Mõjus lõppsõna

SUL võib olla kõne põhiosa materjal hoolega läbi uuritud ja süstematiseeritud. Ka võid sa olla valmistanud ette huviäratava sissejuhatuse. Ent tarvis on veel midagi — mõjusat lõppsõna. Ära pea seda ebaoluliseks. Tihti jääb kõige kauemaks meelde just see, mida sa lausud lõpuks. Kui lõppsõna on nõrk, kaotab ka eelnevalt räägitu palju oma mõjususest.

Mõelgem järgnevale. Joosua esitas oma elu lõpus Iisraeli rahva vanematele meeldejääva kõne. Kas Joosua piirdus pärast nende Jehoova tegude loetlemist, mida ta oli teinud Iisraelile Aabrahami päevist saadik, vaid tähtsamate mõtete kokkuvõtliku kordamisega? Ei, ta hoopis kutsus rahvast tunderõhuliselt üles: ”Kartke nüüd Jehoovat ja teenige teda laitmatult ja ustavalt.” Loe läbi Joosua lõppsõna kirjakohas Joosua 24:14, 15.

Teise tähelepanuväärse kõne, mille toob ära Apostlite teod 2:14—36, esitas apostel Peetrus 33. aasta nelipühil Jeruusalemma kogunenud rahvahulgale. Kõigepealt selgitas ta, et nemad ongi Joeli prohvetikuulutuse tunnistajaiks Jumala vaimu väljavalamise kohta. Edasi osutas ta sellele, kuidas see seondub Laulude messianistlike prohvetikuulutustega, kus ennustatakse Jeesus Kristuse ülesäratamist ning ülendamist Jumala paremale käele. Seejärel tõi Peetrus oma lõppsõnas välja midagi igale kuulajale vältimatult olulist. Ta lausus: ”Kindlasti teadku nüüd kogu Iisraeli kodakond, et Jumal on teinud tema Issandaks ning Kristuseks, selle Jeesuse, kelle te risti lõite!” Kohalolijad küsisid: ”Mehed, vennad, mis me peame tegema?” Peetrus kostis: ”Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse” (Ap. t. 2:37, 38). Selsamal päeval võtsid tõe Jeesus Kristuse kohta omaks need 3000 inimest tema kuulajate hulgast, keda kuuldu sügavalt puudutas.

Mida tuleb meeles pidada. See, mida sa lõppsõnas ütled, peaks otseselt seonduma sinu kõne teemaga. Tegemist peaks olema sinu arendatud peamistest punktidest järelduva loogilise kokkuvõttega. Ehkki sa võid otsustada lülitada sellesse mõned oma teema võtmesõnad, pole teema otsene mainimine kohustuslik.

Tavapäraselt on sinu kõnelemise eesmärk ergutada inimesi sinu esitatud informatsiooni põhjal tegutsema. Üks lõppsõna põhieesmärke on näidata neile, mida teha. Kas sa mõtlesid teemat ja peamisi punkte valides hoolikalt läbi, miks see materjal on sinu kuulajatele tähtis ning mis on sinu ettekande eesmärk? Kui mõtlesid, siis on sulle teada, mida sa sooviksid neid tegevat. Nüüd on sul tarvis selgitada, mida on tarvis teha, ning ehk ka seda, kuidas seda teha.

Lisaks sellele, et sa lõppsõnas näitad oma kuulajatele, mida teha, peaks selles sisalduma ka motiveering seda teha. See võiks hõlmata mõjuvaid tegutsemise põhjusi ning sellest tuleneda võivat kasu. Kui lõpulause on hoolikalt läbi mõeldud ja hästi sõnastatud, tugevdab see kogu kõne mõjusust.

Pööra tähelepanu kõne lõpulejõudmisele. Sellele peaks osutama see, mida sa lausud. Ka kõnetempo peaks olema kohane. Ära kõnele lõpuni välja kiirustades, et lõpp poleks liiga järsk. Ka ära luba oma häälel lihtsalt vaibuda. Sinu hääl peaks olema küllaldaselt, kuid mitte ülemäära tugev. Mõned viimased laused peaksid laskma aimata lõpulejõudmist. Nende esituses peaks kajastuma tõsidus ja veendumus. Ettekandeks valmistudes harjuta kindlasti ka lõppsõna.

Kui pikk peaks lõppsõna olema? Seda ei saa ajaliselt kindlaks määrata. Lõppsõna ei tohiks hakata venima. Seda, kas selle pikkus on sobiv, võib teha kindlaks selle mõju põhjal kuulajatele. Lühike, otsene, positiivne lõppsõna leiab alati heakskiitu. Ka veidi pikem, lühikest näidet sisaldav lõppsõna võib osutuda hoolika planeerimise korral mõjusaks. Võrdle Koguja raamatu lühikest lõppsõna kirjakohas Koguja 12:13, 14 ning palju lühema mäejutluse lõppsõna kirjakohas Matteuse 7:24—27.

Põlluteenistuses. Vaevalt et kusagil läheb sul lõppsõna sagedamini tarvis kui põlluteenistuses. Tänu ettevalmistusele ja armastavale huvile inimeste vastu võid sa palju kasulikku korda saata. Eelmistel lehekülgedel toodud nõuandeid saab tõhusalt kohandada ka neljasilmavestlusele.

Vestlus võib olla väga lühike. Inimene on ehk millegagi hõivatud. Kogu külastus võib kesta kõigest minuti. Kui sobib, võiksid lausuda midagi sellist: ”Mõistan teid. Ent lubage mul jätta teile üks julgustav mõte: Piibel näitab, et meie Loojal on imeline eesmärk muuta maakera paigaks, kus inimesed võivad elada igavesti. Ka meie võime pääseda sellesse paradiisi, ent meil tuleb õppida tundma Jumala nõudeid.” Või siis võiksid pakkuda võimalust teda sobivamal ajal uuesti külastada.

Kui külastus jääb lühikeseks, sest korterivaldaja on järsk — koguni ebaviisakas —, saab ikkagi palju head korda saata. Pea meeles nõuandeid kirjakohtades Matteuse 10:12, 13 ja Roomlastele 12:17, 18. Sinu leebe vastus võib ehk tema suhtumist Jehoova tunnistajatesse muuta. See oleks suurepärane saavutus.

Mõnel teisel juhul võib sul areneda korterivaldajaga mõnus vestlus. Miks mitte korrata seda peamist punkti, mida sa soovid talle meelde talletada? Lisa sellele ka ajend, miks ta peaks selles suhtes midagi ette võtma.

Kui näed võimalust vestlust edaspidi jätkata, jäta inimesele mingi põhjus, miks seda ootama jääda. Esita mingi küsimus — näiteks mõni selline, mida käsitletakse raamatus ”Arutlusi Pühakirja põhjal” või mõnes koduseks piibliuurimiseks mõeldud väljaandes. Pea meeles oma eesmärki, mille püstitas Jeesus, nagu seda näitab kirjakoht Matteuse 28:19, 20.

Kas sa juhatad kodust piibliuurimist? Teema ülekordamine aitab õpilasel arutletut meelde jätta. Kordamisküsimused aitavad õpilasel võtmepunkte kindlamalt mällu talletada, eriti kui kordamine ei toimu kiirustades. Küsimus selle kohta, kuidas uuritud materjal võiks õpilasele kasulik olla või kuidas ta saaks seda teistega jagada, võib panna ta mõtlema õpitu ellurakendamisele (Õpet. 4:7).

Pea meeles — sinu lõppsõna määrab kogu keskustelu mõjususe.