APOSTLITE TEOD
23. peatüki kommentaarid
ma olen elanud. Siin esineb kreeka verb politeúomai, mis tähendab sõna-sõnalt „käituma kui kodanik” („Kingdom Interlinear”). Paulus annab mõista, et ta on olnud tubli kodanik, kes järgib riigi seadusi. Üldiselt lõid Rooma kodanikud riigiasjades aktiivselt kaasa, sest Rooma kodakondsus oli kõrges hinnas ning sellega kaasnesid nii õigused kui ka kohustused. (Ap 22:25–30.) Kuna Paulus räägib siin, kuidas ta on elanud Jumala ees, võib ta vihjata sellele, et eeskätt on ta ikkagi Jumala kuningriigi kodanik. (Flp 3:20; sama kreeka verb esineb tekstis Flp 1:27; vt allm.)
ma olen variser. Mõned kohalolijaist tundsid Paulust. (Ap 22:5.) Kahtlemata mõistsid nad, et end variseri pojaks nimetades peab Paulus silmas nende ühist vaimset pärandit. Nad teadsid, et Paulus on kristlusse pöördunud, ning said aru, et ta ei püüa esineda kellenagi, kes ta tegelikult pole. Kuid Paulus võis siin nimetada end variseriks ka tinglikus tähenduses, rõhutamaks, et tal on variseridega rohkem ühist kui saduseridega, kuna ta usub ülestõusmisse. Ilmselt lootis ta poleemilise ülestõusmisteema tõstatamisega sanhedrini kuuluvaid varisere enda poolele võita, ja see õnnestuski. (Ap 23:7–9.) Pauluse sõnad on kooskõlas sellega, mis ta mõni aeg hiljem ütles enda kohta kuningas Agrippa ees. (Ap 26:5.) Ka kirjas, mille ta saatis Roomast Filippi kristlastele, mainis ta oma minevikku variserina. (Flp 3:5.) Samuti nimetatakse tekstis Ap 15:5 variseri taustaga kristlasi endiselt variserideks. (Vt Ap 15:5 kommentaari.)
andsid vande. Võib tõlkida ka „sidusid end needusega, vandudes”. Kreeka sõnaga anathematízo mõeldakse vannet, mille andjat tabab needus, kui ta vannet murrab või kui tegemist on valevandega.
vanemate. Mõeldakse juudi rahva juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. (Vt Mt 16:21 kommentaari.)
vandunud. Võib tõlkida ka „sidunud end needusega, vandudes”. (Vt Ap 23:12 kommentaari.)
on andnud vande. Võib tõlkida ka „on sidunud end needusega, vandudes”. (Vt Ap 23:12 kommentaari.)
kolmandal öötunnil. Umbes kell 21.00 ehk kolmandal tunnil alates päikeseloojangust. Piibli kreekakeelses osas räägitakse vahikordadest, mis põhinesid kreeka-rooma ööjaotusel. (Mt 14:25; Mr 6:48; Lu 12:38.) See salm on ainus, kus mainitakse 12-tunnise ööaja konkreetset tundi. (Vrd Ap 16:25, 33; vt Mr 13:35 kommentaari.)
Claudius Lysias tervitab kõrgeaulist maavalitsejat Felixit! Sõna-sõnalt „Claudius Lysias kõrgeaulisele maavalitsejale Felixile: tervitusi!”. Selle kirja sissejuhatuses on järgitud tolle aja tava: kõigepealt nimetatakse saatjat, siis adressaati ja seejärel tervitatakse sõnaga chaíro (rõõmustama), millega antakse edasi mõte „olgu sinuga kõik hästi”. Sellist tervitust leidub paljudes tolle aja kirjades. Samasugune sissejuhatus on kirjades, mis algavad tekstides Ap 15:23 ja Jk 1:1. (Vt Ap 15:23 kommentaari.)
Rooma kodanik. Vt Ap 16:37 ja 22:25 kommentaari.
lossis. Võib tõlkida ka „pretooriumis”. Kreeka sõna praitórion (mis tuleb ladina keelest) esineb evangeeliumites ja Apostlite tegude raamatus ja see tähendab paleed või residentsi. Sõna „pretoorium” käis algselt väepealiku telgi kohta Rooma sõjaväelaagris, hiljem aga hakati niiviisi nimetama maavalitseja residentsi. Siin salmis mõeldakse Herodes Suure ehitatud paleed Kaisareas. 56. aasta paiku, kui siin kirjeldatu toimus, oli see Rooma maavalitseja residents. (Vt Mt 27:27 kommentaari.)