Õpeta mõistmise ja veenmisega
”Targa süda paneb tema suu ilmutama mõistmist ja lisab tema huultele veenvust.” (ÕPETUSSÕNAD 16:23, UM)
1. Miks võib öelda, et Jumala Sõna õpetamine hõlmab midagi enamat kui informatsiooni edastamist?
JUMALA SÕNA õpetajatena tahame lisaks õpilaste mõistusele valgustada ka nende südant (Efeslastele 1:18). Seega hõlmab õpetamine midagi enamat kui vaid informatsiooni edastamist. Õpetussõnad 16:23 (UM) ütleb: ”Targa süda paneb tema suu ilmutama mõistmist ja lisab tema huultele veenvust.”
2. a) Mis on veenmine? b) Kuidas on võimalik kõigil kristlastel olla veenvad õpetajad?
2 Apostel Paulus rakendas oma õpetustöös seda põhimõtet. Korintoses olles ta ”arutles ja väitles sünagoogis [igal hingamispäeval], püüdes veenda nii juute kui kreeklasi” (Apostlite teod 18:4, UT). Ühe autoriteedi väitel tähendab siin verbiga ”veenma” tõlgitud kreeka sõna ”teisele arvamusele viimist arutlemise või moraalsete kaalutluste esitamise teel”. Veenvate argumentidega suutis Paulus ajendada inimesi koguni oma mõtteviisi muutma. Tema veenmisoskus oli sedavõrd imekspandav, et ta vaenlased lausa kartsid teda (Apostlite teod 19:24—27). Pauluse õpetustöö ei olnud siiski inimvõimete avaldus. Ta ütles korintlastele: ”Minu kõne ja minu jutlus ei olnud inimliku tarkuse meelitavais sõnus, vaid Vaimu ja väe osutamises, et teie usk ei oleks inimeste tarkuses, vaid Jumala väes” (1. Korintlastele 2:4, 5). Kuna Jehoova Jumala vaim abistab kõiki kristlasi, võib igaüks neist saada veenvaks õpetajaks. Aga kuidas? Vaadelgem mõningaid tõhusaid õpetamismeetodeid.
Ole hea kuulaja
3. Miks on tähtis mõista neid, keda me õpetame, ja kuidas me võime piibliõpilase südameni jõuda?
3 Õpetamise juures pole esmatähtis mitte rääkimine, vaid kuulamine. Nagu on näidatud Õpetussõnades 16:23 (UM), eeldab veenmine mõistmist. Jeesus kahtlemata mõistis inimesi, keda ta õpetas. Johannese 2:25 ütleb: ”Ta ise teadis, mis oli inimeses.” Aga kuidas meie võime teada, mis on õpilaste südames? Üks viis seda teada saada on olla hea kuulaja. Jakoobuse 1:19 ütleb: ”Olgu vaid iga inimene nobe kuulma, pikaline rääkima.” Tõsi küll, kõik inimesed ei ole agarad oma mõtteid avaldama. Ent kui piibliõpilased veenduvad, et oleme nendest siiralt huvitatud, hakkavad nad tõenäoliselt meelsamini oma tõelisi tundeid väljendama. Esitades lahkeid ja arukaid küsimusi, võime jõuda õpilaste südameni ning ”ammutada” nende sügavamaid mõtteid ja tundeid (Õpetussõnad 20:5).
4. Miks peavad kristlikud kogudusevanemad olema head kuulajad?
4 On eriti oluline, et kristlikud kogudusevanemad oleksid head kuulajad. Üksnes siis võivad nad tõesti teada, ”kuidas .. igaühele kosta” (Koloslastele 4:6). Õpetussõnades 18:13 antakse hoiatus: ”Kui keegi vastab enne ära kuulamist, siis on see tema rumalus ja häbi!” Kord andsid kaks parimate kavatsustega venda ühele õele nõu maailmast hoidumise kohta, kuna ta oli puudunud mõnelt koosolekult. Õde oli sügavalt haavunud, et nad ei küsinud temalt, miks ta puudus. Ta pidi kosuma pärast hiljutist operatsiooni! On tõesti tähtis, et me kuulaksime, enne kui hakkame nõu andma.
