Küsimuste kast
◼ Kui kaua tuleks inimesega vormikohaselt „Tundmise” raamatut uurida?
Jehoova õnnistab tänapäeval oma organisatsiooni. Tõendina sellest näeme, kuidas igal aastal võtavad tuhanded uued inimesed seisukoha tõe poolel. Tõhus tööriist selle saavutamiseks on „Tundmise” raamat. „Vahitorni” 1996. aasta 15. jaanuari numbris juhiti tähelepanu sellele, et see raamat on koostatud, aitamaks piibliõpilasel vaimselt veelgi kiiremini areneda, nii et ta võiks ehk juba mõne kuu pärast olla valmis laskma end ristida.
Sellepärast anti sellesama „Vahitorni” 17. leheküljel järgmine soovitus: „Kui inimene on lõpetanud piibliuurimise „Tundmise” raamatu abil ja end ristida lasknud, pole temaga ehk vaja hakata ametlikult uurima teist raamatut.”
Kuidas on aga lugu selle inimesega, kes ei lase end peale „Tundmise” raamatu lõpetamist ristida? „Meie Kuningriigiteenistuse” 1996. aasta juunikuu numbri 6. leheküljel lõigus 23 tuletati meile meelde „Vahitornis” toodud mõtet selle kohta, et nendega, kellega „Tundmise” raamat on läbi uuritud, pole vaja uurida teisi raamatuid. Kas tähendab see seda, et me ei soovi enam piibliõpilast aidata? Ei tähenda. Me tahame, et inimene omandaks tõe kohta põhiteadmised. Kuid eelduste kohaselt suudab tõhus õpetaja aidata siiral keskpärasel õpilasel omandada suhteliselt lühikese aja jooksul piisavalt teadmisi, nii et ta on võimeline langetama mõistuspärase otsuse teenida Jehoovat. Võib ka olla, et mõni piibliõpilane soovib isiklikest olukordadest tulenevalt uurida koguni enam kui üks kord nädalas.
On tõsi, et mõned õpilased arenevad teistest aeglasemalt. Aga kui pärast „Tundmise” raamatu läbiuurimist, mis võttis ehk kauem aega kui tavaliselt, ei ole inimene otsustanud, et ta tahab kogudusega ühineda, oleks kuulutajal hea arutada olukorda mõne koguduse teenistuskomiteesse kuuluva vanemaga. Kui olukord on põhjendatud või tavalisest erinev, võib osutada mõningast lisaabi. See on kooskõlas põhimõttega, mis on toodud 1996. aasta 15. jaanuari „Vahitorni” leheküljel 17, lõikudes 11 ja 12.
Hindamine juba ainuüksi Piibli põhitõdede omandamise vastu peaks ajendama piibliõpilast käima kristlikel koosolekutel. See võib viia selleni, et ta näitab selgelt oma soovi teenida Jehoovat. Juhul kui sellist vaimset hindamist ei ilmne pärast „Tundmise” raamatu pikemaajalist uurimist, on ehk parem uurimine lõpetada.