Täpne ajajaotus, õige osade suhe tervikuga

EHKKI pearõhk peaks olema õpetuse kvaliteedil, väärib tähelepanu ka kõne ajajaotus. Meie koosolekutele on nähtud ette kindel algus- ja lõpuaeg. Selle eesmärgi saavutamine eeldab kõigi programmis osalejate koostööd.

Paljudes paikades erineb tänapäeva inimeste ellusuhtumine piibliaegade omast. Siis määratleti aega selliste umbkaudsete väljenditega nagu ”kolmandal tunnil” või ”arvata kümnes tund” (Matt. 20:3—6; Joh. 1:39). Vaevalt oli tollal põhjust muretseda täpse ajajaotuse pärast igapäevatoimetusi tehes. Tänapäevalgi on maailmas paikkondi, kus aega sedamoodi suhtutakse.

Ent kuigi ehk inimesed kohalike tavade või isiklike eelistuste tõttu ajajaotusse eriti rangelt ei suhtu, on meil siiski kasulik õppida sellele küllaldasel määral tähelepanu pöörama. Kui programmiosad on jaotatud mitme inimese vahel, tuleb igale osale ettenähtud ajast hoolega kinni pidada. Põhimõtet ”kõik sündigu viisakalt ja korra järgi” saame edukalt rakendada ka koosolekuülesannete ajajaotuse puhul (1. Kor. 14:40).

Kuidas saavutada head ajajaotust. Selle võti on ettevalmistus. Tavapäraselt jääb ajajaotusega kimbus kõnelejatel puudu ettevalmistusest. Nad võivad olla liiga enesekindlad või siis on nad jätnud ettevalmistumise viimasele minutile. Hea ajastus algab ülesande väärtustamisest ja valmisolekust see hoolega ette valmistada.

Kas sulle on antud lugemisülesanne? Kõigepealt vaata läbi õppetükid 4—7, mis käsitlevad soravat esitusviisi, pauside tegemist, mõtterõhku ning peamiste mõtete rõhutamist. Seejärel rakenda neid nõuandeid, lugedes ülesantud materjali kuuldavalt. Mõõda aega. Kas sul on tarvis lugeda kiiremini, et saaksid ettenähtud ajal lõpetada? Loe vähemtähtsaid osasid kiiremas tempos, ent pea kohaseid pause ning aeglusta tempot, et rõhutada tähtsaid mõtteid. Harjuta korduvalt. Soravuse paranedes on ka aega kergem reguleerida.

Kas kõneled märkmete põhjal? Tagamaks õiget ajajaotust, pole tarvis teha väga põhjalikke märkmeid, peaaegu käsikirja. Töötades läbi 25. õppetükki, said teada parema meetodi. Jäta meelde järgmised viis punkti. 1) Valmista ette kohane materjal, ent ärgu olgu seda liiga palju. 2) Jäta peamised mõtted kindlalt meelde, kuid ära õpi pähe terveid lauseid. 3) Märgi oma kõnekonspekti, kui palju aega sa oled plaaninud igale kõneosale kulutada või kui palju aega peaks olema kulunud, enne kui jõuad järgmise punkti juurde. 4) Kui sa ettevalmistuse käigus näed, et aega kulub ettenähtust rohkem, siis kaalu, milliseid üksikasju võiks välja jätta. 5) Harjuta oma kõnet.

Harjutamine on tähtis. Seda tehes jälgi iga kõneosa ajajaotust. Korda oma kõnet seni, kuni kogu kõne mahub ettenähtud aega. Ära ürita suruda sinna sisse liiga palju materjali. Jäta endale mingil määral varuaega, sest kuulajaskonna ees võib kõne esitamisele kuluda veidi rohkem aega kui omaette harjutades.

Osade õige suhe tervikuga. Sobiva ajajaotusega seondub otseselt kõneosade õige suhe tervikuga. Suurem osa aega peaks kuluma kõne põhiosa esitamisele, sest nimelt see osa hõlmab õpetuse peamisi punkte. Sissejuhatus peaks olema just nii pikk, et oleks saavutatud 38. õppetükis käsitletud kolm eesmärki. Kooskõlas 39. õppetükiga ei tohiks kõne põhiosa olla nii pikk, et mõjusaks kokkuvõtteks napib aega.

Kui teed kohase ajajaotuse nimel pingutusi, muutub su kõne paremaks ning sa osutad lugupidamist nii teiste programmis osalejate kui ka koguduse vastu tervikuna.