APOSTLITE TEOD
21. peatüki kommentaarid
endast vasakule. Võib tõlkida ka „pakpoordi”. Laev möödus Küprose saarest edela poolt ja purjetas Tüürose suunas. Esimesel misjonireisil umbes üheksa aastat varem oli Paulus koos Barnabase ja Johannes Markusega kohanud Küprosel nõid Elümast, kes püüdis nende kuulutustööd takistada. (Ap 13:4–12.) Arvatavasti tuletas Küprose nägemine Paulusele tookordsed sündmused meelde ning andis talle uut jõudu ja valmistas teda eesootavaks ette.
hea sõnumi kuulutaja. Kr euangelistés. (Vt Mt 4:23 kommentaari.) Ülesanne kuulutada head sõnumit on antud kõigile kristlastele (Mt 24:14; 28:19, 20; Ap 5:42; 8:4; Ro 10:9, 10), kuid nende kolme salmi kontekst, kus see kreeka sõna esineb, näitab, et väljendit „hea sõnumi kuulutaja” kasutatakse ka kitsamas tähenduses (Ap 21:8; Ef 4:11; 2Ti 4:5). Näiteks kui see käib inimese kohta, kes kuulutab seal, kus seda varem pole tehtud, võib seda tõlkida vastega „misjonär”. Pärast nädalatepüha tegi Filippus kuulutustööga algust Samaaria linnas ja sellel olid suurepärased tulemused. Ingli juhatusel kuulutas ta head sõnumit ka Etioopia õukonnaametnikule, kes seejärel lasi end ristida. Edasi juhtis Jehoova vaim Filippuse Asdodisse ning ta kuulutas seal ja kõigis teistes linnades, kuni jõudis Kaisareasse. (Ap 8:5, 12, 14, 26–40.) Kõnesoleva salmi sündmused toimuvad umbes 20 aastat hiljem, kuid Filipppust nimetatakse endiselt hea sõnumi kuulutajaks.
üks neist seitsmest mehest. Filippus oli üks neist seitsmest mehest, kelle apostlid olid Jeruusalemmas välja valinud. (Ap 6:3.)
vallalist tütart. Sõna-sõnalt „tütart, neitsit”. Kreeka sõna parthénos, mis on sageli tõlgitud vastega „neitsi”, võib käia nii mehe kui naise kohta, kes pole olnud seksuaalvahekorras. (Mt 25:1–12; Lu 1:27; 1Ko 7:25, 36–38.) Siin rõhutab see kreeka sõna seda, et Filippuse neli tütart polnud abiellunud.
rääkisid prohvetlikult. Prohvet Joel oli ennustanud, et nii mehed kui ka naised hakkavad prohvetlikult rääkima. (Jl 2:28, 29.) Vastavad heebrea ja kreeka sõnad tähendavad Jumalalt pärit sõnumite teadaandmist, kuid mitte tingimata ennustamist. (Vt Ap 2:17 kommentaari.) Kristlikus koguduses võivad kõik rääkida pühakirjas olevatest prohvetiennustustest, kuid prohvetlikult rääkimine on tekstide 1Ko 12:4, 10 järgi üks püha vaimu ande, mis anti vaid osale algkristliku koguduse liikmetele. Mõned, kel see and oli, nagu näiteks Agabos, suutsid ennustada tulevikku. (Ap 11:27, 28.) Naised, kellele Jehoova oli prohvetlikult rääkimise anni andnud, tunnustasid kahtlemata koguduse meesliikmete juhirolli, ilmutades sellega lugupidamist Jehoova vastu. (1Ko 11:3–5.)
püüate mu meelt muuta. Võib tõlkida ka „rõhute mu südant”. Vastav kreeka verb tähendab sõna-sõnalt „tükkideks peenendama, puruks hõõruma”. Siin kasutatakse seda piltlikus tähenduses koos sõnaga, mis tähendab südant.
Jehoova tahtmine. Kreeka sõna thélema (tahe) kasutatakse piibli kreekakeelses osas peamiselt seoses Jumala tahtega. (Mt 7:21; 12:50; Mr 3:35; Ro 12:2; 1Ko 1:1; Heb 10:36; 1Pe 2:15; 4:2; 1Jo 2:17.) Septuagintas on sõnaga thélema tõlgitud sageli heebrea väljendeid, mis tähendavad Jumala tahet: midagi, millest Jumalal on hea meel ja mis valmistab talle rõõmu. Neis tekstides esineb heebreakeelses algtekstis ka nimi Jehoova. (L 40:8, 9 [39:9, 10, LXX]; 103:21 [102:21, LXX]; 143:9–11 [142:9–11, LXX]; Jes 44:24, 28; Jer 9:24 [9:23, LXX]; Mal 1:10.) Sarnast mõtet väljendas ka Jeesus. Teksti Mt 26:42 järgi palvetas ta Isa poole, öeldes: „Sündigu sinu tahe.” (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 21:14.)
