Kui mürgine on meie kodu?

NAGU teatab ajakiri ”Scientific American”, ilmnes hiljuti Ameerika Ühendriikides ja Kanadas läbiviidud rohkem kui 3000 inimest hõlmanud uuringust, et ”enamikul kodanikel oli väga suur tõenäosus puutuda võimalike toksiliste saasteainetega kokku .. eeskätt paikades, mida nad tavaliselt üldiselt saastevabaks pidasid, näiteks kodus, büroos või autos”. Koduse õhusaaste põhilised allikad olid aurud, mis pärinesid sellistest tavalistest toodetest nagu puhastus- ja koitõrjevahendid, ehitusmaterjalid, kütteained, desodorandid ning desinfektsioonivahendid, peale selle rõivaste keemilises puhastuses kasutatavad ained ja uued sünteetilised polsterdised.

”Kosmosegrippi”, astronaute tabanud haigust, mille allikale hiljem jälile jõuti, põhjustasid just sellised aurud ehk ”mürgine ving”. Mürgist vingu võib tajuda, kui istuda uude autosse või kõndida selvehallis riiulite vahel, millel on puhastusvahendid, ehkki need võivad olla suletud nõudes. Niisiis, kui ollakse oma kodu näiteks talvekülmade vastu hoolsasti tihendanud, võib mitmesugustest kemikaalidest eralduv mürgine ving tingida seda, et ruumiõhu saastatus ületab kaugelt välisõhu saastatuse.

Kõige kaitsetumad on ruumiõhku saastavate ainete ees lapsed, eeskätt just väikelapsed, öeldakse Kanada ajalehes ”Medical Post”. Nad on põrandale lähemal kui suuremad inimesed; nende hingamistegevus on kiirem kui täiskasvanutel; nad viibivad ruumis kuni 90 protsenti ajast; kuna nende organid pole veel saavutanud küpsust, võivad toksiinid nende organismi kergemini kahjustada. Nad omastavad organismi sattunud pliist umbes 40 protsenti, samal ajal kui täiskasvanud omastavad sellest vaid umbes 10 protsenti.

Jäägem tasakaalukaks

Kuna praegune inimpõlv on keemilistele ainetele enneolematul määral eksponeeritud, pole nende toime kohta veel kaugeltki kõik teada, mistõttu teadlased on oma seisukohtades ettevaatlikud. Eksponeeritus keemilistele ainetele ei tähenda automaatselt seda, et ähvardamas on vähk või surm. Paistab tõesti, et tänu imelise inimkeha Loojale tuleb suurem osa inimesi olukorraga võrdlemisi hästi toime (Laul 139:14). Ent ikkagi tuleks võtta tarvitusele mõistlikud ettevaatusabinõud, seda eriti siis, kui puutume võimalike mürkkemikaalidega regulaarselt kokku.

Raamatus ”Chemical Alert!” öeldakse, et ”mõned kemikaalid on selles mõttes toksilised, et nad häirivad [organismi] protsesside tasakaalu, mistõttu nad põhjustavad ähmaseid sümptomeid, mida kõige täpsemalt võiks iseloomustada kui lihtsalt kehva enesetunnet”. Et vähendada eksponeeritust kemikaalide võimalikule kahjulikule mõjule, pole tingimata tarvis eluviisis suuri muudatusi ette võtta, piisab väikestest korrektiividest igapäevaelus. Pangem tähele soovitusi leheküljel 8 toodud kastis. Mõnest neist võib ehk abi olla.

Lisaks mõistlikele keemiliste ainetega seotud ettevaatusabinõudele aitab palju ka see, kui ülearu ei muretseta, eriti kui tuleb ette asju, mida kuidagi muuta ei saa. ”Südamerahu on ihule eluks,” öeldakse Piibli Õpetussõnades 14:30.

