Tagajärgedega toimetulek
LAMADES halvatuna haiglavoodis, küsis Gilbert tohtrilt: ”Kas ma saan veel kunagi oma kätt-jalga liigutada?” Vastuseks kuulis Gilbert üleskutset: ”Mida kõvemini pingutad, seda rohkem taastud ja seda kiiremini see õnnestub.” Seepeale kostis mees: ”Mina olen valmis!” Füsioteraapia ja positiivne hoiak üheskoos aitasid 65-aastasel Gilbertil loobuda ratastoolist käimisraami kasuks, käimisraamist kepi kasuks ning seejärel tagasi töölegi minna.
”Tänapäeva insuldijärgne rehabilitatsioon põhineb enamasti käsitusel, et kui üks ajupiirkond on kahjustatud, võivad aju teised keskused võtta üle kahjustatud ajukoe rolli. Ravi üks eesmärke on kasutada ära nende n-ö. tegevuseta ajukeskuste võimalused ning stimuleerida aju oma tööd ümber korraldama ning kohandama,” ütlevad teadurid Weiner, Lee ja Bell. Ent taastumine sõltub ka teistest teguritest, nagu insuldi lokalisatsioon ja raskus, üldine tervislik seisund, arstiabi kvaliteet ning kaasinimeste tugi.
Pereliikmete ja sõprade tugi
Erikka käis kolm aastat ravivõimlemises, kus ta õppis kõndima ning kasutama halvatud vasaku käe asemel paremat. Ta jutustab, mis aitas temal toime tulla: ”Kõige tähtsam oli see, et mu mees ja sõbrad jäid mulle truuks. Teadmine, et nad armastavad mind, andis mulle jõudu ning kui nad julgustasid mind mitte alla andma, sain indu juurde.”
Perekonnaliikmed saavad oma lähedaste taastumisprotsessis kaastegelasteks. Neil tuleb ravipersonalile küsimusi esitada ning jälgida ravivõtteid, mida peab ehk kodus jätkama, et säilitada seniseid edusamme. Perekonnaliikmete ja sõprade kannatlikkus, lahkus, mõistev suhtumine ning hellus loovad emotsionaalselt turvalise õhkkonna, mis soodustab kõnelemise, lugemise ja muude igapäevaeluks tarvilike oskuste taasõppimist.
Püüdes leida tasakaalu tagantsundimise ja poputamise vahel, nägi John kõvasti vaeva, et aidata oma naist harjutuste ja ravi juures. Ta räägib oma pereliikmete pingutustest: ”Me ei lasknud Ellenil enesehaletsusse langeda. Vahel olime küll nagu karmid kupjad, kuid alati võtsime arvesse tema piiratud võimeid ning vajadusel aitasime. Kuna ta on nüüd kergemini haavatav, püüan talle mitte stressi tekitada.”
Kui Ellen õppis kõneterapeudi abil taas kõnelema, oli John talle abiks. ”Et ühistegevus julgustab, lugesime üksteisele Piiblit ette ning see aitas parandada Elleni kõnet. Samuti, kuna oleme Jehoova tunnistajad, hakkasime tasapisi teenistuses osalema. Nõnda sai Ellen jagada teistele oma tulevikulootust. See oli talle omamoodi teraapia.” Kolme aasta pärast oli Elleni seisund tükk maad paranenud.
Kunagi ei tohiks alahinnata seda, kui suureks julgustuseks ja jõu allikaks on sõbrad, sest nemad võivad insuldi läbiteinu paranemisprotsessi vägagi mõjutada. Meditsiiniajakiri ”Stroke” teatel on leitud, et suurema ”sotsiaalse toetuse korral võib oodata kiiremat taastumist ja suuremaid edusamme üldises tegutsemisvõimes ning seda isegi raskema insuldi läbiteinud patsientide puhul”.
Bernie hindas väga abi, mida sõbrad talle osutasid. Ta tuletab meile meelde: ”Sõprade külaskäigud on toimetulekuks määratult tähtsad. Osavõtlik hääl ja hoolitsev suhtumine tõstavad vaimujõudu. Kuigi haige puuetel pole tarvis pikalt peatuda, on siiski väga julgustav, kui väiksemaidki edusamme tähele pannakse.” Mida saaksime meie teha, et olla toeks neile, kes insuldi järelmõjudega maadlevad? ”Vii lilli,” soovitab Bernie, ”jaga mõnda Pühakirja mõtet või jutusta mõni kogemus. See oli mulle suureks abiks.”
