„Ülevaataja peab olema . . . enesevalitseja”
„Ülevaataja peab olema . . . enesevalitseja.” — TIITUSELE 1:7, 8, NW.
1, 2. Millise näite andis ohjeldamise kohta Oranje Willem ja milliste kasulike tulemustega?
AJALUGU annab tähelepanuväärse näite tunnete ohjeldamisest. Noor Hollandi prints Oranje Willem oli 16. sajandi keskel koos Prantsuse kuninga Henry II-ga jahiretkel. Kuningas avaldas Willemile enda ja Hispaania kuninga plaani pühkida minema kõik Prantsusmaa ja Madalmaade — tegelikult kogu ristiusumaailma — protestandid. Kuningas Henry oli arvamusel, et noor Willem oli andunud katoliiklane nagu temagi ja rääkis seetõttu välja kõik vandenõu üksikasjad. See, mida Willem kuulis, äratas äärmist õudust, sest paljud ta kõige lähemad sõbrad olid protestandid, kuid ta ei reetnud oma tundeid; selle asemel ilmutas ta suurt huvi kõigi üksikasjade vastu, mida kuningas talle avaldas.
2 Kuid niipea, kui Willemil avanes võimalus, käivitas ta vandenõu nurjamise plaani ja see viis lõpuks Madalmaade vabanemiseni katoliikliku Hispaania ülemvõimu alt. Kuna Willem suutis üles näidata enesevalitsemist, kui ta vandenõust esmakordselt kuulis, sai ta tuntuks kui „Willem Vaikne”. Oranje Willem oli nõnda edukas, et võime lugeda: „Tegelikult pani tema aluse Hollandi vabariigi sõltumatusele ja suurusele.”
3. Kes saavad kasu sellest, kui kristlikud vanemad näitavad üles enesevalitsemist?
3 Tänu enda ohjeldamisele tõi Willem Vaikne suurt kasu nii iseendale kui ka oma rahvale. Sarnasel viisil peaksid tänapäeva kristlikud kogudusevanemad ehk ülevaatajad ilmutama püha vaimu vilja enesevalitsemist. (Galaatlastele 5:22, 23, NW) Kui nad näitavad üles seda omadust, toovad nad kasu nii iseendale kui ka kogudustele. Teisest küljest, kui nad omalt poolt enesevalitsemist üles ei näita, võib see tekitada äraarvamatut kahju.
Enesevalitsemine on nõue vanematele
4. Milline apostel Pauluse nõuanne rõhutab vanemate vajadust näidata üles enesevalitsemist?
4 Paulus, kes oli ise vanem, hindas enesevalitsemise tähtsust. Kui ta andis nõu tema juurde tulnud Efesose vanematele, ütles ta neile: „Pange tähele iseendid ja kõike karja.” Muuhulgas hõlmab iseenda tähelepanemine vajadust näidata üles enesevalitsemist, jälgida oma käitumist. Kirjas Timoteosele kordas Paulus sedasama, öeldes: „Pane tähele iseennast ja õpetust.” Taoline nõuanne osutas Pauluse teadlikkusele mõningate inimlikust kalduvusest tegelda rohkem kuulutamisega, kui rakendada seda, mida nad kuulutavad. Seetõttu rõhutas ta kõigepealt vajadust jälgida iseennast. — Apostlite teod 20:28; 1. Timoteosele 4:16.
5. Kuidas kristlikud vanemad ametisse määratakse ja kus on nende kõlblikkuse nõuded Pühakirjas kirja pandud?
5 Aastate jooksul on Pühakirjale vastav vanemate osa saanud järk-järgult selgemaks. Tänapäeval me näeme, et vanema seisund on määratav seisund. Vanemaid määrab kas Jehoova tunnistajate Juhtiv Kogu või selle otsesed esindajad. See kogu esindab omakorda „ustavat ja mõistlikku orja”. (Matteuse 24:45—47, NW) Kristlikuks ülevaatajaks ehk vanemaks saamise kõlblikkuse nõuded on toonud esmajoones apostel Paulus 1. Timoteosele 3:1—7 ja Tiitusele 1:5—9.
6, 7. Millised erilised vanemate kõlblikkuse nõuded nõuavad enesevalitsemist?
