Infotulv
KAHEKÜMNES sajand on olnud tunnistajaks enneolematule infotulvale. Olgu vahendajaks trükisõna, raadio- või telesaated, Internet või mõni muu moodus, maailm on infost küllastunud. David Shenk kirjutab oma selleteemalises raamatus ”Data Smog—Surviving the Information Glut”: ”Infotulvast on saanud tõeline oht. [———] Nüüd võib juhtuda, et meid hakkab kummitama info ületarbimine.”
Mõtle näitena kasvõi ühele tuntud ajalehele. On öeldud, et tavalisest argipäeva ”The New York Times’i” numbrist võib saada rohkem informatsiooni, kui tavakodanik 17. sajandi Inglismaal terve oma elu jooksul sai. Kuid lisaks igapäevasele ajalehele pakuvad infolaviinile lisa kõiksugu ajakirjad ja raamatud, mis käsitlevad ilmatut hulka teemasid. Igal aastal üllitatakse kümneid tuhandeid raamatuid. Ning kuna teadusliku info maht kahekordistub iga kuue aasta tagant, pole ime, et üle kogu maailma on ainuüksi tehnikaajakirju kokku üle 100000. Peale selle võivad arvutikasutajad leida hiigelkoguses infot Interneti vahendusel.
Kuidas on lood ajakirjadega? Äriajakirju, naisteajakirju, teismeliste ajakirju, spordi- ja ajaviitežurnaale — ajakirju leidub tõepoolest peaaegu iga teema ja huviala jaoks — on nagu liiva mere ääres ning kõik need nõuavad meie tähelepanu. Ja mida öelda veel reklaamijate, ”tühisuse ülistajate” kohta, nagu neid nii tabavalt on nimetatud? Oma raamatus ”Infostress” (”Information Anxiety”) täheldab Richard S. Wurman: ”Reklaamiagentuurid on kuulutanud meie meeltele sõja reklaamide valinguga, mida kõike peab vaatama, kuulama, nuusutama, katsuma.” Nad väidavad, et me vajame viimase peal tooteid, uusimaid täiustatud mudeleid, et mitte naabri Jürist ja Marist kehvemad olla.
Austraalia psühholoog ja ühiskonnauurija dr. Hugh MacKay ütles, et ’maailm on informatsioonist üle ujutatud ning inimesi kutsutakse ühinema info-kiirmaanteel kihutajatega’. Dr. MacKay arvates seisneb probleem selles, et uudiseid ja päevasündmusi kajastavate saadete järsu kasvu tõttu raadios ning televisioonis, samuti arvutipõhiste infovõrkude praeguse tormilise leviku tõttu on kujunenud välja maailm, kus paljud joonduvad vastavalt meedias edastatud infole, mis pahatihti ei anna tegelikkusest tervikpilti, vaid sageli subjektiivse faktide ja sündmuste ülevaate.
Mis on informatsioon?
Ladinakeelne tüvisõna informare sisaldab mõtet mingi aine vormimisest, nii nagu näiteks potissepp vormib savi. Sestap annab mõni allikas ”informeerima” tähenduseks ”mõistust vormima”, ”mõistust kujundama või suunama”. Küllap on enamikul lugejatel meeles, et alles hiljaaegu kujutas informatsioon endast vaid hulka fakte või andmeid, mis edastasid üksikasju, nagu kes, kus, mis, millal ja kuidas. Informatsioon polnud seotud erilise keelepruugi ega sõnavaraga. Meil ei pruukinud teha muud kui vaid küsida või vajalik teave ise üles otsida.
Kuid kätte jõudsid 90-ndad ning maailmas on leiutatud nii palju infoalaseid sõnu, et need võivad juba iseenesest segadust tekitada. Samal ajal kui mõned neist sõnadest ja väljendeist on suhteliselt lihtsad ning arusaadavad, nagu näiteks ”infomaania”, ”tehnofiilia” ja ”infoajastu”, võib teistega üpriski kimpu jääda. Tänapäeval on maailma vallanud infomaania — uskumus, et see, kes on kõige informeeritum, on eelistatumas seisundis kui need, kes samavõrra infot kätte ei saa, ning et info ei ole enam vahend eesmärgi saavutamiseks, vaid eesmärk omaette.
Seda maaniat õhutab tagant tohutu valik kaugsidesüsteeme, nagu faks, mobiiltelefon ja personaalarvuti, mida mõningad peavad infoajastu sümboliks ja maskotiks. On tõsi, et arvutite mugavus, kiirus ja võimsus on teinud informatsiooni kättesaadavamaks kui kunagi varem — isegi sedavõrd kättesaadavaks, et Nicholas Negroponte Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist ütleb: ”Arvutid ei kuulu enam töö, vaid eluviisi juurde.” Selle tagajärjel on hakatud informatsiooni ja selle edastamise tehnilisi vahendeid ülikõrgelt hindama, vahel lausa jumaldama, ning infotehnoloogiale on tekkinud hiigelsuur pühendunud austajaskond üle kogu maailma. Televisiooni uudiste ja päevasündmuste saateid peetakse vaata et pühadeks tõekuulutajateks ning TV talk show’des pakutakse lausa kapaga pahna, mille pahatihti kriitikameeleta ja kergeusklik publik endasse ahmib.
Just seepärast, et infoajastu on toonud muutusi meie argi- ja tööellu, kannatab hulk inimesi tänapäeval ühel või teisel kujul ”infostressi” all. Mis see infostress õieti on? Kuidas jõuda selgusele, kas see puudutab ka sind? Kas selle vastu on võimalik midagi ette võtta?
[Piltide allikaviide lk 3]
Maakera lk. 3, 5 ja 10: Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.