APOSTLITE TEOD
10. peatüki kommentaarid
Itaalia väesalga. Võib tõlkida ka „Itaalia kohordi”. Kohort oli Rooma sõjaväe umbes 600-meheline väesalk, kümnendik leegioni. (Vt Mt 26:53 kommentaari.) On tõendeid, et 2. Itaalia kohort, mis koosnes Rooma kodanikest vabatahtlikest (ld Cohors II Italica voluntariorum civium Romanorum), oli aastal 69 Süürias ning on arvatud, et tegu võis olla sellesama väesalgaga, mida siin mainitakse.
sadakonnaülematest. Võib tõlkida ka „tsentuuriotest”. Tsentuurio oli umbes saja sõduri ülem Rooma sõjaväes.
umbes üheksandal tunnil. Umbes kell 15. (Vt Mt 20:3 kommentaari.)
nahaparkija Siimoni. Nahaparkija leotas loomanahku lubjalahuses, et eemaldada karvad ning liha- ja rasvajäänused. Seejärel töötles ta nahka spetsiaalse vedelikuga, et nahast saaks valmistada esemeid. Parkimisel eritus ebameeldivat lõhna ja läks vaja palju vett, mis võib selgitada, miks Siimon elas mere ääres, tõenäoliselt Joppe äärelinnas. Moosese seaduse järgi oli inimene, kes töötas loomakorjustega, rituaalselt ebapuhas. (3Mo 5:2; 11:39.) Seepärast vaatasid paljud juudid nahaparkijatele ülalt alla ega soovinud nende juures ööbida. Talmudis nimetatakse nahaparkija ametit alamaks isegi sõnnikuvedaja omast. Ent Peetrus oli eelarvamustest üle ja ööbis Siimoni juures. Peetruse eelarvamustevaba suhtumine valmistas teed tema järgmiseks ülesandeks: külastada mittejuuti. Osa õpetlaste arvates on kreeka sõna byrseús (nahaparkija) Siimoni lisanimi.
umbes kuuendal tunnil. Umbes kell 12 päeval. (Vt Mt 20:3 kommentaari.)
katusele. Enamikul majadest oli lame katus. Seal oli mugav asju hoida (Jos 2:6), puhata (2Sa 11:2), magada (1Sa 9:26), pühi pidada (Neh 8:16–18) ja omaette palvetada. See, et Peetrus palvetas katusel, näitab, et ta polnud nagu silmakirjatsejad, kellele meeldis palvetada inimeste nähes. (Mt 6:5.) Tõenäoliselt varjas rinnatis teda teiste silme eest. (5Mo 22:8.) Katus oli ka koht, kus lõõgastuda ja kuhu varjuda tänavamüra eest. (Vt Mt 24:17 kommentaari.)
sai ta nägemuse. Võib tõlkida ka „langes ta transsi”. Selles salmis esinev kreeka sõna ékstasis (ek „väljas”, stásis „püsimine”) annab edasi mõtte, et inimene on üllatuse, hämmastuse või Jumalalt saadud nägemuse tõttu enesest ära. Seda kreeka sõna on tõlgitud väljenditega „meeletu rõõm” (Mr 5:42), „tugevate tunnete meelevallas” (Mr 16:8) ja „hämmastunud” (Lu 5:26). Paistab, et Jumala vaim mõjutas inimeste teadvust mõnikord nii, et nad sattusid transsi – unesarnasesse või sügava keskendatuse seisundisse, milles nad said nägemusi Jumala tahte kohta. Transiseisundis inimene ei tunneta ümbritsevat tegelikkust ja on vastuvõtlik nägemustele. (Vt Ap 22:17 kommentaari.)
sai ... Jumalalt korralduse. Kr chrematízo. See kreeka verb esineb piiblis üheksa korda. (Mt 2:12, 22; Lu 2:26; Ap 10:22; 11:26; Ro 7:3; Heb 8:5; 11:7; 12:25.) Enamikul juhtudel on seda kasutatud seoses millegagi, mis lähtub Jumalalt. Näiteks kõnesolevas salmis esineb see koos fraasiga „püha ingli kaudu”. Tekstides Mt 2:12 ja 22 on seda kasutatud seoses Jumala antud unenägudega. Tekstis Ro 11:4 esineb nimisõna chrematismós, millele sõnastikud ja piiblitõlked annavad selliseid vasteid nagu „Jumala vastus” ja „Jumala kostus”. Ühes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse sellele lühendiga J18) on tekstis Ap 10:22 fraas tähendusega „sai Jehoovalt käsu”. (Vt Ap 11:26 kommentaari.)
