Komeedi plahvatus!

ÜHE nädala jooksul 1994. aasta juulikuus haarasid kogu maailma täheteadlaste tähelepanu komeedi Shoemaker-Levy 9 umbes 20 tüki kokkupõrked planeet Jupiteriga. Komeedijälgijad olid imestunud, kuna see vaatemäng kujunes „sajandi taevadraamaks”, nagu üks astronoom ütles. Miks ületas see sündmus kaugelt kõik ootused?

Esiteks, komeedi tükid, mis kihutasid umbes 200000 kilomeetrit tunnis, põhjustasid võimsaid plahvatusi, millele olid viidanud vaid kõige julgemad ennustused. Jupiteri atmosfääri sisenedes kutsusid tükid esile sähvatusi, mis kestsid vaid mõned sekundid. Seejärel paiskusid atmosfäärist välja ülekuumenenud gaasid, moodustades tohutuid tulekerasid, mis suurimate plahvatuste puhul ületasid väheseks ajaks Päikese pinna temperatuuri! Järgneva 10—20 minuti jooksul purskus 3200 kilomeetri kõrgusele suur fontään.

Peale selle osutusid algselt viletsaks peetud vaatlemistingimused peaaegu ideaalseteks. Kuna kokkupõrked toimusid Jupiteri ööküljel, oli säravaid sähvatusi ja fontääne kergem leida. Mõningal juhul võis näha fontäänide tippe tõusmas üle Jupiteri horisondi, ning kümme minutit pärast kokkupõrget tõi Jupiteri pöörlemine kokkupõrkekohad Maa otsesesse vaatevälja. Järgnevad kümme minutit tõid kokkupõrkekohad päikesevalguse kätte. Selleks ajaks olid fontäänid hajunud ning nende asemele ilmusid hiiglasuured tumedad laigud. Nende laikude tekkimist — suurim neist oli Maast kaks korda suurem — polnud astronoomid ennustanud, ometigi olid nad vaadeldavatest nähtustest kõige selgemini eristatavad.

Galileo automaatjaama abil oli kokkupõrkeid võimalik vaadelda „otse”. Hubble’i kosmoseteleskoop vaatles kokkupõrkeid Maa orbiidil nähtava valguse ning ultraviolettkiirguse lainepikkustel. Teised observatooriumid mõõtsid komeedi plahvatuste jõudu erinevatel, väärtusliku teabe saamiseks spetsiaalselt valitud lainepikkustel. Tänu sellele, et lõunapoolusel päike ei tõusnud, sai lõunapooluse infrapunateleskoobiga vaatlusi teostada ööpäevaringselt.

Taevavaatlejad on tundnud haruldast naudingut. Millal toimub järgmine komeedietendus? Hale’i-Boppi komeet, mida saab juba näha palja silmaga, võib olla heledaim komeet, mida me käesoleval sajandil näeme. Ta möödub meie planeedist 198 miljoni kilomeetri kauguselt. Komeedijälgijad põhjapoolkeral tahavad Hale’i-Boppi vaadelda 1997. aasta aprillikuus. Kõik see tuletab meile meelde, et me elame dünaamilises, muutuvas universumis, mille on loonud Jehoova, „valguste Isa” (Jakoobuse 1:17, UT; Laul 115:16).

[Pilt lk 21]

Tumedad laigud märgistavad piirkondi, kus komeedi tükid Jupiteriga kokku põrkasid

[Allikaviide]

Hubble Space Telescope Comet Team and NASA