APOSTLITE TEOD
18. peatüki kommentaarid
Korintosesse. Korintos oli üks Antiik-Kreeka vanimaid ja tähtsamaid linnu. Muistne Korintos jääb tänapäeva Kórinthosest umbes 5 km edela poole. Korintose tähtsus ja jõukus tulenes suures osas heast asukohast: see paiknes maakitsusel, mis ühendas Mandri-Kreekat lõunas asuva Peloponnesose poolsaarega. Kaubavahetus Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel toimus Korintose kaudu. Samuti kontrollis Korintos ida-läänesuunalist mereliiklust: laevade ja/või lasti vedamine üle Korintose maakitsuse võimaldas vältida ohtlikku mereteed ümber Peloponnesose poolsaare. Keiser Augustuse valitsusajal sai Ahhaiast Rooma provints (kuhu kuulus terve Kreeka, välja arvatud Makedoonia) ja Korintosest selle pealinn. (Vt Ap 18:12 kommentaari.) Korintoses elas palju juute ja oli sünagoog, kus käis ka kreeklasi. (Ap 18:4.) Seda, et Korintoses elas juute, kinnitavad 1. sajandi kirjamees Philon Aleksandriast ja raidkiri marmorsillusel, mis leiti Lechaioni sadama poolse linnavärava lähedalt. Sillusel on tekst [syna]gogé hebr[aíon], mis tähendab „heebrealaste sünagoog”. Osa õpetlasi arvab, et see on pärit Pauluse ajast, kuid enamik arvab, et see on pärit hilisemast ajast. (Vt lisa B13.)
Akvila. Paulus nimetab Akvilat ja ta naist Priskillat (teise nimega Priska) oma kaastöölisteks. (Ro 16:3.) Piibli kreekakeelses osas on neid mainitud kuus korda (Ap 18:18, 26; 1Ko 16:19; 2Ti 4:19), iga kord mõlemat korraga. Priskilla on nime Priska hellitusvorm (deminutiiv). Lühemat vormi kasutab Paulus, pikemat Luukas. Selline rööpvormide kasutamine oli rooma nimede puhul tavaline. 49. aastal või 50. aasta alguses käskis keiser Claudius kõigil juutidel Roomast lahkuda. Seetõttu kolisid Akvila ja Priskilla Korintosesse. Paulus jõudis sinna 50. aasta sügisel. Nad tegid koos telke, sest nad kõik olid ametilt telgitegijad. Kindlasti aitasid Akvila ja Priskilla Paulusel ka vastset Korintose kogudust tugevdada. Akvila oli pärit Pontosest, mis oli piirkond Väike-Aasia põhjaosas Musta mere rannikul. (Vt lisa B13.)
telgitegijad. Kr skenopoiós. Selle kohta, mis käsitöölist selle sõnaga mõeldakse, on eri arvamusi. Näiteks on pakutud selliseid ameteid kui telgitegija, vaibakuduja ja köiepunuja. Ent paljud õpetlased arvavad, et see sõna tähendab tõenäoliselt telgitegijat. Paulus oli pärit Tarsosest, mis asus Kiliikias, piirkonnas, mis oli kuulus kitsekarvust kanga cilicium’i poolest. (Ap 21:39.) Esimese sajandi juudid pidasid auasjaks omandada noore mehena mingi amet, isegi kui nad pidid tulevikus saama kõrgema hariduse. Seega on võimalik, et ka Paulus õppis telgitegemist juba noorena. See töö polnud sugugi kerge, sest cilicium oli jäik ja tihke materjal, mida oli raske lõigata ja nõelaga läbi torgata.
pidas ... kõne. Kr dialégomai (vestlema, juttu ajama; arutlema; väitlema). Võib tõlkida ka „arutles ... inimestega”. See kreeka sõna võib tähendada nii loengu pidamist kui ka diskussiooni. Sama sõna esineb tekstides Ap 17:2, 17; 18:19; 19:8, 9; 20:7, 9.
pühendus ... täielikult Jumala sõna kuulutamisele. Need sõnad annavad mõista, et sealtpeale pühendas Paulus kogu oma aja kuulutustööle.
raputas ta oma riideid. Selle žestiga näitas Paulus, et tema ei vastuta nende Korintose juutide elu eest, kes polnud võtnud kuulda tema kuulutatud sõnumit Kristusest. (Vt selle salmi kommentaari Teie veri tulgu teie pea peale.) Sellele žestile leidub pretsedent piibli heebreakeelses osas. Nehemja raputas oma riidevolte, kui ta kõneles Jeruusalemma tulnud juutidega. Nõnda näitlikustas ta seda, et Jumal tõukab ära kõik, kes ei täida oma tõotust. (Neh 5:13.) Paulus tegi samasuguse žesti ka Pisiidia Antiookias. Koos Barnabasega raputasid nad tolmu oma jalgadelt hoiatuseks neile, kes neid selles linnas taga kiusasid. (Vt Ap 13:51 ja Lu 9:5 kommentaari.)