5. Kuidas saavad vanemad aidata vendadel tüliküsimusi lahendada?
5 Kogudusevanemate õpetustöö juurde kuulub sageli nõuandmine. Nõu andes on samuti tähtis olla hea kuulaja. Eriti oluline on kuulamine siis, kui vanemad aitavad kaaskristlastel mõnda tüliküsimust lahendada. Üksnes pärast asjaosaliste ärakuulamist saavad kogudusevanemad jäljendada ”Isa, kes isikule vaatamata mõistab kohut” (1. Peetruse 1:17). Kuna taolistes situatsioonides mängivad suurt rolli tunded, tuleb vanematel pidada meeles Õpetussõnades 18:17 leiduvat nõuannet: ”Oma riiuasjas on esimesel õigus, kuni tuleb teine ja teda läbi katsub!” Hea õpetaja kuulab ära mõlemad osapooled. Ta esitab palve, mis aitab luua rahulikku õhkkonda (Jakoobuse 3:18). Kui tunded liiga tuliseks lähevad, võib ta paluda, et kumbki osapool räägiks oma mured otse temale, selle asemel et lasta neil kahel omavahel näägelda. Asjakohaseid küsimusi esitades suudab vanem ehk tüliküsimusse selgust tuua. Nagu ilmneb, on paljud tülid tingitud ebapiisavast suhtlemisest, mitte halbadest ajenditest. Kui ongi rikutud Piibli põhimõtteid, saab armastav õpetaja pärast mõlema poole ärakuulamist anda mõistvat juhatust.
Lihtsuse väärtus
6. Millest ilmneb Pauluse ja Jeesuse lihtne õpetamislaad?
6 Õpetada lihtsalt on veel üks väärtuslik oskus. Tõsi küll, me tahame, et piibliõpilased ’võiksid täiesti mõista ühes kõigi pühadega’, milline on tõe ”laius ja pikkus ja kõrgus ja sügavus” (Efeslastele 3:18). Osa Piibli tõdesid on ühtaegu kütkestavad ja ka keerulised (Roomlastele 11:33). Siiski keskendus Paulus kreeklastele kuulutades lihtsale sõnumile ’Kristusest kui ristilöödust’ (1. Korintlastele 2:1, 2). Ka Jeesus jutlustas selgel, nauditaval viisil. Ta pidas oma mäejutluse lihtsas keeles. Ometi leidub selles kõige sügavamaid tõdesid, mis eales välja öeldud (Matteuse peatükid 5—7).
7. Kuidas me saame piibliuurimist lihtsana hoida?
7 Ka meie võime piibliuurimist lihtsana hoida. Kuidas? Koondades tähelepanu sellele, ”mis on peaasi” (Filiplastele 1:10). Kui uurime sügavaid teemasid, peaksime väljendama ennast selges keeles. Me peaksime keskenduma peamistele kirjakohtadele, selle asemel et lugeda ja arutada igat viidatud piibliteksti. See nõuab meilt head ettevalmistust. Selle asemel et õpilast üksikasjadega üle kallata, jälgigem, et vähemtähtsad küsimused meid teemast kõrvale ei juhiks. Kui õpilasel tekib küsimus, mis pole õppetunniga otseselt seotud, võime teha taktitundeliselt ettepaneku arutada seda siis, kui õppetund on läbi võetud.
Kasuta oskuslikult küsimusi
8. Mis näitab, et Jeesus kasutas oskuslikult küsimusi?
8 Õpetamise juures on tähtsal kohal ka oskuslikud küsimused. Jeesus Kristus esitas õpetades rohkesti küsimusi. Näiteks küsis ta Peetruselt: ””Mis sa arvad, Siimon? Kellelt võtavad kuningad maa peal tolli või maksu, kas oma lastelt või võõrastelt?” Peetrus vastas temale: ”Võõrastelt.” Jeesus ütles temale: ”Siis on lapsed sellest vabad.”” (Matteuse 17:24—26). Jeesus oli templis teenitava Jumala ainusündinud Poeg ja seega polnud ta kohustatud templimaksu maksma. Jeesus andis selle tõetera edasi, kasutades oskuslikult küsimusi. Nõnda aitas ta Peetrusel omaenda teadmiste põhjal õige järelduseni jõuda.
9. Kuidas me võiksime piibliuurimistel küsimusi kasutada?
9 Küsimustest on piibliuurimisel väga palju kasu. Kui õpilane vastab valesti, tunneme ehk kiusatust öelda õige vastus ise välja. Kuid kas see tegelikult jääb talle meelde? Sageli on parem esitada õpilasele küsimusi ja lasta tal endal õige järelduseni jõuda. Näiteks, kui õpilane ei mõista, miks ta peaks tarvitama Jumala nime, võime temalt küsida: ”Kas sinu nimi on sulle tähtis? . . . Miks? . . . Kuidas see sulle meeldiks, kui keegi keelduks sinu nime suhu võtmast? . . . Kas pole loogiline, et ka Jumal ootab, et me tarvitaksime tema isikunime?”
