Kordamisega rõhutatud

KORDAMINE on üks mõjusa õpetamise komponent. Kui mingi tähtis mõte tuua välja enam kui korra, jääb see kuulajatele palju tõenäolisemalt meelde. Juhul, kui korrata mõtet veidi teises sõnastuses, võib see aidata neil seda veelgi paremini mõista.

Kui kuulajad ei mäleta seda, mida sa ütlesid, siis ei avalda su sõnad mõju ei nende uskumustele ega eluviisile. Tõenäoliselt jäävad nad mõtlema nende mõtete üle, mida sa eriliselt rõhutad.

Kordamise osas annab meile eeskuju meie Suurim Õpetaja Jehoova. Ta andis Iisraeli rahvale kümme käsku, mida see sai kuulda Siinai mäe juures inglist eesträäkija vahendusel. Hiljem andis ta need käsud Moosesele üle kirjapanduna (2. Moos. 20:1—17; 31:18; 5. Moos. 5:22). Vastavalt Jehoovalt saadud juhendile kordas Mooses neid käske rahvale enne Tõotatud Maale minekut. Lisaks sellele pani Mooses need püha vaimu abil kirja. Neid võime lugeda kirjakohast 5. Moosese 5:6—21. Iisraelile antud käskude hulka kuulus ka nõue armastada ja teenida Jehoovat kõigest südamest, hingest ja väest. Ka seda korrati ikka ja jälle (5. Moos. 6:5; 10:12; 11:13; 30:6). Miks? Sest nagu ütles Jeesus, see on ”suur ja esimene käsk” (Matt. 22:34—38). Jehoova tuletas oma prohveti Jeremija kaudu Juuda rahvale enam kui 20 korda meelde, kui tähtis on talle kuuletuda kõiges, mida ta neil on käskinud teha (Jer. 7:23; 11:4; 12:17; 19:15). Ja Hesekieli kaudu teatas Jumal üle 60 korra seda, et rahvad peavad tundma, et tema on Jehoova (Hes. 6:10; 38:23).

Ka Jeesuse teenistust kajastavaid jutustusi lugedes võime märgata mõjusat kordamist. Selle näiteks on neli evangeeliumi, millest igaühes käsitletakse tähtsaid sündmusi, mis on kirjas veel ühes või enamas evangeeliumis, kus aga samu sündmusi nähakse veidi teistsuguse nurga alt. Sedasama õpetamise põhimõtet rakendas ka Jeesus mitmel puhul, kuid tehes seda iga kord eri moodi (Mark. 9:34—37; 10:35—45; Joh. 13:2—17). Viibides mõni päev enne oma surma Õlimäel, kasutas Jeesus kordamist, et rõhutada järgmist olulist nõuannet: ”Valvake, sest te ei tea, mil päeval teie Issand tuleb!” (Matt. 24:42; 25:13).

Põlluteenistuses. Kui sa annad inimestele tunnistust, siis sa loodad, et neile jääb räägitu meelde. Mõjus kordamine võib aidata seda eesmärki saavutada.

Kordamine ainekäsitluse käigus aitab inimesel seda mällu talletada. Niisiis, kui oled lugenud ette kirjakoha, võiksid seda rõhutada selle tähtsaimale osale viidates ja küsides: ”Kas panite tähele neid sõnu tekstis?”

Mõjusalt saab kasutada ka vestluse lõpulauseid. Näiteks võiksid sa öelda: ”Loodan, et meie vestlusest jäi teile peamise mõttena meelde see, et . . .” Seejärel ütle lühidalt uuesti näiteks midagi seesugust: ”Jumala eesmärk on, et maakera muudetaks taas paradiisiks. See eesmärk täitub kindlasti.” Või ka näiteks: ”Piibel näitab selgelt, et me elame selle maailmaajastu viimseil päevil. Kui tahame selle lõppu üle elada, on meil vaja saada teada, mida Jumal meilt nõuab.” Või midagi sellist: ”Nagu me nägime, annab Piibel praktilist nõu, kuidas tulla toime perekonnaelu probleemidega.” Mõnikord võid lihtsalt korrata piiblitsitaati kui mõtet, mis oleks hea meelde jätta. Et seda mõjusalt teha, tuleb muidugi asi eelnevalt läbi mõelda.

Korduskülastustel, kaasa arvatud piibliuurimistel, võib korrata küsimusi kasutades.

Kui inimesel on raske mingist Piibli nõuandest aru saada või seda rakendada, on sul ehk tarvis võtta see kõneaineks rohkem kui korra. Püüa käsitleda seda eri nurga alt. Need arutelud ei pruugi olla pikad, ent need peaksid ergutama õpilast asja üle järele mõtlema. Tuletagem meelde, kuidas Jeesus kasutas sedalaadi kordamist, et aidata oma jüngritel vabaneda soovist seada end esikohale (Matt. 18:1—6; 20:20—28; Luuka 22:24—27).

Kõnet esitades. Lavalt kõnet esitades ei piirdu sinu eesmärk vaid informatsiooni edastamisega. Sa soovid, et kuulajad seda mõistaksid, meeles peaksid ja ellu rakendaksid. Selle saavutamiseks pane rõhku kordamisele.

Ent kui sa kordad peamisi mõtteid liiga sageli, võid hajutada kuulajate tähelepanu. Vali hoolega välja mõtted, mida oleks vaja eriti rõhutada. Tavapäraselt on need peamised punktid, millele kõne on üles ehitatud, kuid nendeks võivad olla ka mõtted, mis on sinu kuulajatele eriti väärtuslikud.

Kordamisel võiksid kõigepealt sissejuhatuses peamisi punkte lühidalt mainida. Tee seda kas käsitletavast materjalist põgusat ülevaadet andvate lühikeste lausungite, küsimuste või kokkuvõtlike näidete abil, mis ilmestavad lahendust nõudvaid probleeme. Sa võiksid mainida, mitu peamist punkti on kõnes, ning neid siis järjekorras loetleda. Seejärel käsitle igat punkti oma kõne põhiosas. Kõne põhiosas saab igat peamist punkti rõhutada, kui seda enne järgmise juurde siirdumist korrata. Ka võib seda teha peamist punkti selgitava näite abil. Lõppsõnas saab peamisi punkte täiendavalt rõhutada neid kas taas mainides, vastandite abil rõhutades, tõstatatud küsimustele vastates või esiletoodud probleemide lahendusi lühidalt välja tuues.

Lisaks eeltoodule paneb kogenud kõneleja oma kuulajaid teraselt tähele. Kõneleja märkab, kui mõnel neist on mingist mõttest raske aru saada. Kui mõte on tähtis, käsitleb ta seda veel kord. Kuid samade sõnade kordamisega võib tal jääda eesmärk saavutamata. Õpetamine hõlmab midagi enamat. Kõneleja peab olema kohanemisvõimeline. Tal võib tekkida vajadus kõne käigus sellesse midagi lisada. See, mil määral sa õpid selliselt kuulajate vajadustega arvestama, määrab sinu õpetamistegevuse mõjususe.