Teie veri tulgu teie pea peale. Nende sõnadega näitas Paulus, et tema ei vastuta nende juutide elu eest, kes polnud võtnud kuulda tema kuulutatud sõnumit Kristusest. Samasuguseid väljendeid leidub ka piibli heebreakeelses osas ja need annavad edasi mõtte, et inimene, kes teeb sihilikult seda, mis on surma väärt, on oma surmas ise süüdi. (Jos 2:19; 2Sa 1:16; 1Ku 2:37; Hes 33:2–4; vt Mt 27:25 kommentaari.) Ka sõnadega Mina olen puhas mõtles Paulus seda, et tema on süüst ja vastutusest prii. (Vt Ap 20:26 kommentaari.)
lahkus ta sünagoogist. Paulus lahkus sünagoogist ja jätkas kuulutamist Titius Justuse majas. Korintoses viibimise ajal elas Paulus Akvila ja Priskilla juures, kuid Justuse maja oli ilmselt tema misjonitöö keskus. (Ap 18:3.)
Titius Justuse. Korintlane, keda nimetatakse jumalakartlikuks meheks, mis näitab, et ta oli proselüüt ehk juudi usku pöördunu. (Vt Ap 13:43 ja 16:14 kommentaari.)
prokonsul. Provintsi asehaldur, kes allus Rooma senatile. Luukas nimetab Galliot Ahhaia provintsi prokonsuliks. Ta kasutab täpset nimetust, sest Ahhaia oli aastatel 27 e.m.a kuni 15 m.a.j ja alates aastast 44 m.a.j senatile alluv provints. (Vt Ap 13:7 kommentaari.) Luuka jutustuse õigsust kinnitab üks Delfist leitud raidkiri, kus on mainitud prokonsul Galliot. See raidkiri aitab ka kindlaks teha Gallio ametiaega.
Ahhaia. Piibli kreekakeelses osas mõeldakse Ahhaia all Rooma provintsi, kuhu kuulus kogu Peloponnesose poolsaar ja osa Mandri-Kreekast. Selle provintsi moodustas aastal 27 e.m.a keiser Augustus. Ahhaia oli senatiprovints, mille pealinn oli Korintos ja mida valitses prokonsul. (2Ko 1:1.) Piiblis mainitakse ka Ahhaia linnu Ateenat ja Kenkread. (Ap 18:1, 18; Ro 16:1.) Ahhaiat ja selle naaberprovintsi Makedooniat mainitakse tihti koos. (Ap 19:21; Ro 15:26; 1Te 1:7, 8; vt lisa B13.)
Kenkreas. Kenkrea oli üks Korintose sadamaid. See asus Saroni lahe ääres Isthmose maakitsusel 11 km Korintosest ida pool. Sealt avanes meretee itta, maakitsuse teises ääres asuvast Lechaioni sadamast aga Itaaliasse ja mujale läände. Tänapäeval võib Kechriése (Kechriaí) küla lähedal näha muistsete hoonete ja kaitsemuuli varemeid. Tekst Ro 16:1 näitab, et Kenkreas oli kristlik kogudus. (Vt lisa B13.)
kui Jehoova tahab. See väljend rõhutab vajadust arvestada millegi tegemisel või plaanimisel Jumala tahtega. Paulus juhindus alati sellest põhimõttest. (1Ko 4:19; 16:7; Heb 6:3.) Ja Jaakobus kirjutas oma lugejatele, et nad peaksid ütlema: „Kui Jehoova tahab, siis me elame ja teeme seda või teist.” (Jk 4:15.) Seda ei tohiks aga öelda lihtsalt suusoojaks, Jehoova tahte kohaselt peaks püüdma ka tegutseda. Neid sõnu pole tingimata vaja välja öelda, kuid nii oleks õige mõelda. (Vt Ap 21:14 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 18:21.)
siirdus ta üles. Kr anabaíno (üles minema). Kuigi algtekstis ei öelda, kuhu Paulus läks, mõeldakse siin tõenäoliselt Jeruusalemma. Jeruusalemm asub umbes 750 m üle merepinna. Sama kreeka verbi kasutatakse piiblis paljudes tekstides, kus on otse öeldud, et jumalateenijad läksid „üles Jeruusalemma”. (Mt 20:17; Mr 10:32; Lu 18:31; 19:28; Joh 2:13; 5:1; Ap 11:2; 21:12; 24:11; 25:9; Ga 2:1.) Selles salmis esineb ka verb katabaíno (alla minema), mida kasutatakse tihtipeale Jeruusalemmast lahkumise kohta. (Mr 3:22; Lu 10:30, 31; Ap 24:22.)
