Progressiivne vaade pakilisele inimeste jüngriteks tegemise tööle
1 Enne kui Jeesus lahkus maa pealt, andis ta oma järelkäijatele käsu ’teha jüngriteks kõik rahvad’. Et seda teha, pidid nad agaralt kuulutama ja õpetama ning laiendama oma tegevust üle kogu asustatud maa (Matt. 28:19, 20; Ap. t. 1:8). Kas nad pidasid seda ülesannet üle jõu käivaks koormaks? Sellele ei viita apostel Johannes. Osalenud 65 aastat inimeste jüngriteks tegemise töös, kirjutas ta: ”See on Jumala armastus, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked!” (1. Joh. 5:3).
2 Piibli aruanne algkristlaste tegevusest tõendab, et nad täitsid usinalt oma ülesannet inimesi Jeesuse Kristuse jüngriteks teha (2. Tim. 4:1, 2). Nad ei teinud seda pelgalt kohusetundest, vaid südamesttulevast soovist kiita Jumalat ja jagada inimestele päästelootust (Ap. t. 13:47—49). Kuna kõik, kes said jüngriteks, hakkasid ka ise inimesi jüngriteks tegema, kasvas esimese sajandi kristlik kogudus kiiresti (Ap. t. 5:14; 6:7; 16:5).
3 Inimeste jüngriteks tegemine hoogustub. Kõigi aegade kõige laiaulatuslikum inimeste jüngriteks tegemise töö leiab aset käesoleval 20. sajandil! Praeguseks on miljonid inimesed võtnud vastu hea sõnumi ja tegutsenud vastavalt sellele (Luuka 8:15). Kuna praegune maailmaajastu ei kesta enam kaua, on ”ustav ja mõistlik sulane” varustanud meid tööriistadega, mille abil me saame aidata siirasüdamelistel inimestel kiiresti tõde õppida (Matt. 24:45).
4 Aastal 1995 saime raamatu ”Tundmine, mis viib igavesse ellu” ning seejärel 1996. aastal brošüüri ”Mida Jumal meilt nõuab?”. ”Tundmise” raamatu kohta öeldi 1996. aasta 15. jaanuari ”Vahitorni” 14. leheküljel: ”Selle 192-leheküljelise raamatu võib suhteliselt lühikese ajaga läbi uurida, ning need, kes on ”igavese elu suhtes õigesti meelestatud”, peaksid suutma selle uurimise käigus õppida piisavalt palju, et pühenduda Jehoovale ja lasta end ristida.” (Ap. t. 13:48, UM.)
5 ”Meie Kuningriigiteenistuse” 1996. aasta juuninumbri vahelehe artiklis ”Kuidas Tundmise raamatu abil inimesi jüngriteks teha” seati meile järgmine eesmärk: ”Olenevalt õpilase oludest ja võimekusest on sul enamasti ehk võimalik üks peatükk umbes tunniajalise õppetunni jooksul kiirustamata läbi võtta. Õpilased edenevad kiiremini siis, kui nii õpetaja kui õpilane peavad iga nädal kinni uurimiseks tehtud kokkuleppest.” Veel öeldi selles artiklis: ”On ootuspärane, et selleks ajaks, kui õpilasega on lõpetatud Tundmise raamatu uurimine, peaks tema siirus ja huvi sügavus Jumala teenimise vastu olema ilmseks saanud.” 1996. aasta oktoobrikuu ”Meie Kuningriigiteenistuse” küsimuste kastis öeldi: ”Eelduste kohaselt suudab tõhus õpetaja aidata siiral keskpärasel õpilasel omandada suhteliselt lühikese aja jooksul piisavalt teadmisi, nii et ta on võimeline langetama mõistuspärase otsuse teenida Jehoovat.”
6 ”Tundmise” raamat annab tulemusi. Kui üks noor naine ristiti, jutustas ta, mida ta arvab ”Tundmise” raamatu uurimisest. Kõigepealt uuriti temaga mõnda aega ”Igavese elu” raamatut. Kui anti välja ”Tundmise” raamat, viis uurimise juhataja uurimise üle uuele raamatule. Peagi sai õpilane aru, et nüüd tuleb tal endal otsustada, ning sellest peale edenes ta kiiresti. See noor naine, kes on nüüd meie õde, ütleb: ””Igavese elu” raamat aitas mul Jehoovat armastama hakata, ”Tundmise” raamat aitas mul otsustada teda teenida.”
7 Pane ka tähele, kui kiiresti üks teine naine tõde õppis. Pärast teist uurimist käis ta ringkonnaülevaataja külastuse ajal kuningriigisaalis koosolekul. Samal nädalal ütles ta kolmanda uurimiskorra ajal ringkonnaülevaatajale, et on pühendanud end Jehoovale ning soovib saada ristimata kuulutajaks. Ta sai kokku kogudusevanematega, kel polnud midagi selle vastu, et ta ristimata kuulutajaks saab, ning järgmisel nädalal hakkaski ta osalema põlluteenistuses. Ta keskendus sedavõrd piibliuurimisele, et küsis end töö juurest vabaks, et uurida kaks või kolm korda nädalas ja osaleda suuremal määral teenistuses. Mõnikord uurisid nad korraga kaks või kolm peatükki. Ta hakkas rakendama õpitut kõigis eluvaldkondades, lõpetas nelja nädalaga ”Tundmise” raamatu ning lasi end ristida!
