Kas Sõna oli „Jumal” või „jumal”?

SEDA küsimust tuleb kaaluda piiblitõlkijatel, kui nad tõlgivad Johannese evangeeliumi esimest salmi. „Uue maailma tõlkes” kõlab see järgmiselt: „Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli jumal” (Johannese 1:1). Mõningates piiblitõlgetes on salmi lõpuosas mõte, et Sõna oli „jumalik”, või mõni muu sarnane mõte. („A New Translation of the Bible, by James Moffatt”, „The New English Bible”.) Ent paljud tõlked annavad kirjakoha Johannese 1:1 lõpuosa edasi selliselt: „Ja Sõna oli Jumal.” (Eestikeelne Piibel aastast 1988, „The Holy Bible–New International Version”, „The Jerusalem Bible”.)

Kreeka keele grammatika ja kaasteksti põhjal võib julgelt öelda, et „Uue maailma tõlke” vaste on õige ja et „Sõna” ei tulekski samastada salmis varem esineva „Jumalaga”. Ometi on mõningate meelest jäänud küsimus lahtiseks, sest esimese sajandi kreeka keeles ei olnud umbmäärast artiklit. Just sel põhjusel on väga huvitav üks piiblitõlge keeles, mida kõneldi meie ajaarvamise esimestel sajanditel.

Selleks keeleks on kopti keele sahiidi murre. Kopti keelt räägiti Egiptuses sajanditel, mis järgnesid vahetult Jeesuse maisele teenistusele, ja sahiidi murre oli selle keele varajane kirjakeel. „The Anchor Bible Dictionary” ütleb varaseimate koptikeelsete piiblitõlgete kohta: „Kuna [Septuaginta] ja [Kristlikud Kreeka Kirjad] tõlgiti kopti keelde 3. saj m.a.j, põhineb koptikeelne tõlge [kreekakeelsetel käsikirjadel], mis on märkimisväärselt vanemad kui suurem osa säilinud tõendusmaterjale.”

See kopti keele sahiidi murdes kirjutatud tekst on väga huvipakkuv kahel põhjusel. Esiteks, nagu eespool näidati, kajastub selles arusaam Pühakirjast enne 4. sajandit, mil kolmainuõpetus sai ametlikuks doktriiniks. Teiseks, kopti keele grammatika on ühes väga olulises aspektis suhteliselt lähedane inglise keele grammatikale. Vanimad Kristlike Kreeka Kirjade tõlked tehti süüria, ladina ja kopti keelde. Süüria ja ladina keeles nagu ka tollases kreeka keeles ei ole umbmäärast artiklit. Kopti keeles aga on. Lisaks ütles õpetlane Thomas Lambdin oma teoses „Introduction to Sahidic Coptic”: „Nii määrava kui umbmäärase artikli kasutamine kopti keeles on väga lähedane sellele, kuidas vastavaid artikleid inglise keeles kasutatakse.”

Seega pakub koptikeelne tõlge huvitava tõendi selle kohta, kuidas mõisteti tol ajal kirjakohta Johannese 1:1. Mida me teada saame? See tõlge kasutab Johannese 1:1 lõpus sõna „jumal” ees umbmäärast artiklit. Need ammused tõlkijad ilmselt mõistsid, et Johannese sõnad, mis on kirjas piiblikohas Johannese 1:1, ei tähendanud, et Jeesust tuleks samastada Kõigeväelise Jumalaga. Sõna oli jumal, mitte Kõigeväeline Jumal.