JOHANNESE EVANGEELIUM
13. peatüki kommentaarid
paasapüha. St 33. aasta paasapüha. (Vt Joh 2:13 kommentaari.)
oli armastanud. Alates sellest peatükist on Johannese evangeeliumi peamiseks teemaks armastus. Esimeses 12 peatükis esinevad kreeka verb agapáo (armastama) ja nimisõna agápe (armastus) kokku kaheksa korda. Aga peatükkides 13–21 esinevad need 36 korda. Jeesuse sügav armastus oma Isa ja jüngrite vastu pole kusagil mujal nii ilmne kui neis peatükkides. Jeesuse armastust Jehoova vastu on näha kõigist evangeeliumijutustustest, kuid vaid Johannes pani kirja Jeesuse otsese ütluse: „Ma armastan Isa.” (Joh 14:31.) Ja kui Jeesus jagas jüngritele veel viimaseid nõuandeid, ei öelnud ta mitte ainult seda, et Jehoova teda armastab, vaid tõi välja ka põhjuse, miks Jehoova seda teeb. (Joh 15:9, 10.)
armastas neid lõpuni. Vastava kreeka fraasiga on tõenäoliselt mõeldud Jeesuse inimelu lõppu. Ent mõned õpetlased arvavad, et see kreeka väljend tähendab selles salmis hoopis seda, et Jeesus armastas oma jüngreid täielikult, lakkamatult.
sidus ta selle endale vööle. Võib tõlkida ka „vöötas ta end sellega”. Tavaliselt oli orja ülesanne teiste jalgu pesta ja kuivatada. (Joh 13:12–17.) Tehes niisugust madalat tööd, õpetas Jeesus jüngritele, millist hoiakut Jehoova oma teenijatelt ootab. Peetrus, kes oli tol õhtul seal, võis just seda seika silmas pidada, kui andis hiljem usukaaslastele nõu: „Vöötage kõik end alandlikkusega.” (1Pe 5:5, allm.)
pesema jüngrite jalgu. Vanaaja Iisraelis olid sandaalid kõige tavalisemad jalavarjud. Need koosnesid tallast ja rihmadest, mis seoti jalalaba ja pahkluu ümber. Kuna teed ja põllud olid tolmused või mudased, said inimeste jalad paratamatult mustaks. Seega oli majja sisenedes tavaks võtta sandaalid jalast ning külalislahke võõrustaja kandis hoolt selle eest, et külaliste jalad saaksid pestud. Piiblis on korduvalt seda kommet mainitud. (1Mo 18:4, 5; 24:32; 1Sa 25:41; Lu 7:37, 38, 44.) Oma jüngrite jalgu pestes andis Jeesus neile näitliku õppetunni alandlikkuse ja üksteise teenimise kohta.
vööl oleva rätikuga. Võib tõlkida ka „rätikuga, millega ta oli vöötatud”. (Vt Joh 13:4 kommentaari.)
Teie olete puhtad. Jeesus oli just pesnud oma jüngrite jalad, seega olid jüngrid, sealhulgas Juudas, väliselt puhtad. Kuid nagu silmakirjalikud variserid puhastasid karika ja vaagna väljastpoolt, aga seest jätsid mustaks, nii oli ka Juudas Iskariot puhas ainult väliselt, mitte seesmiselt. (Mt 23:25, 26.)
Ta teadis. Kuna Jeesus suutis lugeda inimeste mõtteid, on selge, et ajal, kui Jeesus Juuda apostliks valis, polnud sel kurje kavatsusi. (Mt 9:4; Mr 2:8; Joh 2:24, 25.) Aga kui Juuda hoiak hiljem muutus, sai Jeesus sellest kohe aru ja teadis, et temast saab äraandja. Sellest hoolimata pesi Jeesus ka tema jalad. (Vt Joh 6:64 ja 6:70 kommentaari.)
peate teiegi. Võib tõlkida ka „olete teiegi kohustatud”. Siin esinevat kreeka verbi kasutatakse sageli siis, kui juttu on rahast, ning selle põhitähendus on „kellelegi võlgu olema”. (Mt 18:28, 30, 34; Lu 16:5, 7.) Siin ja teistes kontekstides on selle sõna tähendus laiem ning mõeldakse seda, et kellelgi on kohustus midagi teha. (1Jo 3:16; 4:11; 3Jo 8.)
üksteise jalgu pesema. Kontekstist on näha, et jüngrid ei pidanud hoolitsema mitte ainult üksteise füüsiliste, vaid ka vaimsete vajaduste eest. Jeesus oli just pesnud nende jalad ja näidanud sellega, kui tähtis on üksteist alandlikult teenida. Seejärel ta lausus: „Teie olete puhtad, aga mitte kõik.” (Joh 13:10.) Järelikult ei pidanud ta silmas üksnes füüsilist puhtust. Tekstis Ef 5:25, 26 räägitakse, et Jeesus peseb kogudust „Jumala sõna veega”. Jüngrid võisid Jeesust eeskujuks võtta näiteks nii, et aitasid üksteisel seista vastu kiusatustele ja maailma mõjutustele. (Ga 6:1; Heb 10:22; 12:13.)
