Fundamentalismi levik
KÕIGEST mõne aastakümne eest oli fundamentalism vaid tähtsusetu liikumine protestantismi rüpes. Kuidas olukord küll muutunud on! Religioonikommentaatori Bruce B. Lawrence’i sõnul oleksid 30 aasta eest suutnud vähesed aimata, et 20. sajandi lõpus muutub fundamentalisma massimeedias ning ülikooliuuringutes niivõrd tähtsaks ja koguni painajalikuks arutlusteemaks.
Kuid just nii see juhtus. Ajaleheteadaanded vägivaldsetest tänavarahutustest, mõrvadest, abordivastastest liikumistest, religioossete survegruppide poliitilistest manöövritest ja pühadustteotavaks peetavate raamatute avalikest põletamistest tuletavad pidevalt meelde fundamentalistide tegevust. Itaalia ärilehes „Mondo Economico” öeldi, et peaaegu kõikjal on fundamentalism „Jumala nimel rünnakule asunud”.
Fundamentaliste kujutatakse sageli äärmuslike fanaatikutena, kes hauduvad vandenõusid ja korraldavad terrorirünnakuid. Inimestes tekitab ärevust taoliste rühmituste kasv nagu roomakatoliiklik Comunione e Liberazione, judaistlik Guš Emunim ja Põhja-Ameerika protestantide Kristlik Koalitsioon. Miks fundamentalism levib? Millised on selle motiivid? Kas on see ehk „Jumala kättemaks”, nagu arvab prantsuse sotsioloog Gilles Kepel?
[Allmärkus]
a Fundamentalist on keegi, kes peab rangelt kinni traditsioonilistest konservatiivsetest religioossetest väärtustest. Järgmises artiklis arutatakse põhjalikumalt sõna „fundamentalism” tähendust.
[Pildi allikaviide lk 3]
Nina Berman/Sipa Press