Kuningriigi kuulutajad teatavad
„Iga kirjakoht, mida ta luges, puudutas mu südant”
„JUMALA sõna on elav ja vägev,” ütles apostel Paulus. (Heebrealastele 4:12) See osutus tõeks ühe Vietnami naise elus, keda kasvatati üles budistina. Siin on tema lugu.
„Mu vanemad, kes on siiani Vietnamis, olid nimibudistid, nii et mind kasvatati kui budisti kuni minu abiellumiseni 22-aastaselt. Abikaasa suguvõsa püüdis mind mõjutada, et ma saaksin ristitud katoliku kirikus. Nad ütlesid, et mu surnud ämm ei saa taevasse seetõttu, et mina olen budist! Algul ma keeldusin seda tegemast, kuid hiljem lasin end ristida, et neile meeldida. Siiski pidasin ma seda sügaval oma südames naeruväärseks, sest ma vihkasin katoliku kiriku silmakirjalikkust. See ei erinenud budistlikust religioonist. See sekkus täpselt samamoodi sõdadesse ja poliitikasse ning mõlemad religioonid õhutasid esivanemate kummardamist.
Kui oleksin jäänud Vietnami, oleks mul olnud tõe õppimiseks väga väike võimalus. Kasvasin üles ajal, mil poliitilised murrangud veeresid üle Lõuna-Vietnami ning elasin linnas, mis oli Saigonist väga kaugel. Nii et see oli õnnistuseks, et sain põgeneda Austraaliasse.
Olin üks õnnelikumatest paadipõgenikest. Pidin kahe kuu vanust last kätel hoides pimeduses jooksma, et põgeneda politsei eest ja jõuda väikesesse kalapaati. Peale seitsmepäevast merereisi jõudsime Malaisiasse, kus me enne Austraaliasse jõudmist mõned kuud põgenikelaagris peatusime.
Pärast kaht ja poolt aastat Austraalias elamist sain kokku Jehoova tunnistajatega, kui nad olid oma majast majja teenimisel. Esimesel külastusel nõustusin regulaarse piibliuurimisega, sest nägin selles head võimalust inglise keele õppimiseks. Kuid tunnistaja käitumine, kes mind leidis, ja tõde, mida ta mulle õpetas, avaldas mulle väga suurt mõju. Iga kirjakoht, mida ta luges, puudutas mu südant ja ma ei näinud Jehoova organisatsioonis silmakirjalikkust. Pärast pooleteistaastast piibliuurimist pühendasin ma oma elu Jehoovale ja mind ristiti.
Pean ütlema, et tõde on muutnud täielikult mu vaadet elule. Mu abikaasa on uskmatu, kuid Jehoova on toetanud mind ja mu pisikest peret. Ta on olnud minu Suur Õpetaja ning on õpetanud mind saama paremaks abielunaiseks ja emaks. Ma tänan pidevalt Jehoovat, et ta on aidanud mind vaimsest pimedusest Piibli tõe valgusesse.”
Tõesti, Jumala inspireeritud Sõna avaldas sel juhtumil mõju hea tegemiseks. Piibli uurimine ja õpitu ellurakendamine annab elule mõtte ja eesmärgi ning juhib igavesse ellu Jumala uues maailmas. Nagu Jumal inspireeris Moosest teatama: „See ei ole tühine sõna, mis teile korda ei lähe, vaid see on teie elu.” — 5. Moosese 32:47.