MARKUSE EVANGEELIUM
11. peatüki kommentaarid
Kui. Tekstis Mr 11:1–11 kirjeldatakse 9. niisani sündmusi. (Vt lisasid A7 ja B12.)
Betfagesse. Nimi Betfage tuleb heebrea keelest ja tähendab tõenäoliselt „varajaste viigimarjade koda”. Pärimuse järgi asus Betfage linnake Jeruusalemma ja Betaania vahel Õlimäe kagunõlval mäeharja lähedal umbes 1 km kaugusel Jeruusalemmast. (Mt 21:1; Lu 19:29; vt lisa A7 kaarti 6.)
Betaaniasse. Vt Mt 21:17 kommentaari.
eeslisälu. Sõna-sõnalt „sälu”. Markuse, Luuka (19:35) ja Johannese evangeeliumis (12:14, 15) mainitakse vaid üht looma, sälgu. Matteuse evangeeliumis (21:2–7) on aga öeldud, et sälg oli koos vanaloomaga. (Vt Mt 21:2 ja 21:5 kommentaari.)
Too pääste! Kr hosanná, mis tuleb heebrea väljendist tähendusega „me palume, päästa; aita ometi”. Siin tähendab see palvet, et Jumal tooks pääste või võidu. Aja jooksul sai sellest väljendist nii palve- kui ka kiiduhüüd. Selle heebreakeelne vaste leidub Laulus 118 (salm 25), mis kuulus hallel-laulude hulka. Hallel-laule lauldi iga-aastasel paasapühal ja sellepärast tulidki selle laulu sõnad kõnesoleval juhtumil kergesti meelde. Jumal vastas palvele päästa Taaveti poeg muu hulgas sellega, et äratas ta surnuist üles. Tekstis Mr 12:10, 11 tsiteerib Jeesus ise Laulu 118:22, 23 ja näitab, et see käib messia kohta.
Jehoova. See tsitaat on võetud kirjakohast L 118:25, 26, mille heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi nelja konsonandina (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)
meie isa Taaveti tulevane kuningriik. Kõige varasemad ja usaldusväärsemad käsikirjad toetavad sellist tõlkeversiooni, kuid mõnes vanas käsikirjas öeldakse: „Meie isa Taaveti kuningriik, mis tuleb Issanda nimel.” Nii on see tõlgitud eestikeelse tervikpiibli 1739. aasta esmaväljaandes. Mitmes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (mida lisas C tähistatakse lühenditega J7, 8, 10–14, 16, 17) on selles tekstis kasutatud tetragrammi ja see tekst kõlab: „Meie isa Taaveti kuningriik, mis tuleb Jehoova nimel.”
Järgmisel päeval. St 10. niisanil. (Vt lisasid A7 ja B12.)
ei leidnud ta midagi peale lehtede. Kuigi polnud viigimarjade aeg, oli viigipuu lehes, mis on tavaliselt märk, et puult võib varajasi marju leida. Kuna sellel puul olid ainult lehed, teadis Jeesus, et see ei hakka vilja kandma ning et puu välimus on seega petlik. Seepärast needis ta viigipuud, nii et see kuivas ära. (Mr 11:19–21.)
templisse. Vt Mt 21:12 kommentaari.
ajas välja kõik, kes seal ostsid ja müüsid. Vt Lu 19:45 kommentaari.
rahavahetajate. Vt Mt 21:12 kommentaari.
ega lubanud kellelgi midagi läbi templi kanda. See mõte on ainult Markuse evangeeliumis. Ilmselt oli paljudel tavaks tassida isiklikke või müügiks mõeldud asju läbi templiõue, sest see oli otsetee. Jeesus aga ei lubanud Jumala koja pühadust riivata.
kõigi rahvaste palvekojaks. Kolmest evangeeliumist, mis kõik tsiteerivad kirjakohta Jes 56:7, on ainult Markuse omas sõnad „kõigi rahvaste”. (Mt 21:13; Lu 19:46.) Jeruusalemma tempel pidi olema koht, kus nii iisraellased kui ka jumalakartlikud võõramaalased saaksid Jehoovat kummardada ja tema poole palvetada. (1Ku 8:41–43.) Jeesus mõistis karmilt hukka juudid, kes oma äriajamisega tegid templi röövlikoopaks, sest nõnda toimides kahandasid nad võõramaalaste soovi Jehoova kotta tulla ja võtsid neilt seega võimaluse teda tundma õppida.
röövlikoopaks. Vt Mt 21:13 kommentaari.
Kui saabus õhtu. Võib tõlkida ka „päeva lõpus”. St 10. niisani hilisel pärastlõunal. Jeesus läks oma jüngritega Jeruusalemmast välja ning naasis Betaaniasse, mis asus Õlimäe idanõlval. Tõenäoliselt ööbis ta oma sõprade Laatsaruse, Maarja ja Marta kodus. (Vt lisasid A7 ja B12.)
Varahommikul. St 11. niisanil. Jeesus läks koos jüngritega Jeruusalemma; see oli Jeesuse viimane teenistuspäev enne paasapüha, mil ta seadis sisse enda mälestuspüha ning läks vastu oma kohtuprotsessile ja hukkamisele. (Vt lisasid A7 ja B12.)
Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.
seisate ja palvetate. Heebrealastel ja paljudel teistel piiblis mainitud rahvastel polnud ühte kindlat palveasendit. Palvetati mitmes erinevas, kuid alati lugupidavas asendis. Oli tavaline palvetada seistes.
Mõnes vanas käsikirjas öeldakse selles kohas: „Kui te aga ei anna andeks, siis ei anna ka teie Isa, kes on taevas, teie eksimusi teile andeks.” Neid sõnu pole kõige vanemates ja usaldusväärsemates käsikirjades ning ilmselt ei olnud neid Markuse evangeeliumi algtekstis. Kuid sama mõte on tekstis Mt 6:15, kus see on inspireeritud pühakirja osa. (Vt lisa A3.)
peapreestrid. Vt Mt 2:4 kommentaari.
kirjatundjad. Vt Mt 2:4 kommentaari.
vanemad. Vt Mr 8:31 kommentaari.