„Ma soovin, et minu üle mõistaks kohut keiser!”

1., 2. a) Kus Paulus on? b) Milline küsimus väärib vastust?

PAULUS on ikka veel Kaisareas vahi all. Kui ta kaks aastat tagasi Juudamaale naasis, üritasid juudid teda kolmel korral tappa. (Ap. t. 21:27–36; 23:10, 12–15, 27.) Kuigi sellest on tükk aega möödas, ei ole nad oma plaanist loobunud. Kui Paulus mõistab, et ta võib nende kätte langeda, ütleb ta Rooma maavalitsejale Festusele: „Ma soovin, et minu üle mõistaks kohut keiser!” (Ap. t. 25:11.)

² Kas Jehoova toetas Pauluse otsust pöörduda Rooma keisri poole? See küsimus väärib vastust, sest sellest ilmneb, kas ka meil on alust Pauluse eeskujul „head sõnumit kaitsta ja selle kuulutamist seadustada”. (Filipl. 1:7.)

„Ma seisan keisri kohtujärje ees” (Ap. t. 25:1–12)

3., 4. a) Miks tahtsid juudid, et Paulus Jeruusalemma viidaks? b) Millest ilmneb, et Jehoova on meiega, nagu ta oli Paulusega?

³ Kolm päeva pärast seda, kui Festus oli Juudamaa maavalitsejaks saanud, läks ta Jeruusalemma.a Peapreestrid ja juutide tähtsamad mehed tulid tema ette ja süüdistasid Paulust ränkades kuritegudes. Nad teadsid, et Rooma võimud ootavad uuelt maavalitsejalt, et ta hoiaks juutidega rahumeelseid suhteid. Seega palusid nad Festuselt teenet, nimelt, et ta tooks Pauluse Jeruusalemma ja mõistaks seal tema üle kohut. Ent selle palve taga oli riukalik plaan Paulus Kaisarea ja Jeruusalemma vahelisel teel ära tappa. Festus aga vastas neile: „Teie mõjukad mehed tulgu koos minuga alla [Kaisareasse] ja süüdistagu teda seal, kui see mees on tõesti midagi halba teinud.” (Ap. t. 25:5.) Paulus pääses taas surmasuust.

⁴ Paulus ei olnud oma katsumustes üksi, Jehoova ja Jeesus olid temaga. Jeesus oli Paulust nägemuses kinnitanud, öeldes: „Ole julge!” (Ap. t. 23:11.) Ka tänapäeval seisavad Jehoova teenijad silmitsi mitmesuguste raskustega. Jumal ei kaitse meid katsumuste eest, kuid ta annab meile tarkust ja vastupidavust. Me võime olla kindlad, et saame Jumalalt jõu, mis ületab tavapärase. (2. Kor. 4:7.)

5. Millise ettepaneku Festus Paulusele tegi ja miks?

⁵ Nädalapäevad hiljem istus Festus Kaisareas kohtujärjele ning laskis Pauluse ja tema süüdistajad enda ette tuua.b Kuulnud alusetuid süüdistusi, ütles Paulus enda kaitseks: „Ma pole eksinud ei juutide seaduse, templi ega keisri vastu.” Apostel oli süütu ja ta tulnuks vabaks lasta. Millise otsuse Festus teeb? Soovides võita juutide poolehoidu, küsis ta Pauluselt: „Kas sa tahad minna üles Jeruusalemma, et ma seal sinu üle neis asjus kohut mõistaksin?” (Ap. t. 25:6–9.) Milline absurdne ettepanek! Kui Paulus oleks saadetud tagasi Jeruusalemma, oleksid tema süüdistajatest saanud kohtunikud ja ta oleks ilma pikema jututa surma mõistetud. On näha, et Festus oli poliitiliste huvide pärast valmis õigluse peale vilistama. Aastaid tagasi oli maavalitseja Pontius Pilatus Jeesuse üle kohut mõistes midagi sarnast teinud. (Joh. 19:12–16.) Ka meie päevil on kohtunikud sageli poliitilise surve all. Seega ei peaks me imestama, kui üks või teine kohtunik teeb Jehoova teenijate suhtes ebaõiglase otsuse.

6., 7. Miks taotles Paulus keisri kohut ja millise pretsedendi see lõi?

⁶ Kuna Festus soovis juutidele meele järele olla, ähvardas Paulust surmaoht. Niisiis kasutas ta õigust, mis tal Rooma kodanikuna oli. Ta ütles Festusele: „Ma seisan keisri kohtujärje ees. Siin peab minu üle kohut mõistetama. Ma pole juutidele midagi halba teinud, nagu sa ka ise väga hästi tead. . . . Ma soovin, et minu üle mõistaks kohut keiser!” Kui selline taotlus oli kord juba esitatud, ei saanud üldjuhul keegi seda tühistada. Seda kinnitavad ka Festuse sõnad „Keisri kohut sa oled soovinud, keisri ette sa ka lähed!”. (Ap. t. 25:10–12.) Kohtuasja edasikaebamisega lõi Paulus pretsedendi, mida tänapäeva kristlased võivad järgida. Kui Jehoova tunnistajate vastu seaduse varjus kurja hautakse, kasutavad nad neile kättesaadavaid õiguslikke vahendeid, et head sõnumit kaitsta.c (Laul 94:20.)