kummardas ta ees. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Jeesus ei noominud neid, kes tema ees kummardasid. (Lu 5:12; Joh 9:38.) Ta oli Taaveti troonipärija ning teda kui kuningat tuligi austada. (Mt 21:9; Joh 12:13–15.) Ka piibli heebreakeelses osas räägitakse, et prohvetite, kuningate ja teiste Jumala esindajate ees kummardati ning et nood ei lükanud niisugust austusavaldust tagasi. (1Sa 25:23, 24; 2Sa 14:4–7; 1Ku 1:16; 2Ku 4:36, 37.) Kui aga Korneelius Peetruse ees kummardas, polnud viimane selle austusavaldusega nõus, vaid ütles: „Tõuse üles! Minagi olen ju vaid inimene.” (Ap 10:26.) Kristuse õpetus kehtestas Jumala maistele teenijatele uued käitumisnormid. Jeesus ütles oma jüngritele: „Üks on teie õpetaja, ent teie kõik olete vennad. ... üks on teie juht – Kristus.” (Mt 23:8–12.)
juudil pole lubatud. Võib tõlkida ka „juudil on lubamatu”. Peetruse päevil õpetasid juutide juhid, et mittejuudi külastamine teeb inimese rituaalselt ebapuhtaks (Joh 18:28), kuigi Moosese seaduses sellist sätet polnud. Pealegi oli juute ja mittejuute eraldav vahesein Jeesuse lunastusohvri ja uue lepinguga kõrvaldatud. „[Jeesus] liitis need kaks rühma üheks.” (Ef 2:11–16.) Kuid ka pärast 33. aasta nädalatepüha ei taibanud Jeesuse järelkäijad kohe, mida Jeesus õigupoolest oli teinud. Juudikristlastel kulus aastaid, enne kui nad vabanesid oma kultuuris sügavalt kinnistunud hoiakutest.
üheksandal tunnil. Umbes kell 15. (Vt Mt 20:3 kommentaari.)
Jehoova. Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend tu kyríu (isand, issand). Kuid nagu selgitatakse lisas C, on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis oli selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega kyríos. Seetõttu on siin põhitekstis kasutatud nime Jehoova. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 10:33.)
ei ole erapoolik. Vastega „ei ole erapoolik” tõlgitud kreeka sõna on otsetõlkes „ei ole see, kes võtab vastu nägusid”. Jumal ei otsusta inimese üle välise põhjal; ta ei soosi kedagi rassi, rahvuse, ühiskondliku positsiooni vms alusel. Olla Jumala eeskujul erapooletu tähendab mitte otsustada inimese üle pinnapealse mulje põhjal, vaid pöörata tähelepanu tema olemusele ja omadustele, eriti neile, mis peegeldavad Looja enda omadusi.
Iisraeli poegadele. Võib tõlkida ka „Iisraeli rahvale”, „iisraellastele”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Iisrael”.)
lüües ta postile. Võib tõlkida ka „pannes ta posti külge rippuma”, „pannes ta puu külge rippuma”. (Vt Ap 5:30 kommentaari.)
tuli püha vaim kõigi peale, kes seda sõnumit kuulsid. See on ainus ülestähendatud juhtum, kus püha vaimu valati veel ristimata jüngrite peale. Pealegi olid Korneelius ja teised, kes kõnesoleval juhul püha vaimuga võiti, mittejuudid. Niisiis kasutab Peetrus siin kolmandat taeva kuningriigi võtit: ta teeb algust kuulutustööga mittejuutide seas (st nende seas, kes pole juudid, proselüüdid ega samaarlased), avades neile võimaluse pääseda Jumala kuningriiki. Esimest võtit kasutas ta mõni aeg varem juutide ja proselüütide ning teist samaarlaste heaks. (Ap 2:22–41; 8:14–17; vt Mt 16:19 kommentaari.)
ümberlõigatud usklikke. Võib tõlkida ka „usklikke ümberlõigatute hulgast”, st juudikristlasi. (Ap 10:23.)
rääkimas võõraid keeli. Sõna-sõnalt „rääkimas keeli”. See ime, mida võis nii näha kui ka kuulda, oli ilmne tõend, et Jumal on esitanud taevase kutse ka mittejuutidele. Jehoova näitas oma püha vaimu kaudu, et see uuendus on temalt. Sama oli ta teinud ka nädalatepühal. (Vt Ap 2:4 kommentaari.)