Kuidas infoajastul toime tulla

MEIL tuleb leppida tõsiasjaga, et paljud 1990-ndate infoajastu aspektid tekitavad edaspidigi meis stressi. Mõningate vastu saame üpris vähe parata, kui sedagi. Samas on siiski abinõusid, mis aitavad meil stressi suurel määral leevendada või hoopis kõrvaldada. Võiks lausa öelda, et infoajastul toimetulek on ühest küljest keeruline, teisest küljest rahuldustpakkuv ülesanne.

Info saajad ja edastajad

Ükskõik kas oleme end sel moel liigitanud või mitte, oleme oma elu jooksul kõik mingil määral info saajad ja info edastajad. Meie aju omandab ja töötleb infot mitut moodi. Üks moodus hõlmab aju hämmastavat võimet töödelda infot alateadvuses.

Teine moodus on seotud info teadliku töötlemisega, nagu see sünnib näiteks vestluse puhul. Seesugust infotöötlust — nii edastajate kui saajatena — võime suurel määral kontrollida. Mis puutub tühja jutu ajamisse, siis Piibel hoiatab nende eest, kes ”ei ole .. mitte ainult jõude, vaid ka lobisejad ning uudishimulikud ja räägivad sobimatuid asju” (1. Timoteosele 5:13). Teiste sõnadega, vaata, et sa ei kulutaks liiga palju aega tühjast-tähjast või isegi kahjulikest asjadest rääkimisele. Ära ole üks neist, kes vajavad klatši nagu õhku. See võib raisata väärtuslikku aega ja energiat ning nii meis kui teisteski stressi tekitada. Võid lasta käest võimalusi talletada ja jagada teavet, mis on praeguses vaevatud maailmas edukalt toimetulekuks tõeliselt oluline ja kasulik.

Lugemise teel hangitud info töödeldakse teadlikult ning seetõttu nõuab see ka kõige rohkem aega. Stressist vaevatute halin ”Ma lihtsalt ei jõua kõike läbi lugeda!” on liigagi tuttav. Kas sullegi tundub, et sul on lugemist liiga palju ja aega liiga vähe? Kuna lugemine nõuab aega, läheb lugemise kunst ja mõnu praegusel kiirinfo ajastul sageli kaotsi. Liiga paljud lasevad televiisoril oma aja neelata. Ometi on kirjasõna siiani kõige jõulisem vahend kujutlusvõime ergutamiseks ning teabe, ideede ja käsitluste edasiandmiseks.

Kuidas tulla toime, kui meie tähelepanu nõuavad üksteise võidu nii suur hulk lugemismaterjali, televiisor, arvutimängud ja muugi ajaviide? Lahendus peitub valikulisuses. Kui suhtume valivalt sellesse, mida meil tuleb kuulda, näha, öelda või lugeda, s.t. kui nopime välja vajalikuma ehk seame asjad selles vallas tähtsusjärjekorda, võime infostressi suurel määral leevendada. Häid tulemusi annab valikulisus, kui rakendada seda kahes järgus.

Kas me vajame nii palju pahna?

Näeme oma vajadusi sageli kõverpeeglis, moonutatuna sellest, mida teised arvavad meid vajavat, või sellest, mida arvame olevat vajaliku massimeedia oskusliku reklaami tõttu. Et selles segadusttekitavas infolabürindis korda luua, rakenda järgmist põhireeglit: ole vähenõudlik! Ehk nagu Richard S. Wurman ütleb: ”Info läbitöötamise saladus seisneb oma infovaldkonna hoidmises nendes piirides, mis on seotud sinu eluga. [———] Minu arvates ei pea paika väide ”mida parem valik, seda õigemini tegutsed ja seda suuremat vabadust naudid”. Rohkem valikuvõimalusi paistab toovat pigem rohkem stressi.”

Sestap on hea uurida oma harjumusi seoses lugemise või telerivaatamisega. Küsi endalt: ”Kas see on mu tööks või eluks vajalik? Kas mul on tõesti tarvis teada kõiksugust tühja-tähja ja kuulujutte kõigi nende kuulsate ja ilusate kohta? Kuidas muutuks mu elu, kui ma ei vaataks seda saadet, ei loeks seda raamatut või ajakirja, ei veedaks nii kaua aega ajalehe taga?” Analüüsinud oma lugemist ja telerivaatamist, on mõningad suutnud kõrvaldada hulga materjali, mis nende mõistust ja ka kodu on risustanud. Näiteks on nad otsustanud tellida ainult ühe päevalehe. Enamikus ajalehtedes on nagunii enam-vähem ühed ja samad põhiuudised. Mõned on spetsiaalselt palunud, et nende postkasti ei topitaks omal algatusel rämpsposti.

Vähenõudlikku, ”risustamata” eluviisi pooldas ka Jeesus Kristus, suurim inimene, kes kunagi on elanud (Matteuse 6:25—34). Vähenõudlikkust soositakse ja ülistatakse paljudes Aasia kultuurides ning isegi hulk inimesi Lääne kultuurist peab seda ülemaks eluviisiks. Kirjanik Duane Elgin on öelnud: ”Vähenõudlikum elu tähendab mõttekamat elu, kus on minimaalselt tarbetuid tühiasju.”