6 Paulus teatab 1. Timoteosele 3:2, 3, (NW), et ülevaataja peab olema mõõdukas harjumustes. See ja ka vanema vajadus olla korralik nõuab enesevalitsemise ülesnäitamist. Mees, kes on kõlblik ülevaataja, ei ole see, kes lööb, ega ole sõjakas. Need kõlblikkuse nõuded nõuavad samuti, et vanem oleks enesevalitseja. Veelgi enam, kuna vanem ei tohi olla purjus mürgeldaja ega veinile andunud, peab ta üles näitama enesevalitsemist. — Vaata ka 1. Timoteosele 3:2, 3, (NW) allmärkusi.
7 Tiitusele 1:7, 8 mainib Paulus eriliselt, et ülevaataja peab olema enesevalitseja. Kuid pane tähele, kui paljud teised neis salmides loetletud nõuded hõlmavad enesevalitsemist. Näiteks peab ülevaataja olema vaba süüdistustest, jah, laitmatu. Kindlasti ei vasta vanem neile nõuetele, kui ta ei näita üles enesevalitsemist.
Teistega tegeldes
8. Millised nõuande jagamise ajal vanematele vajalikud omadused tõstavad esile vajadust enesevalitsemise järele?
8 Ülevaataja peab olema kannatlik ja pikameelne ka kaasusklikega tegeldes ja see nõuab enesevalitsemist. Näiteks loeme Galaatlastele 6:1: „Vennad, kui inimene ka satuks mingisse eksitusse, siis teie, vaimulikud [„kes olete vaimselt kõlblikud”, NW, esmajoones vanemad], parandage niisugust jälle tasase vaimuga; ja valva sa iseennastki, et ka sind ei kiusataks.” Tasase vaimu ilmutamine nõuab enesevalitsemist. Selles suhtes on enesevalitsemine seotud ka iseenesel silma peal hoidmisega. Samuti on enesevalitsemine väga tähtis, kui vanem on kutsutud abistama inimest, kes on ahastuses. Sõltumata sellest, mida vanem inimesest võib mõelda, peab ta olema lahke, kannatlik ja mõistev. Selle asemel, et kiirustada nõuandmisega, peab vanem olema valmis kuulama ja jõudma selgusele, mis inimesele tegelikult näib muret tegevat.
9. Millist nõuannet peaksid vanemad meeles pidama, kui tegelevad segaste tunnetega vendadega?
9 Segaste tunnetega isikutega tegelemisel on eriti kohane nõuanne Jakoobuse 1:19: „Teie teate seda, mu armsad vennad. Olgu vaid iga inimene nobe kuulma, pikaline rääkima, pikaline vihale.” Jah, eriti siis, kui vanem põrkab kokku viha või tundepuhanguga, peab ta olema hoolas, et mitte samamoodi vastata. Nõuab enesevalitsemist mitte vastata emotsionaalsetele süüdistavatele sõnadele emotsionaalsete süüdistavate sõnadega, mitte ’tasuda kurja kurjaga’. (Roomlastele 12:17) Samasugusel viisil vastamine vaid teeb halvad asjad veelgi halvemaks. Seega annab Jumala Sõna siin jälle vanematele head nõu, tuletades neile meelde, et „rahulik vastus vaigistab raevu”. — Õpetussõnad 15:1.
Enesevalitsemine vanemate koosolekutel ja asja arutamisel õiguskomitees
10, 11. Mida sellist on ette tulnud vanemate koosolekutel, mis näitab enesevalitsemise vajadust taolistel puhkudel?
10 Teine valdkond, kus kristlikud ülevaatajad peavad olema hoolsad enesevalitsemist üles näitama, on vanemate koosolekud. Rahulikult rääkimine tõe ja õiguse huvides nõuab mõnikord suurt enesevalitsemist. Enesevalitsemist nõuab ka hoidumine püüdest arutelus domineerida. Kui keegi vanem on sellele kalduv, oleks lahkuse väljendamine, kui mõni teine vanem talle nõu annaks. — Võrdle 3. Johannese 9.
11 Teisest küljest võib üliinnukal vanemal vanemate koosoleku ajal olla kiusatus emotsionaalseks muutuda, isegi häält tõsta. Kui selgesti reedab taoline teguviis enesevalitsemise puudumist! Tegelikult on see kahekordne enesele kaotuse tekitamine. Ühest küljest, mil määral ta kaotab enesevalitsemise, sel määral nõrgendab ta oma seisukohta, lubades tunnetel varjutada loogika. Teisest küljest, mil määral inimene emotsionaalseks muutub, kaldub ta oma kaasvanemaid rööpast välja viima või isegi enda vastu meelestama. Peale selle, kui vanemad pole hoolsad, võivad teravad arvamuste erinevused põhjustada nende ridades lõhesid. See tuleb nii neile endile kui ka kogudusele kahjuks. — Võrdle Apostlite teod 15:36—40.