läkitatu. Võib tõlkida ka „sõnumitooja”, „käskjalg”, „apostel”. Kreeka sõna apóstolos (tuleneb verbist apostéllo tähendusega „läkitama”) esineb piibli kreekakeelses osas 80 korda. Enamasti on selle vasteks „apostel”, vaid kahes kohas on see tõlgitud teisiti. (Tekstis Flp 2:25 on see tõlgitud sõnaga „käskjalg”.) Johannese evangeeliumis esineb see kreeka sõna vaid selles salmis. (Mt 10:5; Lu 11:49; 14:32; vt Mt 10:2 ja Mr 3:14 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Apostel”.)
sõi mu leiba. Üheskoos söömine oli sõpruse märk. See näitas, et külaline ja võõrustaja on rahujalal. (1Mo 31:54; vrd 2Mo 2:20; 18:12.) Inimest, kes sõi oma võõrustaja leiba ja pöördus siis tema vastu, peeti ääretult alatuks. (L 41:9.)
on pöördunud mu vastu. Võib tõlkida ka „on tõstnud kanna mu vastu”. Jeesus tsiteerib prohvetlikke sõnu, mis on kirjas tekstis L 41:9. Taavet võis silmas pidada oma nõunikku Ahitofelit, kes ta reetis. (2Sa 15:12.) Jeesus mõtles nende sõnade all oma äraandjat Juudas Iskariotti.
kõrval. Sõna-sõnalt „rüpes”. See piltlik väljend tulenes tavast söömise ajal laua ümber külitada. Külalised lebasid vasakul küljel ja toetusid küünarnukiga padjale. Taga oleva hea sõbra rinnale nõjatudes sai temaga rääkida nii, et teised ei kuulnud. (Joh 13:25.) Kellegi kõrval ehk rüpes olemine tähendas erilist soosingut ja lähedast sõprust. Seda väljendit kasutatakse Luuka ja Johannese evangeeliumis. (Vt Lu 16:22, 23 ja Joh 1:18 kommentaari.)
see, keda Jeesus armastas. St see, keda Jeesus eriliselt armastas. See on esimene viiest kohast, kus mainitakse jüngrit, keda Jeesus armastas, kes oli talle armas. (Joh 19:26; 20:2; 21:7, 20.) Arvatakse, et tegu oli apostel Johannesega, kes oli Sebedeuse poeg ja Jaakobuse vend. (Mt 4:21; Mr 1:19; Lu 5:10.) Alust selleks annab see, et apostel Johannest ei mainita selles evangeeliumis nimepidi (tekstis Joh 21:2 mainitakse teda kaudselt väljendis „Sebedeuse pojad”). Samuti öeldakse tekstis Joh 21:20–24, et selle evangeeliumi pani kirja „jünger, keda Jeesus armastas”. Ja Jeesus ütles selle apostli kohta: „Kui ma tahan, et ta jääb, kuni ma tulen, mis sinul sellest?” Sellega andis ta mõista, et too elab Peetrusest ja teistest apostlitest kauem, mis läheb kokku sellega, mida me teame apostel Johannese kohta. (Vt kommentaari Johannese ning Joh 1:6 ja 21:20 kommentaari.)
pühadeks. Tõenäoliselt mõeldakse hapnemata leibade püha, mis algas pärast paasapüha.
Armsad lapsed. Sõna-sõnalt „Lapsukesed”. Johannes on ainus evangeeliumikirjutaja, kes pani kirja, et Jeesus nimetas jüngreid armsateks lasteks. Kreeka sõna tekníon, mis on siin tõlgitud vastega „armsad lapsed”, on sõna téknon (laps) deminutiiv. See sõna esineb piibli kreekakeelses osas üheksa korda ja alati on selle all mõeldud jüngreid. (Ga 4:19; 1Jo 2:1, 12, 28; 3:7, 18; 4:4; 5:21.) Piibli kreekakeelses osas väljendavad deminutiivid sageli kiindumust ja soojust. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Deminutiiv”.)
uue käsu. Moosese seaduse järgi tuli ligimest armastada nii nagu iseennast. (3Mo 19:18.) Kuid see ei eeldanud, et peaks olema valmis teise eest koguni oma elu andma. Jeesuse käsk oli uus ehk enneolematu, sest ta ütles: „Nii nagu mina teid olen armastanud.” Ta andis oma järelkäijatele täiusliku eeskuju, kuidas teisi armastada ja isetult teenida. Seesugune armastus ajendab teiste eest koguni surema. Nii Jeesuse elu kui ka surm tegid selgeks, millist armastust see uus käsk nõuab. (Joh 15:13.)
elu. Võib tõlkida ka „hinge”. Kreeka sõna psyché traditsiooniline vaste on „hing”, kuid selle tähendus selgub kontekstist. Siin tähendab see Peetruse elu, mille ta oli valmis Jeesuse eest andma. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
elu. Võib tõlkida ka „hinge”. Kreeka sõna psyché traditsiooniline vaste on „hing”, kuid selle tähendus selgub kontekstist. Siin tähendab see Peetruse elu. (Vt Joh 13:37 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
kukk. Kuke kiremisest räägivad kõik neli evangeeliumit, kuid üksnes Markus mainib, et kukk pidi kirema kaks korda. (Mt 26:34, 74, 75; Mr 14:30, 72; Lu 22:34, 60, 61; Joh 18:27.) Mišna näitab, et Jeesuse päevil peeti Jeruusalemmas kukkesid, mis kinnitab selle piiblijutustuse õigsust. Kuke kiremine, millele siin viidatakse, toimus ilmselt väga vara hommikul.