„Rahu epideemia”?

„RAHU EPIDEEMIA.” „Oi, kui rahulik on maailm.” „Kõikjale on levimas rahu.” Sarnased pealkirjad ajalehtedes on jahmatanud lugejaid paari viimase aasta jooksul. Oli üllatav, et sünged ja viimsepäeva meeleoludega uudised muutusid optimistlikeks. Mis on toimumas?

On tähelepanuväärne, et mõni aeg tagasi eksisteerinud mitmed suured konfliktid lõppesid või nõrgenesid vaid mõne kuu jooksul. Aafrika mandril tehti rahu Angoolas. Kesk-Aasias tõi Nõukogude Liit oma väed välja Afganistanist. Kesk-Ameerikas vaibus võitlus Nikaragua valitsuse ja kontrate vahel. Kagu-Aasias nõustusid vietnamlased tooma tagasi oma väed Kampucheast. „Rahu epideemia” jõudis isegi Lähis-Idasse, kui Iraak ja Iraan viimaks katkestasid omavahelise verise sõja.

Kuid võib-olla veel tähelepanuväärsem oli suurriikide vahel valitsev uudne õhkkond. Peale 40 aastat kestnud külma sõda oli raske uskuda nendesse Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelistesse sõbralikesse žestidesse, vastastikuse huvi ilmutamisse ja konkreetsetesse tegudesse, mida nad võtsid ette rahu saavutamiseks. Peale selle väidab ajaleht The Economist, et Euroopas valitseb pikim rahuperiood kogu kirjapandud ajaloo vältel. Rahu on tõesti saanud uudiste teemaks.

Mida see tähendab? Kas poliitikud on tegemas „rahu meie ajaks”? Inglismaa peaminister Neville Chamberlain ütles need sõnad 51 aastat tagasi. Need osutusid julmaks irooniaks, sest natuke aega hiljem puhkes Teine maailmasõda. Kuid kas on nad nüüd lõppude-lõpuks täitumas?