Kui tabab insult

SAGEDASEMAID surma ja pikaajalise invaliidistumise põhjusi lääne tööstusriikides on insult ehk ajurabandus. Tabada võib insult tõepoolest rabavalt äkki. Ühel hetkel tunneb inimene end hästi, juba järgmisel aga tabab insult otsekui välk selgest taevast — ning võib järsult ja dramaatiliselt muuta tervet elu. Julmalt sandistav ja halvav insult võib röövida kõnevõime, anda hoobi inimese tundeelule, moonutada tema isiksust ja ümbritseva tajumise võimet ning sundida pidama näiliselt lõputut võitlust selle nimel, et taastada normaalne elu, mida tema ja ta pere varem elas.

Võtame näiteks Ellen Morgani.a Kolmapäeval oli 64-aastane Ellen terve ja toimekas proua. Neljapäeval oma mehega sisseoste tehes kaotas Ellen äkitselt kõnevõime ning ta nägu moondus grimassiks. Terve keha muutus nõrgaks ning ta taarus otsekui joobnu. Ellenit oli tabanud raske insult!

Insuldi tagajärjed olid nii rängad, et Ellen ei tulnud toime ka kõige lihtsamate asjadega, nagu enese pesemine või riietamine. Suutmata kirjutada, kududa või õmmelda, hakkasid teda vaevama kontrollimatud nutuhood ja ületamatu väsimus. Kõige selle juures oli Elleni mõistus ikka selge, kuid mõte, et teised võivad teda tobukeseks pidada, valmistas talle suurt piinlikkust. Hiljem selgitas Ellen: ”Vähesed inimesed mõistavad, kuivõrd sellest äkilisest muutusest sugenev šokk inimest emotsionaalselt ja psüühiliselt mõjutab. Mul oli vahepeal isegi tunne, et mind kui isikut pole enam olemaski.”

Mis põhjustab insulti? Kas insult koos oma tagajärgedega tabab kõiki ühtemoodi? Kuidas on insuldi läbiteinud oma haigusega toime tulnud? Kuidas insuldi läbiteinute perekonnaliikmed hakkama saavad? Mida võime kõik teised teha, et toeks olla? ”Ärgake!” võtab need küsimused vaatluse alla ning heidab pilgu nii insuldi läbiteinute kui nende pereliikmete elule ja ühisele võitlusele.

[Allmärkus]