Apollose-nimeline juut. Kristlane, kes oli arvatavasti kasvanud üles Aleksandrias, Rooma provintsi Egiptuse pealinnas. Aleksandria oli üks antiikmaailma kultuuri- ja hariduskeskusi ning oli tuntud oma raamatukogu poolest. Aleksandria oli suuruselt impeeriumi teine linn Rooma järel ja seal elas palju juute. Nii juudid kui ka kreeklased pidasid Aleksandriat üheks prestiižsemaks hariduse omandamise kohaks. Seal valmis ka Septuaginta, piibli heebreakeelse osa kreekakeelne tõlge. Kõik see võib selgitada, miks Apollos tundis hästi [heebrea] pühakirja (sõna-sõnalt „oli vägev pühakirjas”).
õpetatud. Kr katechéo (vastu kõlama, kõrvu kostma, kuulduma; teatama; õpetama; koolitama). Võib tõlkida ka „suuliselt õpetatud”. Selleks et keegi oleks pädev pühakirja tõdesid teistele õpetama, on tal endal vaja neid korduvalt kuulda, nii et ta saaks neist aru ja et need jõuaksid ka tema südamesse. (Võrdle tekstiga Ga 6:6, mille algtekstis esineb seesama kreeka sõna kaks korda.)
Jehoova teed. Järgmises salmis esineb samatähenduslik väljend „Jumala tee”. Kristlasele on eluteed käies kõige tähtsam olla meelepärane Jumal Jehoovale ja uskuda tema pojasse Jeesus Kristusesse. Apostlite tegude raamatus nimetatakse kristlikku eluviisi ja õpetust ka lihtsalt „teeks” ja „selleks teeks”. (Ap 19:9, 23; 22:4, allm; 24:22, allm; vt Ap 9:2 kommentaari.) Väljend „Jehoova tee” esineb ka kõigis evangeeliumites osana teksti Jes 40:3 tsitaadist. (Vt Mt 3:3, Mr 1:3, Lu 3:4 ja Joh 1:23 kommentaari.) Tolle salmi heebreakeelses algtekstis on tetragramm. Väljend „Jehoova tee” esineb ka tekstides Koh 2:22 ning Jer 5:4, 5. (Vt Ap 19:23 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 18:25.)
püha vaimu mõjul tuline. Sõna-sõnalt „keev vaimult”. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „tuline”, tähendab otsetõlkes „keev”, kuid siin on seda kasutatud ülekantud tähenduses innukuse ja entusiasmi kohta. Kreeka sõnaga pneúma (vaim) mõeldakse siin salmis arvatavasti Jumala püha vaimu, mis tiivustab inimest toimima Jehoova tahte järgi ja annab talle selleks energiat. (Vt Mr 1:12 kommentaari.) Kuid sõnaga „vaim” mõeldakse piiblis vahel ka inimese enda seest lähtuvat jõudu, mis paneb teda teatud viisil rääkima ja tegutsema. Võimalik, et selles salmis on kokku põimitud mõlemad tähendused: Apollos tegi südame sunnil innukalt seda, mis ta teadis olevat õige, lastes Jumala vaimul end juhtida. Osa õpetlasi on aga arvamusel, et see väljend pole muud kui idioom agaruse ja entusiasmi kohta. See selgitaks, kuidas sai Apollos olla vaimu mõjul tuline, kuigi ta ei teadnud midagi Jeesuse nimesse ristimisest. Igal juhul oli Apollosel vaja püha vaimu, et saada asjadest õigesti aru ja suunata oma innukus õigesse kohta. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vaim”.)
Johannese ristimist. Johannese ristimine sümboliseeris inimese kahetsust Moosese seaduse vastu tehtud pattude pärast. (2Mo 24:7, 8.) Kuna Moosese seadus kaotas 33. aasta nädalatepühal kehtivuse, kaotas kehtivuse ka Johannese ristimine. (Ro 10:4; Ga 3:13; Ef 2:13–15; Kol 2:13, 14.) Sealtpeale tunnustas Jehoova üksnes seda ristimist, mille kohta andis juhendid Jeesus. (Mt 28:19, 20.) Apollost puudutavad sündmused, millest selles peatükis räägitakse, leidsid aset 52. aasta paiku.
Jumala armu. Sõna-sõnalt „armu”. Kreekakeelses tekstis ei esine siin sõna „Jumala”, vaid selle asemel on määrav artikkel. Paljud õpetlased on aga seda meelt, et mõeldakse just nimelt Jumala armu. Pealegi on Apostlite tegude raamatus sõna „arm” kasutatud enamasti seoses Jumalaga. (Ap 11:23; 13:43; 14:26; 20:24, 32.)