andis talle vastuse (2. Moosese 3:13, 14). Mooses muretses ka selle pärast, mis võiks juhtuda siis, kui vaarao keeldub teda uskumast. Jälle andis Jehoova prohvetile vastuse. Viimase probleemina tunnistas Mooses, et ta ”ei ole sõnakas mees”. Kuidas küll seda viga parandada? Jehoova pani Aaroni Moosese eest rääkima (2. Moosese 4:1—5, 10—16).
Saanud ettevalmistuse vastuste näol oma küsimustele ja uskudes Jumalasse, hakkas Mooses tegutsema nii, nagu Jehoova oli teda käskinud. Selle asemel et piinata end hirmutavate mõtetega sellest, mis kõik võiks juhtuda, kui ta vaaraoga kohtub, tegi Mooses ’nõnda nagu Jehoova oli käskinud’ (2. Moosese 7:6). Kui ta oleks lasknud murel enda üle võitu saada, oleks see võinud kahandada seda usku ja julgust, mida tal ülesande täideviimiseks vaja oli.
Moosese tasakaalukas suhtumine oma ülesandesse on üks näide sellest, mida apostel Paulus nimetas ’mõistlikuks meeleks’ (2. Timoteosele 1:7; Tiitusele 2:2—6). Kui Mooses poleks olnud mõistliku meelega, oleks see ülesanne tundunud talle sedavõrd üle jõu käivana, et arvatavasti poleks ta seda vastu võtnudki.
Oma mõtete kontrollimine
Kuidas sa reageerid, kui kohtad oma igapäevaelus usukatseid või muid katsumusi? Kas on sul kalduvus sattuda paanikasse juba ainuüksi mõteldes eesootavatele takistustele ja väljakutsetele? Või suhtud sa neisse tasakaalukalt? Nii nagu öeldakse rahvasuus: ”Mine siis üle silla, kui silla juurde jõuad!” Võib-olla ei teki üldsegi vajadust sellest kujuteldavast sillast üle minna! Miks piinata end selle pärast, mida mitte kunagi ehk ei juhtugi? Piibel ütleb: ”Mure mehe südames painutab teda” (Õpetussõnad 12:25). Tagajärjeks on tihti see, et otsuse tegemist lükatakse aina edasi, kuni on juba liiga hilja.
Palju tõsisem on vaimne kahju, mida liialdatud mure võib põhjustada. Jeesus Kristus näitas, et rikkuse petlik võim ja ”maailma mure” võivad ”kuningriigi sõna” hindamise täielikult lämmatada (Matteuse 13:19, 22). Just nagu ohakad võivad takistada võrsetel sirgumast ja vilja kandmast, nii võib ka võimust võtnud mure takistada meid vaimselt edenemast ning Jumala auks vilja kandmast. Ise süvendatud, ennasthävitav ängistus on mõnda inimest isegi takistanud Jehoovale pühendumast. Nad on muretsenud, et mis saab siis, kui nad ei ela pühendumise vääriliselt.
Apostel Paulus rääkis, et meil tuleb püüda vaimset sõda pidades võtta ’vangi iga mõte Kristuse sõnakuulelikkuse alla’ (2. Korintlastele 10:5). Meie peamine vaenlane Kurat-Saatan kasutab hea meelega meie kartusi ära, et teha meid araks ning nõrgestada meid nii füüsiliselt, emotsionaalselt kui ka usuliselt. Ta kasutab osavalt kahtlusi, et ettevaatamatuid lõksu püüda. Seepärast hoiatas Paulus kristlasi ka selle eest, et nad ’ei annaks maad kuradile’ (Efeslastele 4:27). ’Selle maailma jumalana’ on Saatan edukalt ’teinud uskmatud meeled sõgedaks’ (2. Korintlastele 4:4). Ärgem laskem tal eales vallata meie meelt!
Abi on käeulatuses
Raskustesse sattudes võib laps minna oma armastava isa juurde ning saada temalt juhatust ja lohutust. Samamoodi võime meie enda probleemidega minna oma taevase Isa Jehoova juurde. Õigupoolest Jehoova lausa kutsub meid oma koorma ja mure tema peale heitma (Laul 55:23). Nii nagu laps ei muretse enam oma probleemide pärast, kui ta on saanud oma isalt kinnitust, peame ka meie mitte ainult heitma oma koorma Jehoova peale, vaid ka jätma selle tema hoolde (Jakoobuse 1:6).
Kuidas me saame oma mured Jehoova peale heita? Filiplastele 4:6, 7 vastab: ”Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” Jah, vastuseks meie püsivatele palvetele ja anumistele võib Jehoova meile anda sisemise rahu, mis ei lase asjatutel muredel meie meelerahu rikkuda (Jeremija 17:7, 8; Matteuse 6:25—34).
Et kooskõlas oma palvetega tegutseda, ei tohiks me eraldada end teistest ei füüsiliselt ega vaimselt (Õpetussõnad 18:1). Selle asemel on tark võtta arvesse neid Piibli põhimõtteid ja juhendeid, mis on seotud meie probleemiga, ning hoiduda niimoodi lootmast omaenese mõistusele (Õpetussõnad 3:5, 6). Nii noored kui vanad võivad Piiblist ja Vahitorni ühingu väljaannetest leida rikkalikult informatsiooni selle kohta, kuidas langetada otsuseid ja tulla toime probleemidega. Lisaks on meid kristlikus koguduses õnnistatud tarkade ja kogenud kogudusevanematega ning teiste küpsete kristlastega, kes on alati valmis meiega rääkima (Õpetussõnad 11:14; 15:22). Need, kes ei ole emotsionaalselt meie probleemiga seotud ja kes suhtuvad asjadesse nii nagu Jumal, võivad tihtipeale aidata meil näha oma probleemi teise nurga alt. Ja kuigi nad ei tee meie eest otsuseid, võivad nad olla suureks julgustuse ja toetuse allikaks.
”Oota Jumalat”
Keegi ei saa eitada tõsiasja, et piisavalt palju stressi tekitab juba ainuüksi meie igapäevaste tegelike probleemidega maadlemine, ilma et lisaksime neile veel mure oma kujuteldavate probleemide pärast. Kui mure selle pärast, mis kõik juhtuda võib, meile hirmu teeb, tuleks meil palvetades ja anudes Jehoova poole pöörduda. Otsi tema Sõnast ja organisatsioonist juhatust, tarkust ning mõistlikku meelt. Niimoodi hakkame mõistma, et ükskõik millised olukorrad meie ette ka kerkivad, on alati käepärast abi, mis aitab meil nendega toime tulla.
Raske ja ärevil südamega laulis laulik: ”Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma palge abi ja oma Jumalat!” (Laul 42:12). Väljendagu need sõnad ka meie tundeid.
Jah, planeeri neid asju, mida on alust oodata, ootamatused aga jäta Jehoova hooleks. ”Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest” (1. Peetruse 5:7).
[Pilt lk 23]
Kas heidad Taaveti eeskujul kõik oma koorma ja mure Jehoova peale?