APOSTLITE TEOD

9. peatüki kommentaarid

ülempreestri. Mõeldakse Kaifast. (Vt Ap 4:6 kommentaari.)

kirju. Esimesel sajandil oli tavaks tutvustada inimest kirja teel, samuti tõendati kirjaga oma isikut või volitusi. Kiri pidi olema usaldusväärsest allikast. (Ro 16:1; 2Ko 3:1–3.) Seda tava mainisid ka Roomas elavad juudid. (Ap 28:21.) Kirjad, mida Saulus ülempreestrilt nõutas, olid mõeldud Damaskuse sünagoogides esitamiseks ja need andsid talle õiguse selle linna juudikristlased kinni võtta. (Ap 9:1, 2.) Tõenäoliselt kästi neis kirjades teistel Saulusega koostööd teha.

Damaskuse. Damaskus jääb tänapäeval Süüriasse. See on üks vanimaid pidevalt asustatud linnu maailmas. Võimalik, et Aabraham läks teel Kaananisse Damaskusest mööda või läbi. Üks tema sulaseid oli Damaskusest pärit mees Elieser. (1Mo 15:2.) Damaskus ilmub taas piiblilukku ligi tuhat aastat hiljem. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Aram; aramealased”.) See oli aeg, kui süürlased (aramealased) iisraellastega sõdisid. Sealtpeale olid need kaks rahvast vaenujalal. (1Ku 11:23–25.) Esimesel sajandil asus Damaskus Rooma riigi Süüria provintsis. Sel ajal elas seal umbes 20 000 juuti ja seal oli mitu sünagoogi. Damaskus oli tähtsate teede ristumiskoht. Võib-olla valis Saulus Damaskuse kristlased oma sihtmärgiks, kuna arvas, et kristlik õpetus levib just sealtkaudu kõige kiiremini. (Vt lisa B13.)

Isanda tee. Sõna-sõnalt „tee”. Nõnda nimetatakse Apostlite tegude raamatus kristlikku eluviisi ja õpetust. See väljend võib olla pärit Jeesuse sõnadest „Mina olen tee”. (Joh 14:6.) Jeesuse järelkäijatest räägitakse kui Isanda tee pooldajatest, mis tähendab, et nad käisid Jeesuse jälgedes. (Ap 19:9.) Jeesus oli pühendunud Jumal Jehoova teenimisele. Kristlastele oli aga tähtis ka usk Jeesus Kristusesse. Võimalik, et juba aastal 44 hakati Süüria Antiookias Jeesuse jüngreid Jumala juhtimisel nimetama kristlasteks. (Ap 11:26.) Kuid ka hiljem räägib Luukas kogudusest kui Isanda teest. (Ap 19:23; 22:4; 24:22; vt Ap 18:25 ja 19:23 kommentaari.)

9:7

kuulsid ... häält. Tekstis Ap 22:6–11 räägib Paulus ise, mis temaga juhtus teel Damaskusse. Tema jutustus ja see, mida öeldakse salmis Ap 9:7, annavad juhtunust tervikpildi. Mõlemas tekstis esineb kreeka sõna phoné, mis võib tähendada kõnelemisel tekkivat häält või lihtsalt heli. Näib, et mehed, kes olid koos Paulusega, kuulsid küll mingit häält, kuid ei kuulnud sõnu ega saanud seega öeldavast aru. (Ap 26:14; vt Ap 22:9 kommentaari.)

9:11

Sirgele tänavale. See on ainus tänav, mille nime piibli kreekakeelses osas mainitakse. Arvatakse, et see oli 1. sajandi Damaskuse tänavavõrgustikus peatänav. See kulges idast läände, oli 1,5 km pikk, koos kõnniteedega 26 m lai ning võimalik, et ääristatud sammastega. Praegugi kulgeb läbi Damaskuse Rooma-aegse vanalinna üks peatänav, mis järgib Via Recta’t ehk Sirget tänavat.

9:12

nägemuses. See sõna esineb terves reas vanades käsikirjades.