10. Kuidas võivad kogudusevanemad küsimusi esitades aidata neid, kellel on emotsionaalseid haavu?
10 Kogudusevanematel on küsimustest palju abi karjasetöös. Saatana maailm on emotsionaalselt haavanud või muserdanud paljusid koguduseliikmeid ja nad võivad seetõttu tunda, et nad on ebapuhtad ega vääri armastust. Kogudusevanem võib selliselt mõtleva inimesega arutleda näiteks nii: ”Sa ütled, et tunned ennast ebapuhtana, aga kuidas Jehoova sinusse suhtub? Kui meie armastav taevane Isa lubas oma Pojal surra ja sinu eest lunastusohvri tuua, kas ei tõenda see, et Jumal armastab sind?” (Johannese 3:16.)
11. Milline eesmärk on retoorilistel küsimustel ja kuidas võib neid kõnedes kasutada?
11 Retoorilised küsimused on samuti väga mõjusad. Kuulajatelt ei oodata neile kuuldavat vastust, kuid need ergutavad järele mõtlema. Muistsed prohvetid esitasid sageli selliseid küsimusi, aitamaks oma kuulajatel sügavamalt juurelda (Jeremija 18:14, 15). Ka Jeesus kasutas neid oskuslikult (Matteuse 11:7—11). Retoorilised küsimused on eriti olulised kõnedes. Selle asemel et öelda kuulajatele otse, et nad peavad teenima Jehoovat kogu hingest, kui nad tahavad talle meelepärased olla, võiks hoopis küsida: ”Kas me oleme Jehoovale meelepärased, kui me ei teeni teda kogu hingest?”
12. Miks tasub esitada seisukohta selgitavaid küsimusi?
12 Saamaks teada, kas piibliõpilane tõesti usub seda, mida ta õpib, tuleb esitada seisukohta selgitavaid küsimusi (Matteuse 16:13—16). Õpilane võib õigesti vastata, et hoorus on vale. Aga miks mitte küsida temalt lisaks: ”Mida sina Jumala moraalinõuetest arvad? Kas need on sinu meelest liiga ranged? Kas sellel on mingi vahe, kui sa järgid Jumala norme või kui sa seda ei tee?”
Näited, mis jõuavad südameni
13., 14. a) Mida mõeldakse näite toomise all? b) Mis kasu on ilmekatest näidetest?
13 Kuulajate ja piibliõpilaste südameni aitavad jõuda ka ilmekad näited. Piiblis ”tähendamissõnana” tõlgitud kreeka väljend tähendab sõna-sõnalt ’kõrvutamist või kokku panemist’. Tuues millegi kohta näite, sa nii-öelda paned midagi selgitatava asja kõrvale. Jeesus küsis: ”Millega võiksime võrrelda Jumala riiki? Või missuguse tähendamissõnaga me seda tähendame?” Vastuseks sellele rääkis ta kõigile tuttavast sinepiivast (Markuse 4:30—32).
14 Jumala prohvetid esitasid palju mõjusaid võrdluspilte. Kui assüürlased, keda Jumal kasutas iisraellaste karistamiseks, eriti julmaks muutusid, rõhutas Jesaja nende ülbust järgmise võrdlusega: ”Kas kiitleb kirves selle ees, kes temaga raiub, või suurustab saag saagija ees?” (Jesaja 10:15). Ka Jeesus tõi oma kuulajatele rohkesti näiteid. On öeldud, et ”ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi” (Markuse 4:34). Ilmekatest näidetest on palju kasu, sest need puudutavad nii mõistust kui südant. Kui kuulajad saavad võrrelda uusi mõtteid tuttavate asjadega, võtavad nad need kergemini omaks.
15., 16. Millised näited on kõige mõjusamad? Selgita.
15 Millised näited jõuavad südameni? Kõigepealt peab näide olema mõistlikul määral võrreldav sellega, mida tahetakse selgitada. Kui võrdlus pole kohane, siis see pigem ähmastab kui parandab arusaamist. Üks siiras kõneleja tahtis kord anda edasi mõtet sellest, kuidas võitud jäänus allub Jeesusele Kristusele, ning ta võrdles jäänust ustava lemmikkoeraga. Kas selline alandav võrdlus on tegelikult kohane? Piiblis antakse sama mõte edasi märksa meeldivamal ja väärikamal viisil. Seal öeldakse, et Jeesuse 144000 võitud järgijat on otsekui ”pruut, kaunistatud oma mehele” (Ilmutuse 21:2).