Melva, üks eakas insuldi ohver, leidis abi sellest, et mõni tema vaimsetest vendadest koos temaga palvetab. Ka Gilbert soovitab seda: ”Kui sa kellegagi koos palvetad, näitab see, et sa tõesti hoolid temast.” Peter, kes insuldi tagajärjel hästi ei näe, on tänulik, kui teised mõistavad tema puuet ning võtavad aega, et talle ette lugeda.
Samuti on armastav pakkuda abi, sõidutamaks haiget taastusravi protseduuridele ja tagasi. Vajalik on ka hoolitseda selle eest, et haige kodu oleks turvaline paik. Tasakaaluhäirete korral varitseb pidev kukkumisoht. Näiteks Gilbert hindas sõprade lahket abi, kes muu hulgas paigaldasid dušikabiini turvalisuse mõttes käsipuu.
Õpi olema toeks
Meeleolu kõikumised ja kalduvus kergesti nutma puhkeda võivad valmistada insuldiohvrile piinlikkust ning tekitada segadust kõrvalseisjates, kes ei tea, mida peale hakata. Ent õppides olema toeks, võivad sõbrad päästa haige eraldatusest, mis vastasel korral võiks tekkida. Tavaliselt muutuvad nutuhood siis harvemateks. Ent kui pisarad voolama hakkavad, säilita rahu ning jää haige kõrvale, öeldes talle sedasama, mida tahaksid kuulda siis, kui sa ise tema olukorras oleksid.
Ennekõike arenda jumalikku armastust nende vastu, kelle puuete tõttu on see isiksus, mida sa varem tundsid, muutunud. Nad tajuvad sinu tundeid ning see omakorda mõjutab nende suhtumist sinusse. Erikka kommenteerib: ”Võib-olla ei muutu ma kunagi endiseks. Ent seda ei tohikski insuldiohvrilt oodata. Sugulased ja sõbrad peaksid õppima armastama seda inimest sellisena, nagu ta on. Kui nad tema isiksust igatpidi uurivad, leiavad nad, et endised köitvaimad omadused on ikka alles.”
Enesest lugupidamine kahaneb nullilähedaseks, kui inimene ei suuda rääkida või end mõistetavaks teha. Tehes pingutusi, et kõnepuude all kannatajaga vestelda, võivad sõbrad näidata, et ta on ikka väärtuslik. Takashi ütleb: ”Ma mõtlen ja tunnen südames sama mida ennegi. Kuid inimesed kipuvad minuga kokkupuutumist vältima, sest nad ei suuda minuga normaalselt vestelda. Mul on raske ise inimeste poole pöörduda, ent kui keegi minuga rääkima tuleb, on see ülimalt julgustav ja teeb mind väga-väga õnnelikuks!”
Järgnevalt mõned juhtnöörid, mis võivad aidata meil toetada ja julgustada kõnepuude all kannatajaid.
Enamasti ei kahjusta insult intellekti. Enamikul inimestel, kes insuldi läbi teevad, jääb mõistus selgeks, kuigi nende kõnet võib olla raske mõista. Ära kunagi räägi nendega üleolevalt ega kasuta pudikeelt. Kohtle neid väärikalt.
Kuula kannatlikult. Nad vajavad ehk aega, et terviklikku mõtet välja öelda või sõna, fraasi või lauset lõpetada. Pea meeles, et kõige hoolivam kuulaja on see, kellel ei ole kuulamisega kiiret.
Ära tee nägu, et saad aru, kui see tegelikult nii pole. Tunnista sõbralikult: ”Anna andeks, mul ei õnnestu sinust kuidagi aru saada. Proovime hiljem uuesti.”
Räägi aeglaselt ja selgelt normaalse hääletooniga.
Kasuta lühikesi lauseid ja tuttavaid sõnu.
Esita küsimusi, mille peale saab kosta kas jah või ei, ning julgusta haiget vastama. Pea meeles, et võib-olla ei saa ta su sõnadest aru.
Kõrvalised helid olgu tasased.
Toimetulek tänu Jehoova armastavale abile
Samal ajal kui on oluline teada oma insuldi põhjusi, sest siis saab astuda samme, vähendamaks tulevaste insultide riski, on tähtis leevendada ka haigusega kaasas käivaid hirme. Ellen jutustab: ”Jumala sõnad, mis on kirjas Jesaja 41:10 julgustavad mind eriliselt. Selles kohas ütleb ta: ”Ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen sind tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!” Jehoova on saanud mulle nii reaalseks, ta on teinud mind kartmatuks.”