9:14

võtta ... kinni. Võib tõlkida ka „vangistada”. Sõna-sõnalt „siduda”, st vangiahelatesse panna. (Vt ka Kol 4:3.)

9:15

Iisraeli poegadele. Võib tõlkida ka „Iisraeli rahvale”, „iisraellastele”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Iisrael”.)

9:25

korviga. Kr sphyrís. Seda sõna on kasutatud ka Matteuse ja Markuse evangeeliumis, kus räägitakse, et pärast 4000 mehe ja naiste-laste toitmist korjati kokku seitse suurt korvitäit ülejääke. (Vt Mt 15:37 kommentaari.) Sphyrís tähendab suurt korvi. Kui Paulus rääkis Korintose kristlastele, kuidas ta Damaskusest põgenes, kasutas ta aga sõna sargáne, mis tähendab köiest või vitstest punutud korvi. Mõlemat kreeka sõna võidakse kasutada ühesuguse suure korvi kohta. (2Ko 11:32, 33.)

9:28

liikus Jeruusalemmas vabalt ringi. Võib tõlkida ka „elas Jeruusalemmas oma igapäevast elu”. Sõna-sõnalt „käis sisse ja välja”, mis on semiidi idioom takistamatu tegutsemise kohta. (Vrd 5Mo 28:6, 19; L 121:8, P 1988; vt Ap 1:21 kommentaari.)

9:29

kreeka keelt kõnelevate juutidega. Sõna-sõnalt „hellenistidega”. Tõenäoliselt oli tegu juutidega, kes rääkisid pigem kreeka kui heebrea keelt ja kes olid Jeruusalemma tulnud Rooma impeeriumi eri osadest. Tekstis Ap 6:1 käib see väljend kristlaste kohta, tekstis Ap 9:29 aga, nagu näitab kontekst, kreeka keelt kõnelevate juutide kohta, kes polnud Jeesuse jüngrid. Jeruusalemmast Ofeli künkalt leitud Theodotose raidkivitahvel kinnitab, et Jeruusalemma tuli palju kreeka keelt kõnelevaid juute. (Vt Ap 6:1 kommentaari.)

9:31

Jehoova kartuses. Väljend, mis koosneb heebrea vastest sõnale „kartus” ja tetragrammist, esineb piibli heebreakeelse osa algtekstis palju kordi. (Nt 2Aj 19:7, 9; L 19:9; 111:10; Õp 2:5; 8:13; 9:10; 10:27; 19:23; Jes 11:2, 3.) Samas väljendit tähendusega „Issanda kartus” ei esine heebreakeelse osa algtekstis kordagi. Kuigi enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Ap 9:31 väljend tähendusega „Issanda kartus”, on mõjuvaid põhjusi kasutada siin Jumala nime. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 9:31.)

9:36

Tabiita. See on aramea nimi, mis tähendab gaselli. Näib, et see vastab heebrea sõnale tsevijáh, mis tähendab emagaselli. (Ül 4:5; 7:3.) Sama tähendab ka kreeka nimi Dorkas. Sadamalinnas Joppes elas nii juute kui mittejuute ja võib-olla kutsuti Tabiitat mõlema nimega olenevalt räägitavast keelest. Võimalik ka, et Luukas tõlkis selle nime, mõeldes mittejuutidest lugejatele.

9:39

kuubesid. Kr himátion. Võib tõlkida ka „pealisrõivaid”. See kreeka sõna võib tähendada avarat pealisriiet, kuid enamasti mõeldi sellega lihtsalt õmblusteta kangast.

9:40

Tabiita, tõuse üles! Peetrus tegutses samamoodi, nagu Jeesus oli tegutsenud Jairuse tütre ülesäratamisel. (Mr 5:38–42; Lu 8:51–55.) See on esimene teadaolev juhtum, kus keegi apostlitest inimese surnuist üles äratas. Selle tulemusena hakkasid paljud Joppes Jeesusesse uskuma. (Ap 9:39–42.)

9:43

nahaparkija Siimoni. Vt Ap 10:6 kommentaari.