Vaatleme maailma
Abielu mõjub hästi tervisele
Abielu ”pikendab eluiga, parandab oluliselt füüsilist ja emotsionaalset tervist ning suurendab sissetulekut” nii naiste kui ka meeste puhul, teatab üks teadlane ajalehes ”The New York Times”. Chicago ülikooli professori Linda J. Waite’i läbi viidud uurimus annab vastulöögi 1972. aastal avaldatud raportile, mille põhjal on abielunaiste elus rohkem psühholoogilist stressi. Dr Waite jõudis oma uurimuses järeldusele, et ”abielu muudab inimese käitumist, nii et ta on varasemaga võrreldes märksa paremas seisundis”, näiteks joob abieluinimene vähem alkoholi. Samuti paistab abielu vähendavat depressiooni. ”Uurimuse alguses vaevas vallalisi mehi üldiselt depressioon, ning kui nad jäidki vallaliseks, süvenes nende depressioon veelgi.” Minnesota ülikooli professor dr. William J. Doherty juhib tähelepanu aga sellele, et need andmed annavad pildi üldisest olukorrast ega tähenda seda, et igaüks on abielus paremas seisundis ning et ka sobimatu inimesega abielludes on inimene õnnelik ja täie tervise juures.
Vägivaldsed kangelaskujud
Laste populaarseimateks rollimudeliteks on märulifilmide kangelased, näitab ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni uurimus massimeedias sisalduva vägivalla mõju kohta. Uurimuse käigus intervjueeriti viit tuhandet 12-aastast last 23 maalt ning nendest 26 protsenti asetasid oma käitumismallidena esikohale filmitegelased, ”tahapoole jäid popstaarid ja -muusikud (18,5 protsenti), usujuhid (8 protsenti) ja poliitikud (3 protsenti)”, märgib Brasiilia ”Jornal da Tarde”. Uurimuse koordineerija professor Jo Groebeli sõnul on vägivaldsed kangelaskujud lastele malliks peamiselt ilmselt selles osas, kuidas tulla toime raskete olukordadega. Mida rohkem lapsed vägivallaga harjuvad, seda enam on nad võimelised äärmuslikult käituma, hoiatab Groebel ja lisab: ”Meedia propageerib ideed, et vägivald on normaalne ja tulus.” Groebel toonitas vanemate olulist osa lapse suunamisel selles, et too õpiks tõe ja fantaasia vahel vahet tegema.
Elektrooniline abimees üksildastele
Jaapani kõige hiljutisem leiutis, mis aitab üksildastel inimestel üksteisega kokku saada, on ”armastuspiipar”, teatab ”Mainichi Daily News”. Piiparil on programmid selliste populaarsete tegevuste jaoks nagu karaoke (laulmine salvestatud muusika saatel), sõbrad ja vestlus. Oletagem, et noormees soovib leida neidu, kellega juttu ajada. Ta seab oma peopesasuuruse elektroonilise kosjasobitaja ”vestluse” programmi peale. Kui temast mõni meeter eemal juhtub jalutama neiu, kelle armastuspiipar on samuti vestlusprogrammile seatud, hakkavad nende seadeldised piibitama ja rohelist tulukest vilgutama. Taolise piipari on endale ostnud juba 400 000 inimest. Kui kellelegi valmistab muret, millise inimesega ta võib kokku sattuda, võib ta piipari helisignaali välja lülitada ja loota üksnes rohelisele tulukesele. Ettevõtte planeerimisosakonna direktor Takeya Takafuji sõnab: ”Kui see keskealine meesterahvas pole teile meeltmööda või te ei soovi temaga mingil juhul kõneleda, võite lihtsalt minema kõndida.”
”Noorte naiste tapja nr. 1”
Majanduslikult heal järjel maades tabab tuberkuloos enamasti üle 65-aastaseid mehi, teatab ”Nando Times”. Kuid ülemaailmses plaanis on tuberkuloosist saanud ”noorte naiste tapja nr. 1”, märgib Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) raport. ”Abielunaised, emad ja palgatöötajad viiakse hauda nende parimates eluaastates,” ütleb dr. Paul Dolin WHO Ülemaailmsest Tuberkuloosi Programmist. Hiljutisel arstide seminaril Göteborgis (Rootsi) ütlesid sinna kogunenud eksperdid, et maailmas on tuberkuloosi nakatunud rohkem kui 900 miljonit naist. Igal aastal sureb neist umbes miljon, enamik 15—44 aasta vanuselt. Brasiilia ajalehe ”O Estado de S. Paulo” väitel on üheks surmajuhtude kõrge arvu põhjuseks see, et paljud lõpetavad ravi, enne kui haigus on välja ravitud.
Saastevaba auto
Autod on maailma suurlinnade suurimad õhusaastajad. Selle probleemi võttis käsile üks prantsuse insener, kes leiutas linnaauto, mis ei tekita müra ega eralda ebameeldiva lõhnaga gaase ning ”tarbib sõitmiseks üksnes õhku”, teatab Londoni ”The Guardian Weekly”. Masinainsener Guy Nègre konstrueeris suruõhu abil käitatava mootori. Auto suruõhumahuti täitmiseks kulub elektrit vähem kui 30 krooni eest ning see võimaldab linnaoludes sõita kümme tundi maksimaalkiirusega 100 kilomeetrit tunnis. Auto võtab välisõhku sisse pidurdamise ajal. Tänu süsinikõhufiltrile on auto heitgaasid puhtamad kui õhk, mida ta sisse imeb. Pärast rohkeid katsetusi teiste keskkonnasäästlike sõidukitega otsustasid Mehhiko võimud just selle auto kasuks, vahetamaks välja México 87000 taksot.