Piibel aitab ka Anandil saada jagu meeleheitest: ”See annab mulle ülimat tuge, mind pidevalt virgutades ja kosutades.” Hiroyukil oli raske Pühakirjast kasu saada, kuna ta ei suutnud keskenduda. Ta ütleb: ”Leidsin troosti piibliraamatute kuulamisest kasseti pealt.”
Apostel Paulus sõnas: ”Kui olen nõder, siis olen vägev!” (2. Korintlastele 12:10). Jehoova vaim aitas Paulusel saata korda asju, millega ta omal jõul hakkama poleks saanud. Ka insuldi läbiteinud võivad Jehoovalt vaimset jõudu saada. Erikka selgitab: ”Kui oleme terved ning teeme kõike omal jõul, ei anna me ehk Jehoovale suurt võimalust meid aidata. Ent oma puude tõttu olen saanud tugevdada oma suhteid temaga väga erilisel viisil.”
Toeks hooldajatele
Hooldajad vajavad tuge, et täita oma väga vajalikku osa. Kust nad võiksid tuge otsida? Esiteks kindlasti perekonnaringist. Iga liige peab kandma oma osa hooldamise koormast. Yoshiko räägib, millist emotsionaalset tuge tema pojad talle pakkusid: ”Nad kuulasid mu probleeme, nagu oleksid need nende endi omad.” Perekonnaliikmed peaksid hankima võimalikult palju infot selle kohta, kuidas insuldiohvri eest hoolitseda ning samuti kuidas käituda, arvestades omakse muutunud isiksust.
Kes veel võiksid hooldajatele toeks olla? David oma perekonnaga otsis Victori hooldamiseks abi oma usupere, Jehoova tunnistajate koguduse keskelt: ”Nad olid valmis meid meie hädas aitama. Kordamööda tulevad nad aeg-ajalt ööseks meie poole, et meie asemel Victori eest hoolt kanda.”
Iga hooldaja vajab oma usupere südamlikku armastust ja tuge. Ent võib-olla on mõnel raske abi paluda. Haruko selgitab: ”Sageli öeldakse mulle: ”Ütle julgelt, kui vajad millegi juures abi.” Ent teades, kui hõivatud kõik on, ei suuda ma abi paluma minna. Oleksin väga tänulik, kui abi pakutaks konkreetselt: ”Võin aidata sul koristada. Mis päev sulle kõige paremini sobiks?”, ”Võin sinu eest poes käia. Kas sobiks, kui ma nüüd kohe läbi tuleksin?”.”
Kuigi Kenji naist tabas insult, suutis mees teda vajalikul moel hooldada. Ta koges, et võib palves oma koorma Jehoova hooleks jätta. Lõpuks kaotas tema naine kõnevõime ning seeläbi jäi Kenji ilma vestluskaaslasest. Ent ta loeb iga päev Piiblit. Ta lausub: ”See tuletab mulle meelde, et Jehoova hoolitseb hellalt nende eest, kes on murtud vaimuga, ning tänu sellele ei tunne ma end masendununa ja üksildasena.”
Jehoova vaimule toetumisest võib olla abi, kui tunnete lained paistavad üle pea kokku löövat. Yoshiko, kes peab tulema toime oma mehe insuldijärgsete isiksuse muutustega ning pahameelehoogudega, jutustab: ”Mõnikord on mul tunne, et tahaksin täiest kõrist karjuma hakata. Olen sellisel puhul alati Jehoovat palunud ning tema vaim annab mulle rahu.” Ta hindab Jehoova lojaalsust tema vastu ning ei lase millelgi häirida oma kristlikku eluviisi. Ta käib korrapäraselt kristlikel koosolekutel, osaleb teenistuses ning uurib omaette Piiblit. ”Tean, et kui teen oma osa, ei hülga Jehoova mind kunagi,” ütleb Yoshiko.
Kui meel kipub murelikuks muutuma, on Jehoova alati valmis meid kuulama. Midori, kelle mees tegi läbi insuldi, leiab troosti tõsiasjast, et piltlikult öeldes on Jehoova pannud kõik tema valatud pisarad ”lähkrisse” (Laul 56:9). Ta tuletab meelde Jeesuse sõnu: ”Ärge siis olge mures homse pärast.” Midori ütleb: ”Olen otsustanud olla kannatlik kuni uue maailma saabumiseni.” (Matteuse 6:31—34.)
Silmitsi raskete puuetega
On tõsi, et mõningad paranevad tänu taastusravile märgatavalt, teistel aga taastub insuldieelne teovõime üksnes vähesel määral. Mis võib aidata viimastel vaadata näkku olukorrale, kus nad on sunnitud leppima oma puuetega, olgu need kuitahes rasked ja püsivad?