8 Ühe õe abikaasa ütleb enda kohta, et ta oli ”tüüpiline uskmatu abikaasa”. Kord tegi üks vend talle ettepaneku ”Tundmise” raamatu abil Piiblit uurida, jättes mehele vabaduse pärast esimest uurimist või mil tahes hiljem uurimine lõpetada. Mees oli nõus proovima, ehkki ta polnud koolipõlves just eriti hea õpilane, samuti polnud ta üle 20 aasta mingisugust usulist kirjandust uurinud. Mida ta arvas ”Tundmise” raamatu uurimisest? Ta ütles: ”Oli äärmiselt meeldiv tõdeda, et see piibliuurimise abivahend on kirjutatud nii lihtsalt. Selles esitatakse informatsiooni sedavõrd selgelt ja loogiliselt, et ei läinud kaua, kui ma hakkasin igatsusega meie järjekordset uurimist ootama. Minu õpetaja rakendas oskuslikult ühingu antud soovitusi, kuidas inimesi jüngriteks teha, ning tänu Jehoova vaimu abile ristiti mind nelja kuu pärast. Ma võin julgelt öelda, et kui me kasvatame endas armastust inimeste jüngriteks tegemise vastu, otsime põlluteenistuses agaralt siirasüdamelisi inimesi, kasutame ”Tundmise” raamatut ja teisi ühingu antud piibliuurimise abivahendeid ning mis kõige tähtsam, palume Jehoovalt juhatust, võib meile saada osaks väga eriline eesõigus aidata kellelgi jüngriks saada.” Siiski on eeltoodud kogemused erandlikud. Enamik meie õpilasi ei tule nii kiiresti tõe juurde.
9 Õpilased edenevad erineva kiirusega. Tuleb tunnistada, et nii Jumala Sõna õpetajate kui õpilaste võimed võivad olla märkimisväärselt erinevad. Õpilase vaimne kasv võib olla aeglane või kiire. Mõned õpilased edenevad kõigest mõne kuuga sama palju kui teised tunduvalt pikema aja jooksul. Inimese vaimse kasvu tempot mõjutab tema haridustee, see, kuivõrd ta hindab vaimseid asju, ja see, mil määral ta on andunud Jehoovale. Mitte kõigil, kellega me uurime, ei ole ”täit indu” usklikeks saanud beroialaste kombel iga päev Pühakirja uurida (Ap. t. 17:11, 12, EP 97).
10 Nii öeldaksegi meile 1998. aasta aprillikuu ”Meie Kuningriigiteenistuse” vahelehe artiklis ”Me vajame rohkem piibliuurimisi” realistlikult: ”On selge, et kõik piibliõpilased ei arene ühe kiiresti. Kõik ei ole vaimsetest asjadest ühtviisi huvitatud, samuti ei suuda kõik õpitavat ühesuguse kiirusega omaks võtta. Mõned inimesed on jälle väga hõivatud ning võib-olla pole neil võimalik pühendada uurimisele nii palju aega, et iga nädal terve peatükk läbi uurida. Seepärast võib mõningatel juhtudel mõne peatüki läbiuurimiseks rohkem kui üks õppetund kuluda ning seepärast võib uurimine ka mõned kuud kauem kesta.”
11 Inimeste jüngriteks tegijad suhtuvad asjasse tasakaalukalt. On tähtis, et me valime uurimiseks tempo, mis sobib meie õpilase olukorra ja võimetega. Kuna meid ergutatakse alustama uurimisi ”Nõuete” brošüüri abil, võib kuluda kaks-kolm kuud, enne kui saame selle uuritud ja meil on võimalik asuda ”Tundmise” raamatu juurde. Kui me rakendame ellu kõiki soovitusi, mida meile antakse 1996. aasta juunikuu ”Meie Kuningriigiteenistuse” vahelehel, võib vabalt minna veel kuus kuni üheksa kuud, et uurida ”Tundmise” raamatut. Mõned, kes alustasid uurimist ”Tundmise” raamatust, läksid mõne aja pärast üle ”Nõuete” brošüürile, et aidata õpilasel omandada kiiresti Piibli põhitõdesid. Pärastpoole uuriti edasi ”Tundmise” raamatut. Juhul kui me hakkame esmalt uurima ”Tundmise” raamatut ja uurimine edeneb hästi, võib olla kasulik uurida pärast raamatu lõpetamist ”Nõuete” brošüüri, et korrata lühidalt üle Jumala Sõna põhitõed. Kummalgi juhul ei taha me tuua kiirusele ohvriks seda, et õpilane õpitavast selgelt aru saaks. Iga õpilane vajab oma äsjaleitud usule Jumala Sõnasse kindlat alust.
12 Pidades silmas seda, kus me asume ajavoolus, on pakilisem kui kunagi varem aidata inimestel tõde õppida. Peale selle, et palvetame pidevalt, et saaksime alustada uusi piibliuurimisi, palvetagem ka nende eest, kellega me juba uurime. Kui me nii teeme, on meil rõõm ”iga päev .. maailma-ajastu otsani” üha rohkem jüngreid ristida (Matt. 28:20).