16 Näited on kõige mõjusamad siis, kui need puudutavad inimeste elu. Naatani mõistujutt tapetud lambast läks hinge kuningas Taavetile, kes oli noorena karjatanud lambaid ja armastas neid (1. Saamueli 16:11—13; 2. Saamueli 12:1—7). Kui Naatan oleks jutustanud loo pullist, poleks see arvatavasti pooltki nii mõjus olnud. Samamoodi võivad kuulajatele üpris vähe korda minna näited, mis põhinevad teaduslikel avastustel või suhteliselt vähetuntud ajaloosündmustel. Jeesus tõi näiteid igapäevaelust. Ta kõneles tuttavatest asjadest, näiteks lambist, taeva lindudest ja põllulilledest (Matteuse 5:15, 16, UT; 6:26, 28). Jeesuse kuulajad võisid temalt kuuldut nende asjadega kergesti seostada.
17. a) Millel võiksid meie näited põhineda? b) Kuidas me saame kohandada väljaannetes toodud näiteid oma piibliõpilaste eluga?
17 Teenistuses on meil palju võimalusi kasutada lihtsaid, kuid mõjusaid võrdluspilte. Hoia silmad lahti (Apostlite teod 17:22, 23). Ehk saad seostada näite oma kuulaja laste, kodu, töö või hobiga. Samuti võime selle põhjal, mida me piibliõpilasest teame, arendada edasi uuritavas materjalis leiduvaid näiteid. Üks mõjus näide raamatus ”Tundmine, mis viib igavesse ellu” on peatükis 8 lõigus 14. Seal räägitakse armastavast lapsevanemast, keda naaber laimab. Kui meie piibliõpilane on lapsevanem, võiksime mõelda, kuidas kohandada seda näidet konkreetselt tema eluga.
Loe kirjakohti oskuslikult
18. Miks peaksime püüdma lugeda soravalt?
18 Paulus manitses Timoteost: ”Ole hoolas ette lugema, manitsema ja õpetama” (1. Timoteosele 4:13). Kuna me tugineme õpetamisel Piiblile, oleks hea, kui suudaksime kirjakohti soravalt lugeda. Leviitidel oli eesõigus lugeda Jumala rahvale Moosese Seadust ette. Kas nad takerdusid lugedes või lugesid monotoonselt? Ei, Piibel ütleb Nehemja 8:8: ”Nad lugesid raamatut, Jumala käsuõpetust, peatükkide kaupa ja andsid seletust, nõnda et loetust aru saadi.”
19. Kuidas me võime õppida Pühakirja soravamalt lugema?
19 On kristlikke mehi, kes küll räägivad soravalt, kuid lugemisega jäävad hätta. Mida nad saavad lugemisoskuse parandamiseks ette võtta? Nad võiksid harjutada, lugeda sama teksti valjult niikaua, kuni see tuleb soravalt välja. Kui sinu emakeeles on antud välja Piibli helikassetid, kuula lugeja mõtterõhku ja modulatsiooni ning nimede ja võõramate sõnade hääldust. Kui me harjutame, ei valmista meile raskusi isegi selliste nimede lugemine nagu Maher-Saalal Haas-Bas (Jesaja 8:1).
20. Kuidas me võime ’panna tähele oma õpetust’?
20 Jehoova teenijatena on meil suur eesõigus olla õpetajad. Seepärast suhtugem õpetamisse tõsiselt. ’Pangem tähele iseennast ja õpetust’ (1. Timoteosele 4:16). Me oleme head õpetajad siis, kui oleme head kuulajad, kui õpetame lihtsalt, kui esitame mõistvaid küsimusi, kui kasutame ilmekaid näiteid ja kui loeme kirjakohti oskuslikult. Võtkem kõik vastu õpetus, mida Jehoova annab oma organisatsiooni kaudu, sest nõnda võime saada endale ”õpilaste keele” (Jesaja 50:4). Kui kasutame ära kõiki abivahendeid, mida meile teenistuses osalemiseks antakse, kaasa arvatud brošüüre, helikassette ja videokassette, võime õpetada mõistmise ja veenmisega.
Kas sa mäletad?
◻ Kuidas kuulamine meid õpetustöös aitab?
◻ Kuidas me võime jäljendada Pauluse ja Jeesuse lihtsat õpetuslaadi?
◻ Milliseid küsimusi me võime õpetamisel esitada?
◻ Millised näited on kõige mõjusamad?
◻ Kuidas me võime oma ettelugemisoskust parandada?
[Pilt lk 16]
Hea õpetaja kuulab, et mõista
[Pildid lk 18]
Jeesus tõi näiteid igapäevaelust