Bernie, kes jäi insuldi tagajärjel peaaegu liikumatuks, vastab: ”Rõõm igavese elu lootusest tulevases maises paradiisis ja palve taevase Isa Jehoova poole aitasid mul oma piiratud võimetega rahulikul meelel leppida.”
See lootus aitas ka Erikkal ja tema mehel Georgil leppida naise piiratud võimetega ning siiski elust rõõmu tunda. Georg selgitab: ”Jumal on andnud meile tõotuse, et ühel päeval saabub täielik tervenemine. Seepärast ei keskendu me puuetele. Muidugi teeme Erikka tervise nimel ikka kõik, mis suudame. Kuid samas on võimalik õppida elama lihaste puuduliku koordinatsiooniga ning keskenduda positiivsematele asjadele.” (Jesaja 33:24; 35:5, 6; Ilmutuse 21:4.)
Juhul, kui haige teovõime vaid väga vähesel määral taastub, on perekonna ja sõprade tugi veelgi olulisem. Nad võivad aidata haigel toime tulla, kuni on käes Jumala seatud aeg parandada kõik tervisehädad.
Teadmine, et insuldiohvreid ja nende pereliikmeid ootab ees hiilgav tulevik, mil tervis tagasi antakse, aitab neil elada üks päev korraga. Nii suudavad nad kannatlikult oodata, mil peatselt saabuv Jumala uus maailm vabastab nad kõigist kannatusist (Jeremija 29:11; 2. Peetruse 3:13). Senikaua aga võivad kõik, kes pöörduvad Jehoova poole, olla kindlad, et juba praegu annab ta neile abi ja tuge, et tulla toime insuldi sandistavate tagajärgedega (Laul 33:22; 55:23).
[Väljavõte lk 12]
Perekond ja sõbrad võivad aidata haigel toime tulla, kuni on käes Jumala seatud aeg parandada kõik tervisehädad
[Kast/pilt lk 10]
Insuldi profülaktika
”INSULDI parim ravi on profülaktika,” ütleb dr. David Levine. Tähtsaim tegur, mis seondub enamiku insuldijuhtudega, on kõrge vererõhk.
Paljudel õnnestub kõrget vererõhku alandada toidusedeliga, milles on rikkalikult kaaliumi, kuid vähe soola, küllastatud rasvhappeid ja kolesterooli. Oluline on ehk piirata ka alkoholi tarbimist. Regulaarse treeningprogrammi abil, mis vastab inimese eale ja füüsilisele vormile, on võimalik saada lahti liigsetest kilodest ning see omakorda võib langetada vererõhku. Ehk on tarvis võtta ka ravimeid — seda muidugi arsti järelvalve all, kuna olemas on lai valik medikamente.
Unearteri stenoos, mis ahendab peamisi aju verevarustuse kanaleid, on suurimaid insuldi riskitegureid. Olenevalt kitsenemuse ulatusest võib olla näidustatud kirurgiline ravi (karotise endarterektoomia), millega kõrvaldatakse arterite ummistus. Uurimuste kohaselt on patsientidel, kellel ilmnes ummistumise märke või kelle arterid olid tõsiselt kitsenenud, osutunud tõhusaks kirurgiline ja medikamentoosne ravi üheskoos. Sellegipoolest, kuna kirurgilisel ravil on omad ohud, tuleb selle ettevõtmist hoolikalt kaaluda.
Insuldiriski võib suurendada ka südamehaigus. Kodade virvenduse (ebaregulaarse südamerütmi) korral, mis võib põhjustada trombide teket ning ajju kandumist, on võimalik kasutada antikoagulantravi. Mõnede südamehaiguste puhul läheb insuldiohu vähendamiseks lisaks medikamentoossele ravile tarvis ka kirurgilist. Kuna suure hulga insuldijuhtude fooniks on suhkurtõbi, aitab viimase ravimine ka insulti ära hoida.
Mööduv ajuisheemia (TIA) on selge ohumärk insuldi võimalikkusest. Ära seda mingil juhul eira. Mine arsti juurde ning lase TIA põhjusi ravida, kuna TIA suurendab insuldiohtu mitmeid kordi.
Insuldi ärahoidmisele aitab suuresti kaasa tervislik ja mõõdukas eluviis. Tasakaalustatud toidusedel, regulaarne kehaline koormus, minimaalne alkoholi tarbimine ning suitsetamisest loobumine võib hoida artereid heas korras ning isegi soodustada kahjustatud arterite paranemist. Mitmete uurimuste kohaselt on aidanud insuldiriski vähendada suurem värskete puu- ja köögiviljade ning teravilja tarbimine.