Petlemm — Kas see on kristliku üksmeele ja armastuse sümbol?
„PETLEMM . . . on tõend lõputust armastusest, see on alandlikkuse õppetund.” — Maria Teresa Petrozzi, raamatu Bethlehem autor.
Kas sulle tähendab Petlemm midagi sellist? Võib-olla on see nii, sest sajad miljonid siirad ja rahuarmastavad inimesed kogu maailmas vaatavad eriti jõulude ajal Petlemmale aupaklikult. Nad pole unustanud, et see väikene Lähis-Ida linn on „Rahuvürst” Jeesus Kristuse sünnipaik. Sajandite kestel on palverändurid siia kogunenud, et külastada ja ehk austadagi seda üht ristiusumaailma pühimat paika. See on Sünnikoobas, mida peetakse traditsioonide kohaselt Jeesus Kristuse sünnikohaks. See on suures ajaloolises kompleksis, mida kutsutakse Sünnikirikuks. — Jesaja 9:5; Matteuse 2:1.
Ent kas need pärimuse kohaselt pühad paigad on tegelikult teeninud kristliku ühtsuse, armastuse ja alandlikkuse keskusena? Mida sa järgnevast järeldad?
Katoliku kirjanik Maria Teresa Petrozzi selgitab teoses Bethlehem: „[Petlemm] kannatas alates 16. sajandist latiinide [roomakatoliiklaste] ja kreeklaste [kreeka õigeusklike] vahelistes vihastes ning veristes võitlustes Sünnikiriku hegemoonia pärast.” Sageli oli nende korduvate võimu pärast toimuvate „veriste võitluste” keskpunktiks maa all olev Sünnikoopa hõbetäht, mis asus Sünnikiriku all. See täht öeldi märgistavat Kristuse tegelikku sünnikohta. R. W. Hamilton teatab oma raamatus The Church of the Nativity, Bethlehem: „Prantsusmaa ja Venemaa vahelisest tülist, mis viis Krimmi sõjani, on hästi teada kaks tüliküsimust, millest üks oli seotud vastase taotlustega omandada basiilika ja krüpti (Sünnikoopa) peauste võtmed ning teine salapärase vargusega ühel 1847. aasta ööl, kui viidi ära hõbetäht koos Sünnialtari all oleva marmorplaadiga, millel oli ladinakeelne raidkiri.”
Nende paikade kasutamisõiguse üle peetud sajanditepikkuste uskudevaheliste konfliktide tagajärjel „määrati nüüd hoolikalt igale uskkonnale omad õigused. Näiteks 53-st koopa lambist on fransiskaanidele lubatud 19. Sünnialtar kuulub kreeka õigeusklikele ja latiinidel ei lubata seal teenistusi pidada”. — Historical Sites in Israel.
Jõulude ajal, kui poliitiline kliima seda võimaldab, peavad kõik kohalviibivad ristiusumaailma religioossed ühendused oma jõulumissa Petlemmas ja teevad rongkäigu läbi selle. Latiinidel on rongkäik ja kesköömissa 24. ja 25. detsembril Püha Katariina kirikus, mis on Sünnikiriku kõrval ja mida praegu kasutavad Kreeka ja Armeenia õigeusu kirikud. Kreeka, Süüria ja Kopti õigeusu kirikud pühitsevad oma jõulumissasid 6. jaanuaril. Armeenia õigeusu kirik peab 18. jaanuaril jõulumissa koos rongkäiguga 19. jaanuaril.
Kas eeltoodu näitab, et Petlemma traditsioonilised pühad paigad on ’tõend lõputust armastusest, alandlikkuse õppetund’? Ja kas nad peegeldavad tõde Jeesuse sünniloost? Näiteks, millal ta sündis? Kas ta tõepoolest sündis kohas, mida praegu Sünnikoopaks nimetatakse? Ja kas sina või keegi teine peaks austama ta sünnipaika?
[Pildi allikaviide lk 3]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.