⁷ Paulus oli juba üle kahe aasta vangis istunud, kuigi ta polnud midagi valesti teinud. Nüüd avanes tal võimalus end Roomas kaitsta. Kuid enne kui ta sinna viidi, soovis üks valitseja teda näha.

„Ma [tegin] nii, nagu mulle taevases nägemuses öeldi” (Ap. t. 25:13–26:23)

8., 9. Miks kuningas Agrippa Kaisareasse tuli?

⁸ Mõne päeva pärast saabusid Kaisareasse Festuse juurde viisakusvisiidile kuningas Agrippa ja tema õde Berenike.d (Ap. t. 25:13.) Tol ajal oli kombeks, et kõrged võimukandjad külastasid äsja ametisse määratud maavalitsejaid. Agrippa eesmärk võis olla tugevdada selle külastuse kaudu poliitilisi ja isiklikke sidemeid, millest tulevikus kasu lõigata.

⁹ Festus rääkis Agrippale Paulusest ja kuningas tärkas huvi. Piibel ütleb: „Järgmisel päeval tulid Agrippa ja Berenike suurejooneliselt kohale ja astusid vastuvõtusaali.” Seejärel toodi nende ette vang Paulus, kelle järgnev kõne oli muljetavaldavamgi kui nende valitsejate sära ja hiilgus. (Ap. t. 25:22–27.)

10., 11. Kuidas väljendas Paulus Agrippa vastu austust ja mida ta talle oma minevikust rääkis?

¹⁰ Paulus tänas kuningas Agrippat võimaluse eest end tema ees kaitsta ning tunnustas teda kui kõigi juudi kommete ja vaidlusküsimuste asjatundjat. Seejärel ütles ta oma varasema elu kohta: „Ma elasin variseri elu, järgides meie religiooni kõige rangema rühmituse õpetusi.” (Ap. t. 26:5.) Variserina oli Paulus elanud messia tuleku ootuses. Kristlasena kuulutas ta julgelt, et Jeesus Kristus ongi see, kelle tulekut oli nii kaua oodatud. Paulus oli sel päeval kohtu ees sellepärast, et uskus sellessesamasse, millesse tema süüdistajadki – lootusesse näha esiisadele antud tõotuse täitumist. Pauluse sõnad äratasid Agrippas huvi selle vastu, mis Paulusel öelda on.e

¹¹ Paulus meenutas, kui julmalt oli ta ise varem kristlasi kohelnud. Ta ütles: „Minagi arvasin, et pean igal viisil naatsaretlase Jeesuse nimele vastupanu osutama. . . . Ma käitusin nendega päris pööraselt ja läksin koguni nii kaugele, et kiusasin neid taga teisteski linnades.” (Ap. t. 26:9–11.) Paulus ei liialdanud. Oli laialt teada, et ta oli kristlasi ägedalt taga kiusanud. (Gal. 1:13, 23.) „Miks see mees küll elus kannapöörde tegi?” võis Agrippa mõelda.

12., 13. a) Kuidas rääkis Paulus sellest, mismoodi oli temast kristlane saanud? b) Mis mõttes oli Paulus astla vastu takka üles löönud?

¹² Pauluse järgmised sõnad andsid talle vastuse: „Kui ma peapreestrite loal ja korraldusel neis asjus Damaskusse läksin, nägin ma keskpäeval tee peal, kõrgeauline kuningas, päikesest eredamat valgust. See säras taevast minu ja mu teekaaslaste ümber. Kui me olime kõik maha langenud, kuulsin ma, kuidas üks hääl mulle heebrea keeles ütles: „Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad? Sul läheb raskeks, kui sa astla vastu takka üles lööd.” Aga ma küsisin: „Kes sa oled, isand?” Ja Isand vastas: „Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad.””f (Ap. t. 26:12–15.)

¹³ Enne seda üleloomulikku sündmust oli Paulus astla vastu takka üles löönud. Nii nagu veoloom vigastab end, kui ta terava otsaga kepi vastu kangekaelselt takka üles lööb, nii oli ka Paulus teinud endale vaimset kahju sellega, et oli Jumala tahtele vastu pannud. See, et ülesäratatud Jeesus end Paulusele Damaskuse teel ilmutas, oli aidanud sel siiral, kuid eksiteel oleval mehel oma mõtlemist muuta. (Joh. 16:1, 2.)

14., 15. Kuidas tuleb Pauluse sõnadest välja, et temast oli saanud täiesti teine inimene?