Saastatud Alpid
Kaksteist aastat pärast avariid Tšernobõli tuumaelektrijaamas Ukrainas on Euroopa Alpi mäestiku alad radioaktiivsete ainetega ikka veel tohutult saastunud. Üks hiljutine analüüs näitas radioaktiivse isotoobi tseesium-137 väga suurt kogust sealses regioonis, teatab prantsuse ajaleht ”Le Monde”. Mõnes paigas ületas radioaktiivsus 50 korda Euroopas lubatud piirnormi radioaktiivsete jäätmete kohta. Suurimat saastatust näitasid Kagu-Prantsusmaalt Mercantouri rahvuspargist, Šveitsi-Itaalia piiril asuvalt Matterhornilt, Itaaliast Cortina mäelt ja Austriast Hohe Tauerni looduspargist võetud proovid. Võimuisikud on palunud asjaosalistel maadel kontrollida kiirgustaset vees ja radioaktiivsete ainete suhtes tundlikes toiduainetes, nagu seened ja piim.
Pere ühine söömaaeg
527 teismelist hõlmanud uurimus näitas, et vähemalt viis korda nädalas koos perega lõunastavate noorte seas on ”vähem uimastitarbimist ja depressiooni, neil on koolitööks parem motivatsioon ja ka paremad suhted eakaaslastega”, ütleb Kanada ajaleht ”Toronto Star”. ””Halvasti kohanevateks” nimetatud teismelised sõid koos perega kolmel päeval nädalas või veel harvem.” Psühholoog Bruce Brian kinnitab, et ühine lõunatund on ”terve perekonna tunnuseks”. Ühine söömaaeg tugevdab peresidemeid, parandab suhtlusoskusi ja loob suurema ühtekuuluvustunde, märgib see aruanne. Peale selle annab see hea võimaluse õppida lauakombeid, ühiselt vestelda, nalja teha ja palvetada. Üks täiskasvanud naine, kelle perekond sõi regulaarselt koos, sõnas, et ta ei oleks praegu oma perega arvatavasti nii lähedane, kui nad poleks seda alati teinud.
Kõrvaklapid põhjustavad kurtust
Austraalia riikliku akustikalaboratooriumi uurimus leidis, et isegi tavakasutuse puhul võivad stereokõrvaklapid põhjustada varjatud kuulmiskahjustusi, teatab Brisbane’i ”The Courier-Mail”. Teadlase dr. Eric LePage’ sõnul ei taha noored taolisi hoiatusi tõsiselt võtta. ”Nad võivad kuulata helisid või muusikat väga valjult aastate viisi ning nende meelest pole sellel mingisugust kahjulikku mõju,” ütles ta. Ühest uurimusest oli näha, et hoiatused ”hakkasid mõju avaldama alles siis, kui ilmnesid esimesed kurtusejuhud”, kirjutab ajaleht. See äsjane uurimus kinnitab Saksamaal saavutatud uurimistulemusi, mille kohaselt umbes neljandiku sealsete 16—24-aastaste nekrutite kuulmine on valju muusika kuulamise tagajärjel juba kahjustunud ning ”peaaegu 10 protsendil 16—18-aastastest õpilastest on kuulmine sedavõrd nõrgenenud, et neil on raskusi tavalise vestluse mõistmisel”.
Tubakatööstus toetab sporti
Tubakatööstus kasutab ohtralt spordi- ja meelelahutusüritusi oma toodete reklaamimiseks ja see on tekitanud ”spordi .. ja suitsetamise vahel positiivse assotsiatsiooni”, ütleb Rhonda Galbally Austraalia Victoria osariigi Terviseedenduse Sihtasutusest. Seetõttu võivad spordiüritustel esitatavad, sageli üsna peenelt koostatud tubakareklaamid anda inimestele tõuke alustada suitsetamist. Vähiuuringute kampaania käigus Suurbritannias leiti, et ”vormel 1 autosõiduvõistlusi teleri vahendusel jälgivad poisid hakkavad teistest kaks korda tõenäolisemalt suitsetama”, teatab uudisteagentuur Panos. ”Tubakakompaniid kulutavad Euroopas ainuüksi autospordi toetamiseks iga aasta sadu miljoneid dollareid.” Ja nii saavadki autodest liikuvad reklaamivahendid, mis sageli teleriekraanile ilmuvad.
Esimesed põlluharijad
Prantsuse ajalehe ”Le Monde” teatel avastas üks Euroopa teadlaste rühm, et Lähis-Ida Viljaka Poolkuu aladel loodusliku nisu taimede DNA on mujal kasvatatavate nüüdisaja kultuurnisusortide DNA-ga äärmiselt sarnane. Lisaks nisu ja teiste ürgsete teraviljade kasvatamisele kodustati selles regioonis nähtavasti esimesena lammas, kits, siga ning veis. Teadlaste sõnul levis teraviljakasvatus sealt kogu Euroopasse ja Aasiasse. On huvitav, et mõningad esimesed põlluharijate külad, kust tuhandete aastate vanust nisu leiti, asuvad Vani järve edelaranniku ja Ararati mägede läheduses.