12. Milliste olukordadega tegelemisel peavad vanemad hoolega üles näitama enesevalitsemist?
12 Samuti on enesevalitsemist vanematele väga vaja, et hoiduda erapoolikusest ja võimu väärtarvitamisest. On kerge langeda kiusatusse lasta ebatäiuslikul inimlikul arvestusel mõjutada seda, mida inimene ütleb või teeb! Ikka ja jälle pole vanemad tegutsenud kindlameelselt, kui keegi nende lastest või teistest sugulastest on osutunud süüdlaseks väärkäitumises. Taolises olukorras läheb tarvis enesevalitsemist, et veresidemed ei tõkestaks õiget tegutsemist. — 5. Moosese 10:17.
13. Miks õiguskomitee arutamistel vajavad vanemad eriti enesevalitsemist?
13 Veel üks olukord, kus enesevalitsemine on väga tähtis, on asja arutamine õiguskomitees. Vanemad peavad üles näitama suurt enesevalitsemist, nii et nad pole kohatult emotsioonidest mõjutatud. Nad ei peaks endid liiga kergesti pisaratest mõjutada laskma. Samal ajal peab vanem olema hoolas, et mitte kaotada oma meelerahu, kui lendavad süüdistused ja teda laimatakse, nagu võib juhtuda siis, kui on tegemist ärataganejatega. Siia sobivad väga hästi Pauluse sõnad: „Issanda orjal ei ole vaja tülitseda, vaid ta peab olema leebe kõikide vastu.” Nõuab enesevalitsemist, et näidata surve all üles leebust. Paulus jätkab, et näidata, et „Issanda ori” peab „end kurja kannatades ohjeldama, õpetades tasaduses neid, kes pole heatahtlikult meelestatud”. Tasaduse ilmutamine ja enese ohjeldamine, kui tegemist on vastuseisuga, nõuab suurt enesevalitsemist. — 2. Timoteosele 2:24, 25, NW.
Enesevalitsemine seoses vastassugupoolega
14. Millist head nõuannet peaksid vanemad järgima, kui tegelevad nendega, kes kuuluvad vastassugupoolde?
14 Vanemad peavad olema enesevalitsemise ülesnäitamisel äärmiselt valvsad, kui tuleb tegemist teha nendega, kes kuuluvad vastassugupoolde. Vanemal pole soovitav teha üksi karjasekülastust õe juurde. Vanemal peaks kaasas olema teine vanem või teenistusabiline. Tõenäoliselt just seepärast, et Paulus seda probleemi mõistis, andis ta nõu vanem Timoteosele: „Manitse . . . vanemaid naisi kui emasid, nooremaid kui õdesid kõiges meelepuhtuses.” (1. Timoteosele 5:1, 2) Mõningaid vanemaid on nähtud asetamas otsekui isaliku žestina kätt õe õlale. Kuid nad võivad endid petta, sest väga hästi võib siira kristliku vennaliku armastuse asemel olla selle žesti ajendiks romantiline impulss. — Võrdle 1. Korintlastele 7:1.
15. Kuidas tõstab teatud vahejuhtum esile, et kui vanem ei näita üles enesevalitsemist, on tagajärjeks teotus, mis langeb Jehoova nimele?
15 Kui palju kahju on toonud tõele see, et mõned vanemad ei näidanud üles enesevalitsemist, kui tegelesid koguduses õdedega! Mõned aastad tagasi eemaldati üks vanem, sest ta rikkus abielu kristliku õega, kelle abikaasa polnud Jehoova tunnistaja. Selsamal õhtul, kui endise vanema eemaldamisest teatati, tormas haavunud abielumees, vintpüss käes, kuningriigisaali ja tulistas neid kahte süüdlast. Kumbki neist ei saanud surma ja ta tehti otsekohe relvituks, kuid järgmisel päeval täitis tuntud ajalehe esikülge uudis ’tulistamisest kirikus’. Millist teotust tõi selle vanema enesevalitsemise puudumine kogudusele ja Jehoova nimele!