¹⁴ Paulusest oli tõepoolest saanud täiesti teine inimene. Ta ütles Agrippale: „Ma [tegin] nii, nagu mulle taevases nägemuses öeldi. Ma kuulutasin esmalt Damaskuse elanikele, siis neile, kes on Jeruusalemmas ja kogu Juudamaal, ning ka teistele rahvastele, et nad peaksid oma patte kahetsema, pöörduma Jumala poole ja kandma patukahetsuse vilja.” (Ap. t. 26:19, 20.) Nüüdseks oli Paulus juba aastaid täitnud ülesannet, mille Jeesus Kristus oli tolles keskpäevases nägemuses talle andnud. Mida head see oli kaasa toonud? Need, kes olid Pauluse kuulutatud heasse sõnumisse uskuma hakanud, olid oma moraalitut ja ebaausat eluviisi kahetsenud ning saanud Jehoova teenijateks. Neist olid saanud eeskujulikud kodanikud, kes austasid seadust ja korda.

¹⁵ Pauluse vastastele ei läinud see kõik aga karvavõrdki korda. Paulus ütles: „Sel põhjusel võtsid juudid mu templis kinni ja üritasid mind tappa. Aga ma olen saanud Jumalalt abi ja annan tänase päevani tunnistust nii alamatele kui ka ülematele.” (Ap. t. 26:21, 22.)

16. Kuidas me saame Pauluse eeskuju järgida?

¹⁶ Meil kui kristlastel tuleb alati olla valmis oma usku kaitsma. (1. Peetr. 3:15.) Kui oleme kohtuniku või mõne teise kõrge võimukandja ees, tasub jäljendada seda, kuidas Paulus rääkis Agrippa ja Festusega. Kui räägime lugupidaval toonil sellest, kuidas piibli tõed on meie enda ja paljude teiste elu paremaks muutnud, võivad nad hakata meisse paremini suhtuma.

„Natuke veel ja sa veenad mind kristlaseks saama” (Ap. t. 26:24–32)

17. Kuidas Festus Pauluse sõnadele reageeris ja kuidas peegeldab see paljude tänapäeva inimeste suhtumist?

¹⁷ Pauluse veenvad sõnad ei jätnud valitsejaid külmaks. Jutustuses öeldakse: „Kui Paulus enda kaitseks rääkis, ütles Festus valju häälega: „Paulus, sa hakkad hulluks minema! Suur kirjatarkus ajab sind hulluks!”” (Ap. t. 26:24.) Festuse sõnad peegeldavad paljude tänapäeva inimeste suhtumist. Neid, kes räägivad teistele piibli tõde, peetakse tihtipeale fanaatikuteks. Paljudele tundub naeruväärne just ülesäratamislootus.

18. Mida Paulus Festusele vastas ja mida Agrippa selle peale kostis?

¹⁸ Paulus vastas maavalitsejale: „Ma ei hakka sugugi hulluks minema, kõrgeauline Festus, vaid räägin tõeseid ja mõistlikke sõnu. Tegelikult on need asjad kuningale hästi teada ja sellepärast võin ma temaga neist asjust julgelt rääkida. . . . Kuningas Agrippa, kas sa usud prohveteid? Ma tean, et sa usud.” Agrippa vastas: „Natuke veel ja sa veenad mind kristlaseks saama.” (Ap. t. 26:25–28.) Need Agrippa sõnad, isegi kui need polnud öeldud siiralt, näitavad, kui mõjus oli Pauluse tunnistus.

19. Millisele järeldusele Festus ja Agrippa jõudsid?

¹⁹ Siis tõusid Agrippa ja Festus püsti, andes kohalolijaile mõista, et audients on läbi. „Ära minnes rääkisid nad omavahel: „See inimene pole teinud midagi, mis oleks surma või vangiahelaid väärt.” Agrippa lausus seejärel Festusele: „Selle inimese oleks võinud vabaks lasta, kui ta poleks soovinud, et keiser tema üle kohut mõistab.”” (Ap. t. 26:31, 32.) Nad teadsid, et nende ees oli seisnud süütu mees. Võib-olla suhtusid nad sealtpeale kristlastesse paremini.

20. Kas Paulus oli olnud nende valitsejate ees ilmaasjata? Selgita.

²⁰ Kuna paistab, et kumbki valitseja ei võtnud head sõnumit vastu, tekib küsimus: kas Paulus oli olnud nende ees ilmaasjata? Sugugi mitte. Tänu sellele, et Paulus saadeti Juudamaal valitsejate ette, sai ta kuulutada head sõnumit Rooma valitsusametnikele, kes muidu poleks seda ehk kuulnud. (Luuka 21:12, 13.) Peale selle julgustas Paulusega juhtunu ja tema ustavus teisi tolle aja kristlasi. (Filipl. 1:12–14.)

21. Millised tulemused on sellel, kui me vastuseisust hoolimata kuulutustööd edasi teeme?

²¹ Sama peab paika tänapäeval. Kui me katsumustest ja vastuseisust hoolimata kuulutustööd ikka edasi teeme, võivad sel olla head tulemused. Meile võib avaneda võimalus rääkida head sõnumit ametnikele, kelleni see sõnum muidu ei jõuaks. Ja meie vastupidavus võib tugevdada meie usukaaslaste usku ning teha nad kuulutustööl veelgi julgemaks.