Ometi põhjustavad keemilised mürkained tõepoolest paljudele inimestele kannatusi ja haigestumisi, ka parandamatuid haigusi.a Nagu miljonid teised inimesed, kes praegusel ajal arvukatel teistel põhjustel kannatavad, on ka kemikaalidest tingitud haiguste all kannatajatel igati põhjust vaadata tulevikku, sest peagi vabaneb maakera selle asukaid vaevavatest mürkainetest. Siis on kadunud minevikku isegi mürgised mõtted ja nende haudujad, nagu selle sarja viimasest artiklist näha võib.

[Allmärkus]

[Kast lk 8]

Et kodu oleks tervislikum ja turvalisem

Vähendamaks eksponeeritust võimalikele mürkidele, on tihti vaja teha oma eluviisis vaid väikseid muudatusi. Toome ära mõned soovitused, millest võiks abi olla. (Veelgi konkreetsemate üksikasjade leidmiseks soovitame pöörduda kohaliku raamatukogu poole.)

1. Püüdkem hoida enamikku kemikaale, millest eraldub aure, seal, kus nad eluruume ei saasta. Selliste kemikaalide hulka kuuluvad formaldehüüdid ja tooted, mis sisaldavad kergesti lenduvaid lahusteid, näiteks värvid, lakid, liimid, pestitsiidid ja vedelad puhastusvahendid. Lenduvad naftatooted eraldavad mürgiseid aure. Siia rühma kuulub benseen, mille kohta on teada, et see põhjustab suures kontsentratsioonis ja pikema aja vältel vähki, sünnidefekte ning kahjustab muul moel paljunemisorganeid.

2. Kõigis ruumides olgu hea ventilatsioon, seda ka vannitoas. Dušiveest võib lenduda lisaaineid, näiteks võib vees olla kloori. Selle tõttu võib ruumi koguneda kloori või koguni kloroformi.

3. Enne ruumi sisenemist tuleb pühkida jalgu. Tänu taolisele lihtsale protseduurile võib pliisisaldus tavalises vaibas väheneda kuni kuus korda, teatab ”Scientific American”. Samuti koguneb sinna seeläbi vähem pestitsiide, millest mõned lagunevad välisõhus päikese toimel kiiresti, ent võivad vaipa talletuda aastateks. Veel üks võimalus on kingad ära võtta, mis ongi mõnes maailma paigas kindlaks tavaks. Vaipade saastatust võib vähendada ka hea, eelistatavalt pöörleva harjaga tolmuimeja.

4. Kui töödelda ruumi pestitsiidiga, tuleb mänguasjad sealt vähemalt paariks nädalaks ära viia ka siis, kui toote sildilt võib lugeda, et ruum on juba mõni tund pärast töötlemist ohutu. Hiljaaegu avastasid teadlased, et mänguasjades leiduvad teatud plastid ning vaht imevad pestitsiidijääke endasse otsekui käsn. Lapsed omastavad seal leiduvaid toksiine naha ja suu kaudu.

5. Kasutagem pestitsiide minimaalselt. Frank Graham jun. kirjutab oma raamatus ”Since Silent Spring”, et pestitsiididel ”on küll kodus ja aias oma koht, ent müügikampaaniad on veennud tavalist äärelinna majaomanikku, et tal peab olema käepärast terve kemikaalide arsenal, millest piisaks Aafrika rändtirtsude rünnaku tõrjumiseks”.

6. Kõigilt pindadelt tuleb kooruv pliisisaldusega värv eemaldada ning pinnad pliivaba värviga uuesti katta. Lastel ei tohi lubada mängida pliisisaldusega värviga saastatud prahis. Kui on kahtlusi, et veetorustikus võib leiduda pliid, tuleks veel lasta enne kasutamist külmaveekraanist joosta seni, kuni on märgata temperatuurimuutust, soojaveekraanist tulevat vett aga ei tohiks joogiks tarvitada. (”Environmental Poisons in Our Food”.)

[Pilt lk 9]

Kõige kaitsetumad on ruumis leiduvate saasteainete ees väikelapsed