Olles nüüd sättinud hangitava info tähtsusjärjekorda vastavalt oma vajadustele, tee sedasama oma huvidega, kuna huvi on teadasaamise tõukejõud. Siinjuures aga tuleb hoolega teha vahet selle vahel, mis sind tõesti huvitab, ja selle vahel, millest sa arvad, et peaksid olema huvitunud, meeldimaks teistele — näiteks töökaaslastele. Ent kui suudad lugemist, telerivaatamist või arvutikasutamist planeerida, nagu planeerid ükskõik millist muud tegevust, võttes arvesse tõeliselt huviväärset, leiad, et elu muutub mõnusamaks ja sa pole tarbetult stressis.

Niisiis, kuidas infostressiga toime tulla? Ehk ei õnnestu sul sellest kunagi täiesti pääseda, ent siintoodud lihtsate põhimõtete järgimisest on suur abi. Ole vähenõudlik ning liigita info vastavalt omaenda vajadustele ning huvidele. Tulemas on aeg, mil kõik eluraskused, kaasa arvatud infostress, on möödanik; senikaua aga hoia nüüdistehnoloogia imeasjad nende õigel kohal. Kasuta neid abinõudena eesmärgi saavutamiseks. Ära saa nende orjaks ega lase neil end lummata. Nõnda võid saada kasu ülesehitavast, julgustavast, asjalikust infost, ilma et sellest stressi tekiks.

[Kast lk 11]

Tee vahetuskaupa

”Tühista oma leping kaabeltelevisioonifirmaga .. ja kasuta sama [summa] kuus mõne hea raamatu peale. Raamatud on televisiooni vastand: aeglased, kaasahaaravad, sütitavad, mõistust arendavad ja loovust ergutavad.”

”Samuti võiksid ehk seada iganädalasele Internetis veedetavale ajale tundide arvu ülempiiri või vähemalt tasakaalustada võrgus veedetava aja raamatulugemiseks kulutatava ajaga.” (”Data Smog—Surviving the Information Glut”.)

[Kast lk 12]

Ole peremees, mitte ori

”Lülita televiisor välja. Pole kiiremat moodust, saavutamaks taas kontrolli oma elutempo, koduse õhkkonna ja mõttemaailma üle kui lülitada välja see riistapuu, mis meist liigagi paljude elule selle helesinise miljöö loob. Miljonid ameeriklased on avastanud, millise meelerahu ja milliseid võimalusi eneseteostuseks annab [teleri] väljalülitamine, rääkimata vabast ajast, mida nüüd tundide kaupa üle jääb ning mida võib kasutada nende asjade tegemiseks, milleks nad varem kunagi aega ei leidnud.” (”Data Smog—Surviving the Information Glut”.)

[Kast lk 12]

Ole Internetiga ettevaatlik

Moraalitud inimesed püüavad Interneti kaudu ellu viia oma seksuaalperverssusi ja leida endale vabatahtlikke partnereid või süütuid ohvreid. Teised kasutavad Internetti, propageerimaks omaenda ideoloogiaid. Ka ärataganejad on loonud kergeusklike püüdmiseks oma WWW-kohti.

Interneti kasutamisel on tarvis ilmutada ülimat ettevaatlikkust ja lapsevanemad peaksid kindlasti hoolega jälgima igat oma last, kes seda kasutab. On tõsi, et sealt võib leida palju kasulikke allikaid, nagu otsinguteeke, müügilolevate raamatute nimistuid, uudistekanaleid. Näiteks Vahitorni Ühing teatas hiljuti oma WWW-kohast (http://www.watchtower.org), mille eesmärk on anda faktilist informatsiooni Jehoova tunnistajate kohta. Siiski tuleb mõista, et Internetis peitub ka äärmiselt kahjulikku mõju, kaasa arvatud pornograafia ja ärataganemine.

Kristlane peaks panema tähele Pauluse nõuannet: ”Seda ma siis ütlen ja hoiatan teid Issandas, et te ei elaks enam, nagu ka paganad elavad oma meele tühjuses .. [ning] on südametunnistuses tuimaks jäänud ning endid andnud kõlvatuse kätte kõike roppust ahnesti tegema. Aga nõnda ei ole te õppinud Kristust tundma” (Efeslastele 4:17—20). Samuti ”hoorus ja kõik roppus või ahnus olgu nimetamata teie seas, nõnda nagu sünnis on pühadele, ja riivatus ja rumalad sõnad või tühised naljad, mis kõik ei sobi, vaid pigemini olgu tänu” (Efeslastele 5:3, 4). Peame mõistma, et paljud võrgukohad on loonud moraalitud ja ebaausate kavatsustega inimesed. Ja paljud kohad, nagu jututoad, mis pole ehk moraalitud või ebaausad, on puhas ajaraiskamine. Hoia end kõigest seesugusest eemal!