Triivimas reklaamimeres

”ISSI, mida kuu peaks reklaamima?” Sellise kummalise lapseküsimuse võib leida Carl Sandburgi umbes 50 aastat tagasi kirjutatud luuletusest. Tulevikus ei pruugi selline küsimus sugugi nii kummaline näida. Ajakirja ”New Scientist” teatel töötavad kaks Londoni reklaamitegelast plaani kallal kasutada peegelduvat päikesevalgust kuu pinnale reklaamide projitseerimiseks.

Kujutage ette, kuud kasutatakse reklaamitahvlina! Mõelda vaid, kogu maailma rahvale edastatakse kommertsteadet — teadet, mida vaatajad ei saa ei ekraanilt kustutada, välja lülitada, prügikasti heita ega puldinupule vajutades kuulmatuks muuta! Selline idee ei pruugi sulle kaugeltki meelepärane olla, ent on neid, kellele see tähendaks unistuste täitumist.

Ehkki reklaamindus pole veel kuu peale jõudnud, on ta maakera juba täielikult hõivanud. Enamik ameerika ajakirju ja ajalehti varub 60 protsenti leheruumi reklaamide jaoks. Ainuüksi ”New York Times’i” pühapäevaväljaandes võib olla 350 lehekülge reklaami. Mõned raadiojaamad pühendavad iga tund 40 minutit reklaamile.

Sellele lisandub televisioon. Ühe hinnangu kohaselt vaatavad ameerika noored iga nädal kolm tundi telereklaami. Ajaks, mil nad keskkooli lõpetavad, on nad telerist näinud 360000 reklaamiklippi. TV-reklaam jookseb lennujaamades, haigla ooteruumides ja koolides.

Suurtest spordiüritustest on saanud suured reklaamüritused. Ralliautod on muutunud kihutavateks reklaamitahvliteks. Mõned sportlased saavad suurema osa rahast reklaamijailt. Üks tippklassi korvpallur teenis mängimisega 3,9 miljonit dollarit. Reklaamijad maksid talle oma toodete reklaami eest üheksa korda rohkem.

Reklaamist pole kusagil pääsu. Kommertsreklaam on väljas seintel, bussi- ja autokülgedel. Ta ilutseb taksodes ja metroodes — koguni avalike tualettruumide ustel. Reklaam kostab meieni kaubahallides, kauplustes, liftides — ja telefonist ajal, mil ootame ühendust. Mõnel maal saabub posti teel niivõrd palju reklaami, et paljud postisaajad suunduvad postkasti juurest otsejoones lähima prügikasti juurde, et rämpspost minema visata.

Ülemaailmse reklaamiagentuuri McCann-Ericksoni raportis ”Insider’s Report” öeldakse, et arvestuste järgi kulutati maailmas aastal 1990 reklaamile 275,5 miljardit dollarit. Edasi on see arv kasvanud 411,6 miljardi dollarini aastal 1997, kusjuures aastal 1998 kavatsetakse seda suurendada 434,4 miljardi dollarini. Tõesti tohutu summa!

Millise tulemuse see kõik on andnud? Üks analüütik väljendas seda nõnda: ”Reklaam on kultuuris üks vägevamaid sotsiaalseid jõude [———] Reklaam müüb midagi enamat kui vaid tooteid. Ta müüb kujutlusi, väärtushinnanguid, elusihte, arusaamu sellest, kes me oleme ja kes me peaksime olema .. Ta kujundab meie suhtumisi, suhtumised aga kujundavad meie käitumist.”

Kuna reklaamist pole pääsu, siis miks mitte jõuda selgusele selle toimes ja võimalikus mõjus sinule?