Jaakobuse. Tõenäoliselt mõeldakse Jeesuse poolvenda Jaakobust, sedasama, kellest on juttu ka tekstides Ap 12:17 ja 15:13. (Vt Mt 13:55 ning Ap 12:17 ja 15:13 kommentaari.)
kõik vanemad. Vt Ap 15:2 ja 16:4 kommentaari. See koosolek toimus aastal 56. Piibel ei maini, et sel koosolekul oleks kohal olnud ükski apostel, ega selgita, miks. Kuid ajaloolane Eusebios (snd u 260) ütleb Jeruusalemma hävingule eelnenud aja kohta: „Elusolevaid apostleid ähvardas pidevalt oht langeda mõrvaplaanide ohvriks, mistõttu nad olid sunnitud Juudamaalt lahkuma. Kristuse väele toetudes rändasid nad teistesse piirkondadesse ja kuulutasid oma sõnumit seal.” („Kiriku ajalugu”, 3. kd, 5. ptk, 2. lõik.) Eusebiose sõnad pole küll kirjutatud Jumala vaimu mõjutusel, kuid need on piiblis öelduga kooskõlas. Näiteks aastal 62 oli Peetrus Jeruusalemmast kaugel Babülonis. (1Pe 5:13.) Kuid Jeesuse vend Jaakobus oli endiselt Jeruusalemmas. Tõenäoliselt juhatas tema seda koosolekut, kus Paulus ja „kõik vanemad olid samuti kohal”.
tuhanded. Sõna-sõnalt „müriaadid; kümned tuhanded”. Vastav kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt kümnetuhandelist hulka, kuid see võib käia ka lihtsalt määratu suure hulga kohta.
taganema. Siin esineb kreeka nimisõna apostasía. See tuleb verbist aphístemi, mis tähendab sõna-sõnalt „eemale hoidma” ja mida on tõlgitud näiteks vastetega „eemale tõmbuma” ja „loobuma”. (Ap 19:9; 2Ti 2:19.) Sõna apostasía kannab endas mõtet taganemisest, hülgamisest ja mässamisest. See esineb piibli kreekakeelses osas kaks korda: siin ja tekstis 2Te 2:3. Klassikalises kreeka keeles on sellel sõnal poliitiline varjund ja see käib ülejooksiku kohta. Samas tähenduses kasutatakse ka verbi aphístemi tekstis Ap 5:37 galilealase Juuda kohta, kes „veenis [kr aphístemi] rahvast enda poole hoidma”. Septuagintas esineb see verb tekstis 1Mo 14:4 seoses poliitilise mässuga. Nimisõna apostasía esineb Septuagintas tekstides Jos 22:22, 2Aj 29:19 ja Jer 2:19, kus sellega on tõlgitud heebrea väljendeid tähendusega „mäss”, „ustavusetus” ja „truudusetus”. Piibli kreekakeelses osas kasutatakse sõna apostasía religioosses tähenduses; see tähendab õigest jumalateenimisest loobumist, oma usulistest vaadetest või põhimõtetest taganemist, nende täielikku hülgamist.
lämbunust. Vt Ap 15:20 kommentaari.
hoorusest. Vt Ap 15:20 kommentaari.
tuhatkonnaülemale. Kr chilíarchos (kiliarh). Võib tõlkida ka „sõjatribuunile”. Tuhatkonnaülem oli leegioni kõrgem ohvitser Rooma sõjaväes. (Vt Joh 18:12 kommentaari.) 56. aasta paiku oli Jeruusalemma garnisoni tuhatkonnaülem Claudius Lysias. (Ap 23:22, 26.) Nagu on näha Apostlite tegude raamatu peatükkidest 21–24, oli tema see, kes päästis Pauluse vägivaldse rahvahulga ja sanhedrini käest. Samuti saatis ta Pauluse salaja Kaisareasse ja kirjutas tema kohta kirja maavalitseja Felixile.
sadakonnaülemad. Võib tõlkida ka „tsentuuriod”. Tsentuurio oli umbes saja sõduri ülem Rooma sõjaväes.
kasarmusse. Mõeldakse Rooma sõdurite ruume, mis asusid Antonia kindluses Jeruusalemmas. Antonia kindlus asus templiala loodenurgas, väljaspool müüri. Sealt avanes vaade kogu templialale. Ilmselt asus see samas kohas, kuhu Nehemja oli ehitanud „templi juurde kuuluva kindluse”. (Neh 2:8.) Herodes Suur tegi Antonia kindluses põhjalikke ja kulukaid parandustöid ning ehitas seda veelgi tugevamaks. Ta andis sellele nime Rooma väejuhi Marcus Antoniuse järgi. Enne Herodese aega oli selle kindluse peamine otstarve kaitsta linna põhja poolt tulevate sissetungijate eest. Hiljem kasutati seda peamiselt Rooma sõjaväe baasina, et juutidel ja templialal toimuval silma peal hoida. Antonia kindlus oli templialaga ühendatud. (Josephus Flavius, „Juudi muinsused”, 15. kd, 11. ptk, 7. lõik.) Tänu sellele pääsesid Rooma sõdurid kiiresti kindlusest templialale, nagu oli arvatavasti ka siis, kui nad Paulust päästma jooksid. (Ap 21:31, 32; Antonia kindluse asukoht on näidatud kaardil lisas B11.)
pistodameest. Võib tõlkida ka „sikariooti”. Pistodamehed oli juutide äärmusliku poliitilise rühmituse liikmed, kes tapsid oma poliitilisi vastaseid.
heebrea keeles. Vt Joh 5:2 kommentaari.