”Kuidas ma võin mõista, kui keegi mind ei juhata?”
1 Kui evangeeliumikuulutaja Filippus küsis Etioopia kojaülemalt, kas ta ka mõistab seda, mida ta Jumala Sõnast loeb, vastas too: ”Kuidas ma võin mõista, kui keegi mind ei juhata?” Filippus aitas meelsasti tal mõista evangeeliumi Jeesusest, mis viis selleni, et kojaülem ristiti otsekohe (Ap. t. 8:26—38). Kõnealusel juhul järgis Filippus Kristuse käsku: ”Tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides .. ja neid õpetades” (Matt. 28:19, 20).
2 Nagu Filippus, nii peame ka meie täitma ülesannet teha inimesi jüngriteks. Kuid inimesed, kellega me Piiblit uurime, edenevad harva vaimselt nii kiiresti kui Etioopia kojaülem. Sellel juudi proselüüdil, kes tundis hästi Pühakirja, oli vastuvõtlik süda ning ta pidi vaid tunnustama seda, et Jeesus on tõotatud Messias. Rohkem tuleb pingutada siis, kui inimene, kellega me uurime, ei tunne Piiblit, kui teda on eksitanud valereligiooni õpetused või kui teda vaevavad rasked isiklikud probleemid. Mis võib aidata meil juhtida oma piibliõpilased pühendumise ja ristimiseni?
3 Tee kindlaks, millised on piibliõpilase vaimsed vajadused. 1998. aasta augustikuu ”Meie Kuningriigiteenistuse” vahelehel arutati, kui kaua me võiksime inimesega ”Nõuete” brošüüri ja ”Tundmise” raamatut uurida. Seal anti järgmine juhtnöör: ”On tähtis, et me valime uurimiseks tempo, mis sobib meie õpilase olukorra ja võimetega. [— — —] [Me] ei taha .. tuua kiirusele ohvriks seda, et õpilane õpitavast selgelt aru saaks. Iga õpilane vajab oma äsjaleitud usule Jumala Sõnasse kindlat alust.” Seega ei ole soovitav ”Tundmise” raamatu materjali kiiruga läbi võtta, eesmärgiga lõpetada uurimine kuue kuuga. Mõne inimese puhul võib vaja minna rohkem aega kui kuus kuud, enne kui ta on valmis end ristida laskma. Nädalast nädalasse uurimist juhatades kasuta niipalju aega kui vaja, et õpilane võiks saada aru ning omaks võtta kõike seda, mida ta Jumala Sõnast õpib. Mõnel juhul võib vaja minna isegi kahte või kolme nädalat, et üks peatükk ”Tundmise” raamatust läbi uurida. See võimaldab paljud viidatud kirjakohad ette lugeda ning need lahti seletada (Rooml. 12:2).
4 Kuid mis siis, kui pärast ”Tundmise” raamatu läbiuurimist tundub meile, et piibliõpilane ei mõista tõde veel päris hästi või et tal puudub kindel ajend võtta tõde omaks ning pühendada oma elu Jumalale? (1. Kor. 14:20.) Mida me saaksime veel teha, et juhtida teda ellu viivale teele? (Matt. 7:14.)
5 Rahulda piibliõpilase vaimseid vajadusi. Kui on näha, et piibliõpilane teeb edusamme, ehkki aeglaselt, ning ilmutab õpitu vastu hindamist, siis peale ”Nõuete” brošüüri ja ”Tundmise” raamatu läbivõtmist jätka uurimist teise raamatu põhjal. See ei pruugi olla vajalik iga piibliõpilase puhul. Kui aga selline vajadus peaks tekkima, võib uurimist jätkata ”Ühendatud kummardamise” raamatu abil. Enamikul kuulutajatel on see raamat olemas ning kui kogudusel pole seda varuks, saavad nad kasutada isiklikku eksemplari. Igal juhul tuleb aga kõigepealt kasutada uurimiseks ”Nõuete” brošüüri ja ”Tundmise” raamatut. Piibliuurimine, selleks läinud aeg ja korduskülastused tuleb kanda aruandesse, seda ka juhul, kui piibliõpilane ristitakse enne teise raamatu läbiuurimist.
6 Kas see tähendab seda, et need, keda on hiljuti ristitud, kuid kes uurisid läbi ainult ühe raamatu, peaksid hakkama uurima ka teist? Mitte tingimata. Kuid võib-olla on nad muutunud mittetegevaks või ei ole nad tões edasi arenenud ja neile tundub, et nad vajavad isiklikku abi, et suuremal määral tõde oma elus ilmutada. Enne kui ristitud kuulutajaga hakatakse uuesti uurima, tuleks pidada nõu teenistusülevaatajaga. Kui sa tead kedagi, kes on kunagi uurinud ”Tundmise” raamatut, kuid pole pühendunud ega ristitud, siis võiksid ilmutada algatusvõimet ning küsida, kas ta sooviks hakata uuesti Piiblit uurima.
7 Kristliku armastuse üks tundemärk on see, et ilmutame isiklikku huvi iga inimese vastu, kellega me uurime. Meie eesmärgiks on aidata piibliõpilasel Jumala Sõna tõde sügavamalt mõista. Sellisel juhul on võimalik, et ta võtab kindla ja teadliku seisukoha tõe poolel ning pühendab oma elu Jehoovale, sümboliseerides seda vees ristimisega (Laul 40:9; Efesl. 3:17—19).
8 Kas sa mäletad, mis sai Etioopia kojaülemast siis, kui ta oli ristitud? Jeesuse Kristuse uue jüngrina ”läks [ta] oma teed rõõmuga” (Ap. t. 8:39, 40). Olgem ka meie ning need, keda me juhatame tõe teele, Jehoova Jumalat teenides nüüd ja igavesti rõõmsad!