Enesevalitsemine muudes valdkondades
16. Miks peavad vanemad avaliku kõne esitamisel hoolega enesevalitsemist üles näitama?
16 Enesevalitsemist läheb väga tarvis, kui vanem esitab avaliku kõne. Avalik kõneleja peaks olema usaldatavuse ja tasakaalukuse eeskuju. Mõned püüavad oma kuulajate huvi tõsta paljude naljakate märkustega, mis on tehtud eesmärgil rahvast naerma ajada. See võib reeta järeleandmist kiusatusele meeldida kuulajaskonnale. Muidugi tähendab iga kiusatusele järeleandmine enesevalitsemise puudumist. Võib isegi öelda, et kõnelemisaja ületamine reedab enesevalitsemise puudumist, samuti ebapiisavat ettevalmistust.
17, 18. Millist osa mängib vanema enesevalitsemine tema mitmesuguste kohustuste tasakaalus hoidmisel?
17 Iga hoolega tööd tegev vanem peab võtma vastu väljakutse leida tasakaal erinevate aega ja energiat nõudvate asjade vahel. Nõuab enesevalitsemist, et mitte ühest äärmusest teise minna. Mõned kogudusevanemad tegelevad sel määral koguduse vajadustega, et nad on jätnud hooletusse oma perekonna. Niisiis, kui üks õde jutustas kogudusevanema naisele tolle vanema tehtud toredast karjasekülastusest tema poole, hüüatas vanema naine: „Soovin, et ta ka mulle mõnikord karjasekülastuse teeks!” — 1. Timoteosele 3:2, 4, 5.
18 Samuti vajab vanem enesevalitsemist, et hoida tasakaalus aega, mida ta kulutab isiklikule uurimisele, ja aega, mida ta kulutab põlluteenistusele või karjasekülastustele. Pidades silmas inimsüdame petlikkust, on vanemal väga kerge kulutada rohkem aega sellele, mis talle kõige rohkem meeldib. Kui talle meeldivad raamatud, võib ta väga kergesti kulutada isiklikule õppimisele rohkem aega, kui ta seda peaks tegema. Kui tema meelest on majast majja teenistus võrdlemisi raske, võib ta püüda selle hooletussejätmist karjasekülastuste tegemisega vabandada.
19. Milline kohustus on vanematel, mis tõstab esile vajadust enesevalitsemise järele?
19 Ka kohustus säilitada usalduslikkus nõuab, et vanem on kindlalt valmis hästi ennast valitsema. Siin on asjakohane nõuanne: „Teise saladust ära ilmuta.” (Õpetussõnad 25:9) Kogemused näitavad, et sellest nõudmisest on vanemad ehk kõige laialdasemalt üle astunud. Kui vanemal on tark ja armastav naine, kellega ta meeleldi mõtteid vahetab, võib vanemal olla omaltpoolt kalduvus arutada või lihtsalt mainida usalduslikke asju. Kuid see on sobimatu ja eriti ebatark. Kõigepealt reedab see usalduse. Vaimsed vennad ja õed tulevad vanema juurde ja usaldavad neid, sest nad on kindlad, et asi jäetakse rangelt usalduslikuks. Oma naisega usalduslike asjade jagamine on väär, ebatark ja armastusetu ka seetõttu, et see paneb naise peale tarbetu koorma. — Õpetussõnad 10:19; 11:13.
20. Miks on vanematel väga tähtis üles näidata enesevalitsemist?
20 Vaieldamatult on enesevalitsemine väga tähtis, ja seda eriti vanemate puhul! Seetõttu, et neile on usaldatud eesõigus juhatada Jehoova rahvast, on neil suurem vastutus. Kuna neile on palju antud, nõutakse neilt palju. (Luuka 12:48; 16:10; võrdle Jakoobuse 3:1.) Vanematel on eesõigus ja kohustus anda teistele head eeskuju. Veelgi enam, määratud vanemate seisund võimaldab neil teha rohkem head või rohkem kahju kui teised ja tihti sõltub see sellest, kas nad ennast valitsevad või mitte. Pole ime, et Paulus ütles: „Ülevaataja peab olema . . . enesevalitseja.”
Kas sa mäletad?
◻ Millised vanematele esitatud Pühakirja nõuded näitavad, et nad peavad üles näitama enesevalitsemist?
◻ Miks on vanematel kaasusklikega tegeldes tarvis enesevalitsemist?
◻ Kuidas tuleks vanemate koosolekutel enesevalitsemist üles näidata?
◻ Millise väljakutse esitab vanematele vajadus säilitada usalduslikkus?
[Pilt lk 20]
Vanemate koosolekutel enesevalitsemise ilmutamine on oluliselt tähtis
[Pilt lk 23]
Kristlikud vanemad peavad üles näitama enesevalitsemist ja säilitama usalduslikkuse