„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal

„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal

8.–14. JUULI

AARDEID JUMALA SÕNAST | LAULUD 60–62

Jehoova juures on turvaline

it-2, lk 1118, lõik 7

Torn

Piltlik tähendus. Need, kes on Jehoovale ustavad ja kuuletuvad talle, võivad tunda end turvaliselt, sest Taavet ütles laulus: „Oled ju sina [Jehoova] mu varjupaik, tugev torn kaitseks vaenlase eest.” (L 61:3.) Need, kes mõistavad Jehoova nime tähendust, loodavad sellele ja kannavad seda ustavalt, ei pea midagi kartma, sest „Jehoova nimi on tugev torn. Sinna jookseb õige ja leiab varju”. (Õp 18:10; vrd 1Sa 17:45–47.)

it-2, lk 1084, lõik 8

Telk

Telk oli koht, kus sai puhata ja see pakkus kaitset erinevate ilmastikuolude eest. (1Mo 18:1.) Kui külalist kutsuti telki, võis ta kindel olla, et tema eest hoolitsetakse ja temast peetakse lugu. Seega, kui tekstis Ilmutus 7:15 öeldakse suurele rahvahulgale, et Jumal „pakub neile varju oma telgis”, tähendab see seda, et Jumal kaitseb neid ja hoolitseb nende eest. (L 61:3, 4.)

29. JUULI – 4. AUGUST

AARDEID JUMALA SÕNAST | LAUL 69

Milliseid ennustusi messia kohta on kirjas Laulus 69?

g95 22/10, lk 31, lõik 4

Kas südamevalu kätte võib surra?

Mõned arvavad, et Jeesuse surma juures oli üheks faktoriks ka see, et tema süda ei pidanud suurele pingele vastu, oli ju tema kohta ennustatud: „Teotus on murdnud mu südame, mu haav on ravimatu.” (Laul 69:20.) Kas neid sõnu tuleks võtta sõna-sõnalt? Võib-olla, sest nagu me teame, oli Jeesus enne oma surma füüsiliselt väga kurnatud ja suure emotsionaalse pinge all. (Matteuse 27:46; Luuka 22:44; Heebrealastele 5:7.) Võimalik, et tema südamega tõesti juhtus midagi, ja see võib selgitada, miks peagi pärast tema surma tuli odaga torgatud haavast välja „verd ja vett”. (Johannese 19:34.) Südame või mõne suure veresoone rebendi tõttu võis veri valguda kas südamepauna, mille õõs on täidetud vedelikuga, või rindkereõõnde. Seetõttu võiski tulla Jeesuse küljesse löödud haavast välja vedelikku, mis näis nagu veri ja vesi.

5.–11. AUGUST

AARDEID JUMALA SÕNAST | LAULUD 70–72

Vaimsed vääriskivid

it-1, lk 768

Eufrat

Iisraelile määratud territooriumi piir. Jumal sõlmis Aabrahamiga lepingu ja lubas anda tema järeltulijatele maa „Egiptuse vadist kuni suure jõeni, Eufratini”. (1Mo 15:18.) Seda tõotust korrati Iisraeli rahvale. (2Mo 23:31; 5Mo 1:7, 8; 11:24; Jos 1:4.) 1. Ajaraamat 5:9 ütleb, et enne Taaveti valitsusaega asustasid mõned Ruubeni järeltulijad maa „kuni Eufrati ääres laiuva kõrbeni”. Kuna Eufrat jääb umbes 800 km Gileadist ida poole (1Aj 5:10), siis võis see tähendada lihtsalt seda, et ruubenlased laiendasid oma territooriumit kuni Süüria kõrbeni, mis laius mõlemal pool Eufrati jõge. Paistab, et Jehoova lubadus täitus Taaveti ja Saalomoni valitsusajal, kui Iisraeli riigi piiresse jäid ka Sooba kuningriigi alad. Iisraellaste territoorium ulatus seega Eufrati jõeni, ilmselt selle maa-ala piires, mis oli Põhja-Süürias. (2Sa 8:3; 1Ku 4:21; 1Aj 18:3–8; 2Aj 9:26.) Eufrat oli üks tähtsamaid jõgesid ja seetõttu nimetatakse seda sageli lihtsalt suureks jõeks. (Jos 24:2, 15; L 72:8.)

12.–18. AUGUST

AARDEID JUMALA SÕNAST | LAULUD 73–74

Vaimsed vääriskivid

it-2, lk 240

Leviatan

Laulus 74 räägitakse, kuidas Jumal päästis oma rahva. Salmides 13 ja 14 räägitakse sümboolses keeles Iisraeli vabastamisest Egiptusest. 13. salmis on kasutatud väljendit „mereelukad” (hbr tanniním; sõna tannin mitmuses) ja 14. salmis selle paralleelina sõna „leviatan”. Leviatani peade purustamine võib viidata sellele, kui Jehoova hävitas vaarao ja tema sõjaväe. Arameakeelsetes targumites on selles kohas fraasi „leviatani pead” asemel „vaarao vägevad”. (Vrd Hes 29:3–5, kus vaaraod võrreldakse suure mereelukaga, kes lamab Niiluse harudel; vt ka Hes 32:2.)